Mawashi Uraken |
Silmapilguga otsustasin mawashi urakeni kasuks. Kergelt kummardades kuid silmadega distantsi hinnates ulatasin käe, tõmbasin selle samal momendil tagasi kui näpud kokku puutusid ... Edasi käis kõik automaatselt välgukiirusel: jalgade astumine, käsi rinna lähedale enne pööret, puus sisse, õlg sisse, veidi kehakalle tagasi kuna kremli peremees lühike ja lähedal ... rusikas käe kaks nukki raksatasid rahuldustpakkuva mütsuga täpselt meelekohta, kolju üllatavalt kõdunenud, andis järgi nagu mäda melon ...
Pilt keris ette kui olin poolistukil-poolkülili voodis, rusikas kõrvaloleva padja sees ... Oi kurat, küll on hea, et olen paremakäeline ja kaasa magab vasakul. Õnneks olin suht voodi keskele trüginud, muidu võinuks diivanilaua pihta virutada. Mina ja kaasa olime mõlemad ehmunud, varem pole kunagi juhtunud, et une peale oleksin füüsiliselt reageerinud. Pigem ikka sellistes situatsioonides on nagu mingi kangestus või kõnevõime kadu. Ju siis alateadvuse soov toda tüüpi põrgus kärssamas näha nii suur, et sai isegi unehalvatusest üle. Loodetavasti rohkem sihukesi unenägusid ei tule, muidu pean põrandal pehmel madratsil magama hakkama😜 Takkajärgi kainelt mõeldes: kui selline võimalus päriselt tekiks, oleks õigem parema käega tüüp tasakaalust välja tõmmata samal ajal kui vasaku küünarnuki empi-uchi meelekohta sooritada.
Selle kohta sobib hästi sissekande all olev sinises kirjas tekst "no comments".
ReplyDeleteAvastasin Tartu juuratudengite loodud podcasti , mille viimane vestlus oli Vooglaid- Lobjakas. Väga sisukas kuulamine.
ReplyDeletehttps://www.youtube.com/watch?v=VfTRs8Lj9Q8
Kuulasin pisteliselt. Ongi sisukas. Kahjuks ei suuda ma kahte tundi neid härrasid järjest kuulata, aga proovin hiljem veel.
DeleteOioioi... Küll ikka juhtub.
ReplyDelete