Kas selle hooaja viimane suusatamine ;(

Hooaja lõpu tunnet isloomustavad hästi laulu sõnad:

My soul is a ghosttown  -  minu hinges on tühjus :P 

Reede hommikul helistasin tööle, et seoses viimaste suusatamist võimaldavate ilmadega ei saa kuidagi seda päeva töö peale raisata. Ülemus on mõistlik inimene ja soovis head libisemist. No mis tal muud üle jäi, meil ju õigus 7 päeva aastas etteteatamata vabaks võtta, kusjuures täis palk ikka jookseb. Tegu oli koolivaheaja viimase päevaga, kartsime et mägi rahvast täis. Paraku olid ilmselt paljud seoses eelnevate vihmaste päevadega oma broneeringud tühistanud, tõstuki saba sisuliselt ei olnud. Mäel pakuti mitmesugust promonänni, kõhu sain hot dogidest, burgeritest ja peekonist täis ilma, et restost oleks midagi pidanud ostma. Õlu oli mul endal kaasas nagu ikka.

Pikalt ma ei jahu, aga ilm oli päikseline ning veidi miinuses, sita ilmaga ma niikuinii mäele ei lähe. Lumepind või pigem jääpuru paraku eriti nauditavat laskumist ei pakkunud. Neljal eelmisel päeval oli vihma sadanud ja öösel esimest korda üle pika aja külmakraadid, mis pinna kõvaks ning libedaks tegid.

Hommikupoole avastasime, et tagumisel järsul nõlval, kus rahvas sõita ei julgenud, oli pind suht sile ja isegi kandid võtsid. Lõuna ajal sulatas päike pinna üles ning kogu mägi muutus pehmemaks ja lihtsamini sõidetavaks. Viie paiku hakkas külmetama aga kui mäetraktorid lahkusid avanes õige hirmutav vaatepilt. Roomikud olid sulalume kinni pressinud ja rusikasuurused kamakad pinnalt lahti kiskunud. Poole tunniga jäätusid viimased kivikõvaks nii et sõites oli tunne nagu kihutaks kolinal eriti jämeda kruusaga kaetud teel. Hull kui mõni sihuke kamakas suusa eest minema ei lennanud vaid talla alla jäi, siis polnud kantidest mingit kasu, sest libisesid jäätükkide peal nagu kuullaagritel suvalises suunas. Vähehaaval leidsime veidi puhtamad alad aga sõita sai vaid väikeste pööretega.

Suuski ma veel ära ei pannud, sest mingi lootus, et lihavõtte nädalavahetusel saab viimast korda mõlema lapsega mäele. Seekord oli pisem plika haige ja suurem õppetööga hõivatud.

Sitt suusailm(hooaeg) :P

Ülevalolev pilt näitab selgelt, miks 2015-2016 on tegu äärmiselt sita suusahooajaga. Keskmised temperatuurid jaanuaris ja  veebruaris üle maailma oluliselt soojemad kui tavaliselt. Minu suusatamispiirkonnas ligi 5 kraadi võrra kõrgem mistõttu lumi tuli maha alles Jaanuari teisel poolel ja kui lumekahurid poleks täiega uhanud oleks veebruari lõpus maa jälle paljas olnud. Õnneks sain see aasta siiski napilt hooajapiletid tasa teenitud.

Imelised talvised vaated !

Plaanis oli teha kahepäevane minisuusapuhkus ja pühapäevaks, esmaspäevaks hotell Blue Mountainis kinni panna. Õnneks otsustasin broneerimise ajal igaks juhuks veelkord ilmaennustuse üle kontrollida. Kuradi ilmategelased, kahe tunni jooksul oli esmaspäevaks ennustatud päikseline ilm muutunud totaalseks vihmasajuks, ma ikka ei suuda aru saada kuidas on võimalik, et ennustus nii lühikese aja peale nii kardinaalselt muutub. Kokkuvõttes muidugi säästsin need $160 hotelliraha, mingit mõtet pole vihmaga suusatada. Olen seda varem teinud ja võin kinnitada, et pole nauditav kui vesi hooga sõites varrukatest ja krae vahelt sisse surub, lisaks segavad piisad suusaprillidel nägemist.

Pühapäeval pidi siiski päikseline ja parasjagu jahe olema, saame vähemalt oma ekstra piletid ära kasutada kuna pole selge, kas sel aastal enam korralikku suusailma loota on. Teele asusime nagu tavaliselt varakult kella seitsme ajal, seekord kolmekesi: mina, noorem laps ja sõbra poeg. Viskasin nalja, et mu siinne sõber ei riskinud ise kaasa tulla kui kuulis, et kavatsen Kiki rooli panna.

