Uni - hea ja paha

Halva unega vanur

Hea unega väiksem kutsik

Uni hea selles mõttes, et viimasel ajal saanud mõnuga päris pikalt magatud minimaalse arvu varahommikuste ärkamistega. Meil vana koera näol justkui väike laps majas, kes pikalt magada ei lase ja tavatseb just siis välja tahtma hakata kui uni kõige magusam. Lõpuks oleme leidnud enam-vähem rahuldava lahenduse, mis vähemalt pooltel öödel töötab. Nimelt tuleb koer korra hilisõhtul või isegi öö hakul jalutama viia, sihuke kilomeetrine ots, et väsitaks looma ära ja paneks ka kõhu käima. Elukas nimelt põõnab enamuse päevast, kuid meie vahele segamiseta tahaks nii kahe ajal öösel kui kuue ajal hommikul õues käia. 

Proovisime söögikordadega reguleerida aga ei aidanud, ükskõik millal sööb, ikka tuleb rahuliku ööune huvides hilisõhtune jalutuskäik ette võtta. Eriti vastiku ilmaga üritame ta korraks maja ette või taga-aeda lasta kuid siis loom ei väsi piisavalt ja ajab ikka varahommikul üles. Mulle üldse ei sobi, sest meeldib võimalusel üheksani magada. Viimased ööd olengi enamasti ühe jutiga vähemalt kaheksa tundi põõnanud. Pikk magamine tähendab aga seda, et hommikul näed unenägusid ja need jäävad ka meelde.

Kass mu hommikupudru pohlamoosi noolimas 

Tänahommikune uni oli sisu poolest halva võitu, ehkki mitte mingi õudukas või luupainaja. Sõitsime isaga autoga Kännu-Kuke juures Vilde Teel Õismäe poole. Kõnniteedel ja isegi sõiduteel jalutas rohkelt räsitud olemisega inimesi vastu igasugu pampusid ja kraami tassides ning kärusid lükates. Sõjapõgenikud sain aru, aga miks nad sealtpoolt tulevad ei mõistnud. Siis olin korraks vanalinnas, auto jupsis. Järgmine moment Balti jaamas. Nüüd sain aru küll milles iva. Sadamat oli pommitatud, suur tulekahju mere pool, kraanad pikali kukkunud. Sadamasse kogunenud ellujäänud põgenesid sisemaale.

No muidugi, venelane proovib takistada NATO vägede appitulemist. Isa kõrval vastas: õnneks nad tainapead nagu tavaliselt. Vaata Ämari pommitasid segi, ameeriklaste transpordilennukid ei saanud seal maanduda, Tallinna lennuväli ammu rivist väljas ja nüüd läksid sadama kallale. Aga meie mehed olid kavalad, nõukaaegne Haapsalu sõjaväe lennuväli lasti võssa kasvada, kuid maandumisrajad hoiti varjatult korras. Rasketehnika juba poolel teel Tallinna. Teab, kas Tapale jõuavad appi, kus praegu lahingud käivad, aga Lasnamäe kaitseliinidele kindlasti. 

Mõtlesin omaette: küll oli sõbrast tark kiirkaater Pärnu viia, sellega saame otse Rootsi, eks siis vaata kuidas edasi. Peab jälle kõike nullist alustama, aga küll saan hakkama, ennegi saadud. Küll ikka inseneriharidus on hea, praktilised oskused aitavad igal pool välja, vaja vaid kohalik keel selgeks saada. Võimsa undamise peale vaatasin üles, hävitajad kihutasid poolviltu kolmeses grupis ida poole - ainult kolm??? Ärkasin imestades, et siis sellist imelikku häält need F-35'd teevad ... hoopis kohalik kaugusest kostev rongivile Torontos. Kulus mõned sekundid enne kui teadvus lõplikult reaalsusse tagasi tuli. 

Uned tavaliselt peegeldavad seda, millest alatedvus mõtleb. Ärkveloleku ajal ma igatahes suure sõja või Eestile suunatud ohu peale ei mõtle aga ju siis kusagil kuklas mingi neuronite punt arutleb probleemi üle ja mõtleb ka lahendusi välja.

Youtube "Next World War" sari on põnevikusorti ebarealistlik stsenaarium.

Lihtsalt sobis temaatiliselt hästi mu unenäo blogipostitust illustreerima.