Kui õieti mäletan siis koolis pidin kunagi lugema vana vene valmi pealkirjaga Rebane ja Viinamarjad". Siin Canadas on küll rebaseid aga nagu ka vene reinuvadereid viinamarjad neid ei huvita. Kui valmi uskuda, siis hapud olla olnud. Samas näitavad patoloogiliselt suurt huvi üles pesukarud ehk raccoonid nagu neid kohaliku nimega kutsutakse.
Pesukarud näevad küll kenad välja aga on kohalikele aiapidajatele lausa nuhtluseks, sest õgivad kõiki aiasaadusi mis vähegi magusamad. Viinamarjad on nende lemmikuks ja seetõttu kõik kohalikud istandused elektritaraga piiratud. Mina paraku ei saanud endale seda lõbu lubada, sest kui näiteks elektri või kaablifirma tehnik peaks sutsaka saama on jama kui palju. Esimestel aastatel rüüstas pesukarupere meie aprikoosipuu nii põhjalikult, et too kuivas ära. Viinamarjadelt on nad alati käinud matti võtmas. Alumisel vasakpoolsel pildil eilse rüüstekäigu tulemus, parempoolsel korjatud marjad ja maas hunnikus eelmise öö jäänused looma pidusöömast.
Algul kui istikud väiksemad, katsin need tugeva peene võrguga, mida loomad ei saanud katki närida. Siis sain enamuse saagist ise süüa, ehkki osa suutsid nad ka läbi võrgu ära lägastada. Peagi kasvasid neli istikut nii pirakaks, et enam võrguga ei kata. Olen üritanud kasutada mitmeid eri meetodeid alates aiavoolikuga loomade pritsimisest kuni suusakepiga torkimiseni. Probleemiks on see, et siis pean öösel õue minema, sest need elukad käivad ainult pimedas vargil.
See aasta olen peaaegu käega löönud, mistõttu umbes kolmveerand saagist tuli maja taga luuaga maast kokku pühkida ja ämbritega komposti viia. Seal toimub sihuke kihin ja käärimine, et kõik ümbruskonna äädikakärbsed parvena kokku lennanud. Loodetavasti ei saabu varsti ka kohalikud parmud toore veini aroomi peale:) Olen ikka mõni öö pesukarudega võitlemas käinud aga täna sai kõrini ja läksin korjasin nii küpsed kui pooltoored marjad vähemalt maja taguse istumiskoha kohalt ära.
Peale sorteerimist, kus umbes pooled kaduma läksid, sai kaks parajat kausitäit mahla valmistamiseks ja üks eriti ilusate kobaratega niisama nahka söömiseks. Kaasa pani õhtul mahlamasina pliidile ja peagi sorises värske nektar potti. Kahjuks ei oska veini teha, muidu valvaks palju karmimalt. Selline asi hakkaks küll südametunnistuse peale kui teaks, et raccoonid veinitoorainet raiskavad. Sel teemal olen ka varem bloginud.
Hei,
ReplyDeleteAvastasin selle blogi ja seda on huvitav lugeda! Loodan, et jagub jaksu seda edaspidigi kirjutada :)
Seoses pesukaru murega tekkis paar ideed.
Abi võiks olla sellest, et meisterdada jämedamate väätide ümber elektrikarjuse moodi asja - isolatsiooniga jäme traat keerata topelt seasaba kujuliselt ümber väätide, mille külge paigaldada peenemaid isolatsioonita traate ca 1cm kaugusel väätides. Eesmärk oleks see, et elukas oleks sunnitud sellest käppadega haarama, kui mööda vääti liigub. Peenemate traatidega ühendada näiteks koertele mõeldud karjus/kaelarihma modifitseeritud variant, kui just mingit lahjemat karjust müügil ei ole. Tõenäoliselt on seal saada telkijatele karjus, mis kaitseks karude eest.
Turvalisuse eesmärkidel saaks selle krempli sisse lülitada ka näiteks liikumisanduriga paigaldades see õigesse kohta. Karjus ei tohiks kellelegi ohtu kujutada. Pinget neis meeletult aga vool praktiliselt puudub. See tagab ainult korraliku ehmatuse.
Eriti lihtne oleks muidugi siis, kui viinamarjaväätidele saab turnida vaid mõnest üksikust kohast - siis oleks võimalik need karjusega piirata. Kui ei saa karjust paigaldada, siis saaks turnimise keeruliseks muuta ka sellega, kui viinamarjade otsa ronimise kohta paigaldada nöörist/pehmest traadist võrk nii, et see rinimiskatse ajal välja vajuks. Siis ei ole elukal võimalust ülespoole turnida.
Jahimehemeetodeid sealmaal vist kasutada ei või ega ka seda looma roti kombel kohelda? Antud loomake vist samas staatuses nagu rebane siinmail? Kui saaks siis oleks nendest loomalestest veidi lihtsam vabaneda.
P.S. Soovitan mõni aasta veinitegu ära proovida, kasvõi väiksema koguse mahla peal. See ei olegi nii keeruline, kui tundub!
Tervitused Virust
Naljakas oli lugeda soovitusi, sest suur osa neid mõtteid, osa lausa sõna-sõnalt on endalgi peast läbi käinud.
ReplyDeleteKonkreetne situatsioon on aga selline, et viinamarjade tüved vastu garaazhi seina kust need siis hargnema hakkavad, moodustades suure lehtla maja taga. Kokkuvõttes kole lai ala kust loomad üles saavad ronida. Lisaks avastasin oma ehmatuseks, et need elukad suudavad edukalt telliskivi seina mööda üles minna.
Aga ega ma lootust jäta, järgmine aasta ostan elektrikarjuse või ehitan ise interneti õpetuse järgi ja piiran vähemalt majataguse ala ära, et saaks rahulikult magada.
Igal juhul tänud soovituste eest.
Nägin viimati pesukaru Tartus Lõunakeskuse loomapoes. Mulle jääb arusaamatuks, kuidas neid tohib Eestis müüa lemmikloomadeks ja kes neid peaks tahtma osta koju puuri. Nii kahju oli mul neist! Müüdi veel skunki, preeriakoeri ja suuri öökulle (a la HP.)
ReplyDeletePõrgukizile vastuseks:
ReplyDeleteStalinlik lahendus:) Aga kuidas ma peaks mootorsaega loomi maha nottima, nagu Doomi arvutimängus või:))) Oma istutatud viinamarjade kallale ju ei raatsiks saega kuidagi minna.
Pagulasele vastuseks:
Pesukarud on armsad seni kui nad su aias ja prügikastides rüüstamas ei käi. Ilmselt väga intelligentsed loomad aga koduloomana ei kujuta küll ette. Skunksi muidugi veel vähem:)