Mõistlikkuse enesetapp

Kuidagi ei osanud paremini eesti keelde tõlkida Lee Harrise raamatu pealkirja "The Suicide of Reason". See raamat paneb tõsiselt järele mõtlema, kas paljud "enesestmõistetavad" tõekspidamised ja veendumused siin maailmas ikka peavad paika. Vaatluse all on kaks põhimõtteliselt vastuolulist maailmavaadet, liberalism ja fanatism.

Tänapäeva läänes ja liberaalsetes ehk enam-vähem demokraatliku korraga riikides on juurdunud arusaamine, et sotsiaalne areng liigub ülemaailmselt paratamatult liberalismi suunas, ehkki aeg-ajalt esineb üksikuid tagasilööke. See tuletab väga meelde nõukaaegset teooriat, mis väitis, et sotsiaalse süsteemi areng liigub madalamalt kõrgemale ehk ürgkogukondlikult kommunismi. Samas ei peeta maailmas endiselt laialt levinud fanatismi eriliseks ohuks kuna arvatakse, et kõik probleemid lahendab vaesuse ja harimatuse kõrvaldamine. Arvasin minagi nii, aga peale selle raamatu lugemist olen kahtlema hakanud, paistab et sai liiga naiivselt uskuda inimese põhiloomuse headusse.

Ja siin olevatki põhiline viga, sest ollakse veendunud, et kõik inimesed on sarnased ja nende elueesmärgid samad, mis lääne hellitatud kodanikel - palju asju, kurguni täis pugitud kõht ja mugav äraelamine - kokkuvõttes indiviidile suunatud mõtlemine. Aga paljudes maailma paigus valitseb endiselt äärmuseni viidud grupivaim, mis väljendub tihtipeale usulises fanatismis. Lääne sallivuspoliitikale, niinimetatud multikulturismile panevad need riigid vastu erinevate mõtteviiside ja käitumistavade totaalse sallimatuse.

Läänes viljeletav multikultuursus ja sallivus on jõudnud sellisele tasemele, et hävitab pikapeale iseenda, sest sallib selliste kultuuride esindajaid ja nende käitumistavasid, mis on valmis vägivalda kasutama, et enda veendumusi peale suruda. Eriti teravalt on seda näha siin Kanadas kus asi on jõudnud juba ammu absurdini. Üheks eredamaks näiteks oleks sikhidele tehtud erand turbani kandmise kohta. Ametivormide puhul on neil lubatud politsei vormimütsi või kaabu asemel turbanit kanda. Muideks mootorrattal kiivrit nad ei pea kandma, sest see ei mahu turbani peale:)

Mul pole midagi nende vastu, kui tahavad kandku eraviisiliselt mida iganes. Mis õigusega aga suruvad nad oma tavasid peale. See oleks sama kui eestlased nõuaks murumütsikese kandmist. Leian, et siin olgu võrdsus nagu igal pool, kui kanada on nõus laskma neil oma "rahvus" või "usulisi" sümboleid kanda siis olgu see õigus kõigil rahvustel mitte ainult neil kes jaksavad kõvemat kisa teha. No ma tahaks seda politseid näha:)))

Igatahes rõhutab autor raamatu kokkuvõttes, et kui meie liberaalid ei suuda oma tavade säilitamise nimel väärikalt ja jõuliselt võidelda siis on liberalistlik maailmavaade määratud ajaloo prügikasti lendama ja täiesti ärateenitult hakkab jälle kord maailmas valitsema fanatism koos sellega kaasneva hävingu ja metsikustega. Või nagu oli venelastel kombeks nõuka ajal öelda, et peame rahu eest võitlema nii et kivi ei jää kivi peale:)

Soovitan soojalt kõigile, kes ei karda veidi hirmuäratavaid tulevikustsenaariume sotsioloogilise külje pealt näha. Autori veebilehele piiludes paistab, et tal on viimasel ajal ilmunud teisigi huvitavaid kirjutisi.