Öised Mõtisklused

Kui ärkad Euroopa pealinnas kell kolm öösel kõrvulukustava linulaulu peale üles saad aru kui õnnistatud paik Eesti on! Tuleb tunnistada, et Pääsküla on küll pigem aedlinn aga siiski, igasugune linnamüra puudub, ainult linnulaul ja kerge tuulekohin puulatvades. Videot vaadates arvasin algul, et hääleseadistused on läpakas paigast ära aga tegelikult kostis kõrvadele vali vaid seetõttu, et võrdluseks pea täielik vaikus - isegi veidi õudne.

Uuesti magama jäämine ei tahtnud kuidagi õnnestuda, uni läinud, akna taga juba ahetas. Raadiost kuulsin, et eile oli aasta lühim öö ja pikim päev 18 tundi ja 40 minutit, momendil 04:03 päike just tõuseb. Natuke nörritas aja kulgemise kiiruse suhtelisuse tajumine - mis mõttes juba 2 nädalat suvepuhkust läinud nagu lehm oleks keelega tõmmanud. Lohutavad ees ootavad 6 nädalat, ehk siis kolmveerand veel - aega lõdvalt võtmisega harjuda. Eelmise nädala tähtsündmuseks oli auto remonti viimine ja samal õhtul tagasi saamine. Selgus, et mõlemad vedrud olid pooleks, teine lihtsalt polnud veel taldrikult maha hüpanud, ülemist otsa toetavad laagrid samuti kutud. 

Kogu nali läks maksma 180 euri, kiire töö eest jätsin ka jootraha, mis Eestis pole vist kombeks. Meistrimeheks osutus 5 aastat hiljem lõpetanud koolivend Tipist, kes vabal ajal sõprade autosid nokitseb. Tal pisike garaazhiboks renditud, kus tõstuk ja kõiksugu vajalikud tööriistad. Saime mõnusalt jutule, lubas teinekordki aidata kui vaja, selline tutvus kuldaväärt, boonuseks asukoht vaid veits üle kilomeetri eemal. Sain ise auto tasakesi ohutulede vilkudes sinna sõita, enne küll lasin ketaslõikuriga vedru vastu kummi käiva jupi maha.

Kolmapäeval niitsin muru ja kakkusin mitu kärukoormat naate vaarikatest ja heki alt. Vana maasikapeenra sõitsin niidukiga üle, maasikataimi seal enam polnud ja lilledki heinas lämbunud. Köögi akna all tüdrukute rajatud pisike uus ja jõukohasem maasikapeenar. Oksarisu põletasin lõkkel.

Nejapäeva hommikul jooksin 11 pool kilti Harku metsas. Pärast korrastasin veidi elamist ja sortisin asju. Kaasa oli talvel kogu magamistoa mööbli ümber tõstnud, esialgu harjumatu. Kui olin paar tooli (eriti mugava liikuva seljatoega lebotooli) oma maitse järgi liigutanud tundus parem kui kümmekond aastat kestnud paigutus. Õhtul käisin emaga Nõmmel pisikeses vabariigi aegses pargis, mille taastamine lõpukorral.

Reedel sõitsin suvilasse, täitsa rannailm oli. Muru niidukiga üle käies õnnestus turi ära küpsetada, jaheda tuulega ei tunne kui päike kõrvetab. Niidukit oli võimalik kasutada tänu Soome sõbrale, kes eelmine aasta murutraktoriga suuremad künkad maha hööveldas. Nii kena pole krunt tükk aega olnud. Vihma on ilmselt palju sadanud, kohati lausa lirtsus talla all. Kaks õunapuud, ploom ja kirss on kuivanud, saabki avarust juurde ja küttepuid või isegi kena pingi õunapuu tüvest. Lõunat sõin verandal kus tuule varjus ja päikese käes hakkas palav. Enne kojusõitu tiir rannas, vesi oli suht soe kuid ujuma ikka veel ei läinud.

Laupäeva hommik 8 kildine jooksuring. Suure osa ülejäänud päevast pühendasin emale, olime nii tema pool ehk minu lapsepõlvekodus kui meil. Sai juttu aetud ja asju korrastatud, leidsin ootamatult karbitäie noorepõlve diapositiive ja suure portsu isa-ema omasid. Need tuleb läbi vaadata, sest tegelikult peab minu omasid veel kusagil olema. Õnneks on mul projektor nõuka ajast kuid samas tahaks diakaid kuidagi digitaliseerida. Kaasa rääkis, et on mingid äpid mobla jaoks. Peaks AI käest küsima aga enne küsin lugejatelt: On keegi diapositiive digitaliseerinud ja kas oskab soovitusi pakkuda?