Sihukeses idüllilises maamajakeses elaks hea meelega isegi, kui vaid töökoht ligi oleks.

Kuna istusin kõrval, sain ka aknast ilusatest talvistest vaadetest pilte teha. Hiljem arvutil vaadates oli kahju, et parema kvaliteedi huvides kinni ei pidanud, sest nii mõnedki vaated olid ikka väga ilusad, no vähemalt minu arust. Kõik siinsed fotod on suure hoo pealt moblaga autost võetud.

Seekord oli rahvast veidi rohkem ja ehkki hommikul saime kenasti parkimise resto ligi siis keskpäeva paiku tekkis päris viisakas saba tõstuki juurde. Seda aega otsustasime varaseks lõunasöögiks kasutada, sest olime ju nii vara ärganud. Teatava meelehärmiga avastasin, et osa toitu oli maha ununenud. Õnneks olin teele asudes kohaliku pagari juurest läbi astunud, 12 croissanti ehk võisarvesaia ning 5 suurt juustusaia rahuldasid täiega meie kalorivajaduse.

Lisaks oli kõige tähtsam toiduartikkel õlle näol siiski kaasas. Päikese käes oli seda õige mõnus libistada jälgides samal ajal kuidas rahvas tõstukijärjekorras trügis. Sellega on nagu börsiga: kui kõik arvavad, et õige aeg suusatada siis tegelikult mõistlik õllekest limpsida ja tagasi mäele minna kui järjekorras seismisest tüdinud rahvamass restosse suundub. 

Öösel hakkas ägedalt tuiskama

Kuna see aasta on nii närbilt ilusaid suusailmu pakkunud, ei raatsi neid väheseid täiega kasutamata jätta, seega võtsime viimast ja õhtueinele saabusime alles sel ajal kui mäetraktorid künkaid siluma asusid. Nalja pärast astusin kassade juurest läbi uurimaks kas saan oma päevapileti maha müüa, sest nädalavahetusel hakkab meie hooajapilet kella poole viiest kehtima. Juba teine inimene oli rõõmuga nõus $20 eest ehk alla poole hinna mu piletit endale ostma. Restos küsisin tütrelt, kas tahab lihtsalt raha teenida, mingu müügu pilet maha. Too ei julgenud aga pakkus seda sõbra poisile, kes ilma pikemalt mõtlemata otsustas veits äri teha ja oleks isegi $30 teeninud oleks vaid vahetusraha kaasas olnud, paraku pidi sama summaga leppima mis mina. Igatahes hea, et ilmaasjata piletite lisaaeg raisku ei läinud.

Kõhud täis otsustasime suusatada kuni isu on arvestades, et kusagil kaheksa paiku võiks minema hakata. Paraku läks sõit nii mõnusaks, et enne poolt kümmet ei raatsinud mäelt ära tulla, ehkki viimase tunni ajal tõusis tugev tuul, isegi tõstukid jäid vahepeal seisma. Lapsed kihutasid sihukese kiirusega, et hakkasin juba muretsema ja neid manitsema, kellel vaja pärast mäe pealt konte kokku korjata. Lõpuks ei kukkunud kumbki, ainult mina sain korra lumiseks lennates siruli peale pikemat ühel jalal balansseerimist. Pinnas aga pehme, kukkusin augu mäe sisse kuid isegi suusad ei tulnud jalast. Koduteel olin mina roolis, sest lapsed vajusid ära. Plika proovis küll üleval olla aga hakkas avalisilmi und nägema ja vahepeal seosetut juttu ajama. Kodus kukkus voodisse ega tõusnud enne hommikut.

Suusareede nr 2

Poolemeetrine värske lume kiht oli küll Blue Mountainis kenasti mäetraktorite poolt kinni tambitud aga pinnas siiski suht pehme. Rahvast jällegi õige vähe. Tõstukil üles sõites kuulsin kui mingid asjapulgad arutasid kuurorti tuleviku üle. Jääb mulje, et laiendamine oli liiga hoogne ja praegu kaelas olevad võlad ajavad ettevõtte pankrotti nii, et kahjud saab kergeusklike investorite kaela jätta ja firma uue nime all avada. Nojah, ei mägi, tõstukid ega hotellid kuhugi kao.

Kuidagi ei saa mainimata jätta, et mäel sain suvaliselt tüübilt oma sõidustiili üle kiita. Samas tuleb tunnistada, et vaevalt keegi ligi astuks kui ma kaltsukast ostetud koondise jopet ei kannaks :P 

Libisemine oli äraütlemata hea ja sile pind võimaldas võistlejate madalas kaldes sujuvaid pöördeid järgi ahvida. Ilm oli soodne, paar külmakraadi ja päike, korraks õhtupoole saime paar senti kohevat lund. Suusatasime koos sõbraga tõstuki sulgemiseni kell 22:00, olles ka kohvikust viimased lahkujad. Ilmateade pole eriti rõõmustav, pühapäev on viimane külmakraadidega ja peale seda sulad ning alates teisipäevast vihmased ilmad. Eks näe kas lumi mäel veab ülejärgmise nädala laste koolivaheajani välja või mitte.

