Saturday, June 14, 2025

Ümberhäälestusest ja puhkusest

Kusagil Läänemaal

Laupäeval ennelõunal pool kaksteist ärgates oli oli lõpuks mõnus väljapuhanud tunne, mine või hommiku (loe ennelõuna) jooksu tegema. Aga esialgu otsustasin peale kaalu peale astumist ja enneolematult väikese numbri 75.8 nägemist nõksuke kehakinnitust võtta, muidu võib tuul veel ümber puhuda. Üle pika aja tegin masinaga kohvi, sihuke kohveiinivajadus, et ei viitsinud kusagil peidus olevat kohvisokki otsima hakata. 

Tõrvmusta vedeliku tilkuma hakates mõtlesin kuidas küll võimalik, et leidub ettevõtteid ja asutusi, kes töötajaid vaid paarinädalase puhkusega nöögivad. Kuramus, mul juba esimene puhkusenädal lõppemas aga alles täna oli sihuke mugav tunne et viskan jalad seinale ja kui ei taha ei tee mitte sittagi terve päeva😁 Teistsugusesse rezhiimi sisseelamine võtab nädala ehkki tuleb tunnistada, et puhkus pigem intensiivsem võrreldes tavalise töönädalaga. 

Eks oma osa mängib intensiivselt veedetud aeg (Islandi visiidist tuleb eraldi postitus), ajavahe ning vähene suvalistel momentidel paaritunniste tsüklitena napsatud uni esimestel öödel ja päevadel. Pulsikell on une hindamisega täielikus segaduses. Eile näiteks jäin purukainena kella viie ajal bussis number 33 magama ja ärkasin alles Nõmmel.

Mu puhkused jagunevad kolme kategooriasse:

Esiteks sihukesed 1-3 päevased füüsiliselt pingutavad kuid vaimselt lõõgastavad: suusatamised, matkamised, ratta või süstasõidud. Neid võtan ette paar korda kuus, tihtipeale piisab nädalavahetusest, vahel näpistan päeva tööajast lisaks.

Teiseks nädalapikkused puhkusereisid kuhugi kaugemale soojamere maale või suusakuurorti. Kord kaks aastas, juhtuvad enamasti põhjapoolkera talvekuudel, sest siis on lund ja vahelduseks tuisuilmale tore ka soojas meres solberdamist nautida.

Kolmandaks igaaastane pooleteise kuni kahekuune pärispuhkus suvel kodumaal. Selle käigus saab end täitsa lõdvaks lasta ja normaalrezhiimile ümber häälestuda. Normaalseks pean olukorda, kus inimene ei pea kuhugi aja peale minema kui ei ole tuju või viitsimist ja võib suures osas eriliselt ette planeerimata teha mis pähe tuleb. Nagu meie koopas elanud esivanematel kombeks oli😜

Tegelikkuses muidugi peab ka pärispuhkuse ajal üht-teist ikka tegema nagu muru niitma, poes toitu ostmas käima, hambaid pesema, ... jne ... No ei ole inimesel tänapäeva maailmas täielikku vabadust nagu enne tsivilisatsiooni teket.

Nii olen saavutanud enda jaoks rahuldava töö ja eraelu tasakaalu, aga kuidas teil: palju võtab aega ümberhäälestamine puhkusele minnes või tööle naastes. Kui pikka puhkust peate normaalseks, pole mõtet küsida piisavaks, sest vaevalt leidub inimesi, kel piisav puhkus nagu pole ka töötajaid, kes piisavalt palju palka saavad😃 Inimeseloom pole ju kunagi rahul, ikka tahab rohkem.

Mis ülalolevat fotot nähes esimesena silmi ette või pähe tuli??? - minul näiteks Finlandia Vodka.

7 comments:

  1. Mul polegi ametlikku puhkust, sest ma ei käi ametlikult ka tööl, iseenda tööandja rõõmud ja mured. Praktikas käib nii, et kui tähtajaga ei põle, siis võtan suvalisel päeval aja maha. Mõnikord, kui terendab võimalus kuskil toredas kohas natuke aega veeta - keegi kutsub kuhugi kaasa või avaneb võimalus kuskil odavalt peatuda -, siis pingutan natuke selle nimel, et selle aja peale tööd ei langeks - kas teen enne tihedamalt tööd või kui finants lubab, ei võta selle ajavahemiku tähtajaga ühtegi tööd vastu. Aga need on nii umbes nädalased sutsud.

    Teisest küljest veedan oma tavalisel tööpäeval ilmselt palju vähem tunde töö kallal kui täiskohaga töötaja oma tööpostil.

    Niisiis paindlikkus on suurem ja võimalus lambist neid ürginimese moodi otsuseid teha parem, aga end tööasjadest täiesti eemale võtta jälle keerulisem - samas niiviisi on ilmselt ka selle vajadus väiksem.

    Ainus võimalus pikemalt tööst eemal olla oleks haigusleht, mida ongi FIE-l mõtet võtta ainult vähemalt kaheks nädalaks. Täitsa kaalun oma haige õlaga praegu, kas peaks talle pikema puhkuse andma kui nädalajagu, sest üks asi, mis näikse teda rikkuvat, on arvutitöö.

    ReplyDelete
    Replies
    1. notsu olin.

      Delete
    2. Iseenese tööandja on tonks maad teine ooper. Teoreetiliselt oled vaba inimene, ükski ülemus ei käsi ega keela aga tänapäeva ühiskonna vajadus reaalselt raha teenida on õige karm virtuaalne boss.

      Delete
  2. Mul on see kolmas kategooria. Loomulikult kaasnevad ka teatavad kohustused, see-eest 12 kuud aastas, mõnikord võib ju pingutada ka ;)

    ReplyDelete
  3. Olen jõudnud oma kogemustes sinnani, et suvepuhkus peaks kestma vähemalt 3 nädalat. Just sel põhjusel, et jõuaks end tööasjadest välja lülitada, jõuaks puhkuseasju teha ning hakkaks vaikselt tekkima tunne, et tahaks jälle tööle.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul seda muret pole, et tekiks tööle tahtmise tunne😄 Kunagi alustasin 3 nädalaga, raske oli aga eks õppisin aega juurde keevitama.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!