Koerte lumerõõm

Teisipäeva öösel oli meil aasta suurim lumesadu, mis tõi tervelt 25 senti värsket ja kohevat lund juba tärkamise peale mõtlema hakanud murule. Enamus Torontolasi muidugi ei salli lund, sest sellega kaasneb totaalne kaos liikluses (põhjustatud suures osas immigrantidest, kes esimest korda elus lund näevad) lisaks vajadus oma sissesõidu ja kõnniteed lumest puhastada.

Mugavusühiskondades on selleks otstarbeks ostetud bensumootoriga töötavad lumetraktorid. Omaette naljakas vaadata kuidas nii mõnedki naabrid veavad pidulikult garaazhist oma uhked ja kallid masinad välja, sätivad neid ja askeldavad asjatundliku näoga juures. Vahepeal on kuulda vandumist, kuna aasta aega garaazhis seisnud traktor tavaliselt ei suvatse esimese katse peale käima minna. Igatahes selleks ajaks kui esimesed tüübid hääled sisse saavad on mul lumi suvel naabrilt dollariga ostetud vana hea labidaga aetud ja võin õlle avada ning sadistliku muigega teiste punnitamist jälgima asuda.

Kolmapäeval töölt tulles krabasin koerad autosse, et nad parki viia. Kutsikale on seoses haruldaselt lumevaese ja sooja talvega tegu elu esimese suurema lumega. Kohale jõudes lasin nad kohe rihma otsast lahti, ehkki ametlikult seda teha ei tohi. Õnneks poole kolme paiku pargis eriti rahvast pole ja loomad said vabalt lumes ringi kihutada. Mõlemad nautisid möllamist, lumepallide tagaajamist ja lume söömist täiega.

Loomadele lumepallide loopimise vahepeal võtsin moblaga pilte ja filmisin. Elukatel oli hirmus tore hangedes ringi kihutada ja ninaga kündes lume alt huvitavaid lõhnasid nuuskida. Tuul oli lume kohati kergelt hange ajanud nii, et suurel kiirusel kihutades kadus koertel vahel tasakaal ja lendasid uperpalli, mis neid erutusest klähvima pani. Mäekallakul ajas pisem peni enda poolt veerema pandud lumepalle taga.

Kui koerad lõpuks auto juurde tagasi sain olid nii väsinud, et pisem ei jaksanud tagaluugist sisse hüpata, pidin loomakest aitama. Kodus said mõlemad toiduportsu ja preemiakondi ning kukkusid siruli tudile põõnates poole õhtuni välja.

 

USA Presidendikandidaadid - homme on otsustav päev.

Homme on super-teisipäev kui paljudes osariikides valitakse nii vabariiklaste kui demokraatide presidendikandidaatidele valijamehed. USA-le tüüpiliselt maksab ainult võit, teine või viies koht ei oma sisuliselt mingit vahet, sest kõigi valijameeste hääled osariigis lähevad võitjale. Julgen ennustada, et peale homset jääb sõelale kaks kummastki parteist - demokraatidelt Clinton ja Sanders, vabariiklastelt Trump ja Rubio, ülejäänud panevad pillid kotti kui ei juhtu imet.

Mina ja paljud eestlased vaatavad neid valimisi muidugi omakasupüüdlikust vaatevinklist - millise presidendikandidaadi võit oleks kõige kasulikum Eestile. Kõige hullem versioon oleks Sanders, kelle välispoliitilised vaated kubisevad 60'te euroopa naivistlike liberaalide seisukohtadest langedes kohati kokku Putini arusaamistega. NATO laienemine oli viga, NATO peaks võtma Venemaa liikmeks, Venemaal on demokraatia ... ja muud sarnased väljaütlemised teevad ta Eestile ja kogu Ida-Euroopale täiesti vastuvõetamatuks kandidaadiks. Sisepoliitikas on tüübil mitmeid vägagi sümpaatseid (ja utopistlikke) ideid, aga Eestile need paraku korda ei lähe.

Samas demokraatide teine ja momendi seisuga tugevam kandidaat Clinton on nii sõnade kui tegude poolest demokraatide kõige kompromissitum kandidaat kui kõne alla tulevad USA sõjalised huvid, NATO või Venemaa. Kokkuvõttes usun, et eelmainitud neljast võimalikust parim versioon Eesti jaoks. Olen jälginud intervjuusid Eesti poliitikutega ja ehkki keegi otseselt seda ei ütle siis paistab, et kõik loodavad Clintoni võitu. BBC avaldas huvitava kokkuvõtte Clintoni ja Sandersi vaadete võrdlusest.

Trump on küll väljastpoolt sõjakas ja populistlik patrioot aga hingelt ärimees, kes kardetavasti ei kohkuks tagasi Venemaaga kokkuleppe poliitikale minemisest kui see tema huvidega kokku langeb, seda tüüpi moraal ei sega. Ma üldse ei imestaks, kui tema presidendiks saamise puhul peaks tuleviku ajaloolased rääkima Trumpi-Putini salaprotokollist. Ei saa ka unustada Putini avaldust Trumpi toetamise kohta, samas taolistel ütlustel on nii mitu tahku, et miskit sellest välja lugeda oleks kole kahtlane.

Rubio välispoliitilised väljaütlemised kostavad suhteliselt soodsad. Ta seisukohad meenutavad Tom Clancy romaanide "superkangelasest presidenti" Jack Ryanit nii Põhja-Korea, Venemaa, Hiina, kui Iraani suunal. Samas pole selge, kas mitte tegu ainult jutuga määrimaks mett konservatiivsemate vabariiklaste moka peale. Kokkuvõttes tundub mulle Clintoni järel Eesti jaoks sobivuselt teine valik. Loodetavasti ei jää ta peale teisipäevast hääletamist Trumpist liiga kaugele maha.

Tõenäolised lõppvooru kandidaadid novembris

Minu ennustus presidendikandidaatide osas oleks järgmine:

Demokraatide hulgas tuleb võitjaks Clinton, Vabariiklaste hulgas Trump. Taoline olukord tekitab suure probleemi ameerika vabariiklaste hulgas, kelle arukam tiib esiteks ei aksepteeri Trumpi tõsiselt võetava variandina USA'd juhtima ja teiseks kardab, et kaotab tänu sellele peale Obama kahte valitsusaega peaaegu kindla võiduna tundunud valimised. Samas võin Trumpi hindamisel ka eksida, ärgem unustagem, et USA presidentidest kõige rohkem on teinud Eesti heaks Reagan, kes oli ometigi vaid filminäitleja.

Homme selgub, kes on tegijad: Kas endise presidendi petta saanud abikaasa või juudist sotsialist, kas ärimehest kloun või kuubalasest advokaat.

SuusaReede

Ettevaatust, võistlejad treenivad

Selle aasta nigela talve tõttu jõudsin reedel alles neljandat korda mäele. Vähemalt on nüüd hooajapilet tasa teenitud, sest neli päevapiletit maksab rohkem kui terve hooajapilet. Ilmade koha pealt saan rookida koort piima pealt tänu asjaolule, et vähemalt siiamaani saan praktiliselt alati vaba päeva võtta kui soovin. Neljapäeval oli veerand meetrit värsket lund tulnud, öösel veel oma kümmekond senti lisaks. Lumi "Groomed powder" mis täehendab, et suhteliselt pehme pinnas ja mitte kõige parema libisemisega. Sobis pikkade ja suurel kiirusel eriti madalate pöörete võtmiseks.

Kumbki laps ega ka sõbrad ei saanud seekord kaasa tulla, seega sõitsin üksi teekaaslaseks cd peal mängiv raamat "The second machine age". Vaatamata super ilmale ja reedesele päevale polnud jälle rahvast. Kui nii jätkub siis läheb see suusakuurort peagi igavese mürtsuga pankrotti. Raske uskuda, et tegu vaid suusapileti hinna tõstmise mõjuga, sest mäesuusatajad kuuluvad enamasti klientuuri hulka, kes pole eriti hinnatundlik, aga mine sa tea.

Õlut hoian ma lume all jahedas
Nool märgib asukoha, et ikka üles leiaks :)

Sõitsin kella üheksast hommikul poole üheksani õhtul. Ehkki esialgu oli kavas kaheksa ajal koju sõitma hakata siis läks just viimase tunni jooksul laskumine nii mõnusaks, et ei saanud kuidagi end sundida lahkuma. Oma kuus korda järjest libisesin resto eest mööda tõstuki juurde, et veel "üks viimane" sõit teha. Lõpuks siiski läksid jalad pehmeks, leidsin et parem enne lahkuda kui väsimusest sirakile käin. Märtsi esimesel nädalal kavas paar korda mäele minna kui vähegi ilma on. Homseks lubaski 20 cm lund, seega peaks kolmapäev mõnus mägi olema kui selleks ajaks teed puhtaks jõutakse lükata ja päike välja tuleb.

Pühapäeval see eest oli Torontos +14C, mul läks õlu tagaaias laua peal soojaks ja polnud ka kusagilt lumehange võtta, kus pudelt jahedas hoida :P

"Peaministri pöördumine välismaal elavate eestlaste poole" - milles probleem kallid rahvuskaaslased ???

Seekord olen sunnitud pöörama tähelepanu "Peaministri pöördumisele välismaal elavate eestlaste poole", mis avaldati 20 veebruaril Youtubes. Muidu oleks ehk kiire pilguheitega piirdunud aga video postitati kahes väliseestlaste FB grupis millede liige ja ühes ka poole kohaga adminn olen. Kuulasin ära ja mulle jättis esitus ja eriti sisu väga sümpaatse mulje, mida ka kommentaaris väljendasin. Ma tean, et sellisel tasemel poliitikute kõned ja pöördumised on koostatud nende meeskonna poolt aga esitaja vähemalt peab heaks kiitma selle, mida ette loeb.

Blogistama sundisid mind suure hulga kommentaatorite vastused oma negatiivsete kommentaaridega mis ulatusid mitte meeldimisest sisuliselt füüsilise hävitamisega ähvardamiseni. Kõige kummalisem muidugi, et suur hulk neid kommenteerijaid isegi ei suvatsenud kõnet kuulata vaid väljendasid oma suhtumist peaministrisse mitte aga kõne sisusse. Kui jätta kõrvale ilma igasuguste põhjendusteta kommentaarid a la "peaminister on mölakas" tuli teravamalt esile paar trendi: peaminister on liiga noor ja kogenematu, tahab tuua värviliste pagulaste horde Eestisse, on süüdi selles, et minu palk on madalam kui näiteks Soomes või Shveitsis. Kui esimene väide on väideldav ja teine faktiliselt kaheldava väärtusega siis viimane puhas jama. Sealjuures muidugi ei puuduta ükski neist kõne sisu.

Lugesin igaks juhuks mitu korda üle enne kui kommentaaridele vastama hakkasin ja iga korraga hakkas pöördumise tekst rohkem meeldima. Ma tõepoolest ei tea kas viga minus või mis kutsus esile nii suure negatiivsete kommentaaride hulga. Tuleb tunnistada, et minu positiivsele kommentaarile tuli hulk "like"-sid aga vähesed julgesid ise peaministrit toetada. Ma tean, et mu blogilugejate arv ulatub vaevalt kahekohalise numbrini aga kui keegi suudab leida peaministri pöördumisest midagi negatiivset, palun julgesti anda märku, mis mul kahe silma vahele jäänud. Samuti oleks huvitav kuulda FAKTE peaministri enda kohta, miks ta nii ebasümpaatne peaks olema. Pöördumine on siin ka teksti kujul, lugege ise:

Peaministri pöördumine välismaal elavate eestlaste poole

20. veebruar 2016 - 9:11

Stenbocki maja, 20. veebruar 2016 - Peaminister Taavi Rõivas tegi Eesti Vabariigi aastapäeva puhul pöördumise välismaal elavatele eestlastele. Pöördumine on saadetud kõikidele Eesti saatkondadele üle maailma.

"Tere, Eesti inimesed üle kogu ilma. See tunne, kui kohtad kodust eemal omasid, on alati väga-väga meeldiv. Just seal, kus teie praegu elate, asub tänu teile ka tükike Eestimaast. Igaüks teist teeb Eesti suuremaks.

Seepärast ma ei ütle, et peaksite kõik kohe, vältimatult Eestisse tagasi tulema. Igaüks teist on Eestile oluline justnimelt seal, kus teie soovite olla. Isegi, kui elu või karjäär on teid viinud Eestist kaugemale.

Paljud teist on jõudnud maailma absoluutsesse tippu, tehes asju, mida ainult ühes riigis elades ei olekski võimalik teha. Igaühe edu on kogu riigi edu.

Meile siin on tähtis, et säiliks teie side Eestiga. Et te saaksite oma kodumaa üle uhked olla, et teie lapsed räägiksid eesti keelt ja oleksite lähedased oma vanavanematega.

Tagasitulek on, nagu öeldud, igaühe isiklik otsus. Veelgi olulisem on, et te kannaksite Eestit jätkuvalt oma südames ja te hoolite sellest, et Eesti on avatud ja salliv, arenev ja loov. Just siin on meil kõige rohkem teie abi vaja.

Teie teate, kuidas on elada teistsuguses keskkonnas. Küllap teate ka seda, et kõike, mis on uus ja erinev, ei pea kartma.

Jagage oma kogemust meie kõigiga, alustades oma kõige lähedasematest. See on teie panus, et Eesti oleks ka homme uuele avatud ja kiiresti arenev riik.

Ma soovin kõigile eestlastele ja Eesti sõpradele üle kogu maailma ilusat vabariigi aastapäeva. Elagu Eesti!"

Reede 19's kuupäev - jääb meelde.

AMD Canada peakorter

Hommikul tööl olles heliseb jälle taskus telefon, vaatan kes siis seekord - vanem tütar helistab. Kummaline, tavaliselt lapsed mulle ise ei helista, hea kui suvatsevad lühikese sms saata. Vastan aga liigse müra ja suht viletsa ühenduse tõttu ei saa aru, mis ta räägib - ainult niipalju, et tundub kole erutatud olevat. Millest küll minu külma kõhuga vanem tütar peaks erutuma, kas kodus on mingi jama nagu gaasi või veeavarii või koer haigeks jäänud, mõtte et ta AMD käest sai kutse teisele vestlusele viskan peast kui ebausutava. Kiirustan lähimasse puhkenurka, et tagasi helistada.

Telefon kutsub oma kuus-seitse korda enne kui tütar vastab karjudes erutatult torusse: "AMD saatis mulle pakkumise". 

"Mis pakkumise", ei saa ma kohe aru, "kas tõepoolest teisele vestlusele kutsuvad?" 

"EI!!!, nad saatsid tööpakkumise application-engineer ehk rakendus inseneri ametikohale!!!"

"Ei või olla, kas sa said ikka õieti aru, nad ju pidid parimal juhul alles teisele vestlusele kutsuma."

"Nojah aga saatsid hoopis tööpakkumise, mul on email nina ees lahti, pean 48 tunni jooksul vastama kas võtan selle töö vastu või mitte"

"Ega see ometi mingi eksimus pole", kahtlen ikka veel, "sul ju vestlus jooksis rappa, äkki ajasid nime sassi"

"Kõik paistab õige, minu nimi ja tunnusnumber ja positsioon, teade tuli läbi ülikooli serveri"

"Vasta kiiresti et oled nõus, enne kui jõuavad oma viga avastada", soovitan, "ehk siis ei saa enam pakkumist tagasi võtta. Sa ikka tahad seda", küsin igaks juhuks üle.

"Muidugi, see on ju lausa "Dream-Job" ehk "unistuste töökoht"", vastab plika, "aga oota, ma pole kõike veel jõudnud rääkida".

"No mida veel", jään kahtlevalt kuulama.

"Alustan juba teisel mail ja kontrakt kehtib 16 kuud, ehk järgmise augusti lõpuni, kui tagasi ülikooli lähen", järgneb palganumber, mis oluliselt kõrgem keskmiselt tudengitele pakutavast, moodustades minu sissetulekust 80%.

"OK, ma ei hoia sind rohkem kinni, saada parem oma vastus kiirelt sisse ja hakka automüügi kuulutusi uurima, sest jala või rattaga on natuke liiga pikk maa tööl käia"

Omaette mõtlesin, et kui noorem laps veel hambatehniku erialale sisse saaks, oleks tegu täiusliku päevaga. Ei kahelnud, et vanem tüdruk oleks mingi töö leidnud, aga nii head ei julgenud küll loota. Töö juures olid mõtted mujal, sain alles siis aru, et olin hakanud juba häälestatud sensoreid uuesti üle kruvima, kui töökaaslane tundis huvi kas miskit viltu. "Hoopiski kõik on paremini kui võimalik", vastasin. Imestanud ilme peale selgitasin, et laps sai tööpakkumise tipptehnoloogia firmalt. "Siis muidugi", naeris too "õnnitlused, praegusel ajal on igasuguse töö leidmine õige keeruline, taolisest kohast rääkimata".

AMD tehnoloogiliste lahenduste plaan

Hiljem koju jõudes selgus, et ka firmast endast oli saadetud kinnitus töölevõtmise kohta, seega polnud tegu mingi apsuga. Tütrega pikemalt vesteldes tuli välja, et ta oli vestlusest mulle vaid negatiivseid momente esitanud. Hilistes 30'tes prouast personalijuhiga vesteldes olevat nad veidi aega rääkinud tööst ja eelnevast kogemusest aga enamuse kulutanud hoopis arvutimängudest, suusatamisest ja karatest lobisemise peale, mis mõlemal ühisteks huvideks. Kuuldes kus elame lisas personalijuht, et tööaeg on firmas paindlik võimaldamaks vältida liiklusummikuid - tähtis on tulemus mitte tööl veedetud tundide arv.

Tehnikameeskonna tüübid olid firmas paarkümmend aastat töötanud nelja-viiekümnesed mehed, kes näitasid üles suurt huvi ise kokkupandud arvuti vastu, esitades konkreetseid küsimusi, ilmselt tahtes kindlaks teha, et tüdruk tõepoolest ise sellega hakkama sai. Nad näitasid mitmeid riistvara juppe esitades küsimusi, mis see või teine on, enamus väga lihtsad nagu emaplaat, videokaart, võrgukaart, USB ühendus. Laps jäi samas jänni terminoloogiaga, sest ei suutnud meenutada kuidas seda või teist ühendust või juppi nimetatakse. Kõige piinlikumaks oli moment kui tunti huvi, millise kiirusega arvutid töötavad ja ta vastas, et pole aimugi. Esiteks oli ise enne sellest rääkinud ja teiseks on iga arvutimüügi kuulutuse juures protsessori ja mälu kiirus kirjas.

Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, mis kallutas kaalukausi minu tütre kasuks, et sajakonna sooviavaldaja hulgast, kellest enamus IT eriala inimesed, osutus tema üheks kolmest õnnelikust, kes tööle said. Oli see esinemisoskus, tegelikult praktiline arvuti kokkupanemise kogemus, blond ja kena välimus, fakt et teised veel tohmimad ... :) Äkki hoopis lõi intervjueerijaid pahviks võime probleeme lahendada omades vaid tükikesi elementaarseid teadmisi sealjuures isegi tundmata vastavaid termineid. Arvuti pani ta ju kokku ja sai käima täiesti iseseisvalt kusjuures pidi lahendama hulga nii tark kui riistvarasse puutuvaid probleeme omamata mingit eelnevat haridust sel erialal. Võimalik, et hinnati probleemide lahendamise oskust, mis pidada olema kaasasündinud kunst, samas kui elementaaroskusi suudab iga loll piisava õppimise juures omada. Kindlasti lasen tal kunagi tööl küsida, miks just tema valiti. Üheks üliõpilaste puuduseks pidi olema just praktiliste oskuste puudus ehkki hinded võivad 100% ligi ulatuda. 

AMD uue põlvkonna tehnoloogia - koodnimetus Greenland

Firmast endast ehk niipalju, et AMD puhul on tegu ühe maailma juhtiva arvutite CPU'sid ja GPU'sid tootva ettevõttega. Kellel huvi siis lühikese ja kokkuvõtliku info firma kohta pakub REUTERS. Tulevikuväljavaateid tutvustab Nextplatform. Lisaks eelmainitud tootevalikule valmistatakse hulka eriotstarbelisi mikroskeeme, kuulutakse firmade gruppi, mis tegeleb USA valitsuse sanktsioneeritud järgmise põlvkonna arvutitehnoloogia välja töötamisega (National Strategic Computing Initiative), tegeletakse muuhulgas ka virtuaal reaalsuse platvormide väljatöötamise ja rakendusega. Märkimisväärne osa arendusest ja toodangust on salajane ja seotud USA kaitsetööstusega. Majanduslikult pole viimasel ajal firmal eriti hästi läinud kuna Hiina majandussurutis on nii CPU kui GPU müügimahule märgatavat mõju avaldanud. Samas on juba kevadel välja tulemas uue põlvkonna oluliselt energiasäästlikumad ja võimsamad videokaardid ning keskprotsessorid. Firma peakontor asub USA's Sunnyvale California, esindusi paljudes riikides üle maailma. Kanada peakorter Torontos, kus ka plika tööl hakkab käima. Kompanii väärtuseks hinnatakse aktsiakapitali alusel momendil umbes 3 miljardit USD. Põhikonkurendid Intel ja Nvidia.

Valge madal hoone esiplaanil on George Brown Collage Lakefront Campus.

Noorema lapse kojusaabumine tegi selle reedese päeva täiuslikuks, mis ilmselt kunagi ei unune, sest harva saab ühe korraga nii palju positiivseid emotsioone. Nimelt oli ta saanud emaili, et on edukalt sooritanud enda teisipäevase eksami ja vastu võetud "Dental Technician" hambatehniku erialale, mille kohta infi saab kui klikkida eelnevale lingile. Kokkuvõttes tegu 3 aastase kolledzhiprogrammiga, mille jooksul õpetatakse proteeside, implaantide, kroonide ja sildade valmistamist ning teisi hambaarstindusega seotud tehnoloogiaid. Hilisem töö toimub laborites või ka hambaarsti kabinettides, edukas lõpetaja saab meditsiiniala diplomi. Kool asub kesklinnas eriti uhkes piirkonnas "Financial district" otse järve ääres. See oli ala, mida laps ise kõige rohkem tahab õppida, paberid on ka ülikoolides sees, kust vastuseid pole veel tulnud ja aega otsustada on. Paraku tundub hambatehniku eriala igati kõige mõistlikum nii palga, stressi kui tööhõive seisukohalt - Ameerikas momendil 10 kõige rohkem hinnatud elukutse hulgas.

IKEA sööklas edukat reedet tähistamas :D

Seda päeva pidi kuidagi tähistama! Niipea kui kaasa koju tuli otsustasime kuhugi restosse minna, lasime lastel kui peakangelastel otsustada. Tavapärasesse Mandariini seekord polnud neil isu minna, sest kõhud pole piisavalt tühjad - kohe näha, et minu lapsed, mõtlevad ratsionaalselt :) Ehkki teavad, et uhkel issil rahapunga paelad lõdvad, valivad Jaapani restosse mineku asemel hoopiski IKEA söökla. Ma teadsin varem, et lapsed on vähe imelikud, aga et tahavad sööklas nostalgitseda tuletades meelde aega kui pisikesed olid kui said vaevalt hakkama $2 maksva lastemenüü viie lihapalliga, oli isegi mulle üllatav. Piltigi oli nats piinlik sellises kohas teha :P Ehkki valik väike siis toidud on seal päris head. Tegu pesuehtsa sööklaga, kus pead oma nämmi kandikuga ise tooma ja viima. Leti taga askeldavad kokad laovad lihapallid taldrikule, juurde saad valida kas keedukartulid, kartulipudru või riisi. Mina võtsin ka brokkoli-juustu supi ja kohvi, mis seekord üllatavalt heaks osutus. Lapsed ja kaasa jõid Rootsi siidrit, seda 0.1% alko sisaldusega pirnikat, mida IKEA's pakutakse. Tõepoolest päev mis väärt meelde jätta!

Kõne Julgeolekust :P

Viimane kord kui laps SWAT teamiga kokku puutus :)

Mis tunne oleks teil kui töö juures heliseb taskus mobla ja ekraani vaadates näed, et kõne tundmatult numbrilt (Unknown Number). Tavaliselt ma selliseid vastu ei võta, aga kuna see oli heaks vabanduseks korraks kohvikusse jalutada vastasin ja sain paraja shoki osaliseks:

Mina: Hallooo

Mrs X: I'm calling from RCMP, we would like to talk to you privately.

            [ Ma helistan julgeolekupolitseist, sooviksime teiega privaatselt rääkida ] 

Mul muidugi jooksevad silmi eest läbi kõik viimase aja "kuriteod" nagu koera sita jätmine kiriku ette või toidupoe ees parkimine kollasele joonele. No kurat, kus ma küll vahele jäin :)

Mina: Eee..., moment, jah nüüd saan rääkida.

Olin jalutanud kõrvalisemasse nurka, ise ettevaatlikult aknast välja piiludes, et kas SWAT teami snaiperid on end juba lähematele katustele üles sättinud.

Mrs X: I have to inform you that you are legally obliged to answer the following questions truthfully otherwise civil and/or criminal case might be brought against you.

             [ Pean teid informeerima, et olete seaduslikult kohustatud tõeselt vastama järgnevatele küsimustele vastasel korral võib teie vastu tõstatada tsiviil ja/või kriminaal süüdistuse. ]

Mina: OK

Jään küsimusi ootama omaette mõeldes kas peaks kasutama seaduslikku õigust advokatuuri abi järele, või äkki julgeolekupolitsei puhul see ei kehti. 

Mrs X: It concerns your daughter M. T.

             [ See puudutab teie tütart M. T. ]

Mina: Yes, ok ... ???

Mida kuradit mõtlen, kas plika on ilma minu teadmata mingi muslimi poisi endale leidnud või mis veel hullem, ise mingi ettekujuteldamatu tembuga hakkama saanud, tõmbamaks endale julgeolekupolitsei tähelepanu.

Mrs X: Do you know that she is aquiring the permit for restricted firearms.

             [ Kas te teate et ta soovib saada eriotstarbelist relvaluba? ]

Kivi langeb südamelt ja hakkan uuesti hingama, siis sellise tühja asja pärast tülitatakse. Muidugi meenub, et relvaloa taotlusele olin lasknud enda kui teda pikemat aega tundva täiskasvanu nime panna.

Edasine pole enam nii huvitav, et vääriks trükkimist. Lisaks üldisele tausta kontrollile tunti huvi kas ta pole hull või ei soovi kedagi ilma mõjuva põhjuseta teise ilma saata. Lõpetuseks sooviti head päeva ja oligi kõik. Igaks juhuks helistasin kiirelt kaasale, et teda võimaliku Julgeolekust tuleva kõne eest hoiatada :)