Karate Musta Vöö Katsed 2 dan

Minu 1'st dan Black Belt

Minu esimese astme musta vöö (pildil) eksamist oligi juba kolm aastat möödunud, paras aeg järgmine samm võtta. Tegelikult kutsuti juba eelmine aasta, aga siis ei tundnud ma veel, et oleks valmis. Katad polnud viisakalt öeldes just kõige sujuvamalt käpas.

Dojosse olime kella kümneks kutsutud. Kaasa ja vanem tüdruk viskasid mu ära ning jäid veidikeseks ajaks sinna lobisema, sest nagu tavaliselt algus viibis natuke. Meid eksamineeritavaid oli kokku seitse tükki, eksami vastuvõtjaid kõrgema vöö omanikke kaks korda enam. Kaks nooremat tegid oma esimest musta vöö eksamit, mina ja üks noor naine meie dojost teist taset, veel kaks kolmandat taset ja üks Guatemala päritolu professionaal kuuendat taset.

Eksam oli jaotatud nelja ossa, alustati soenduse ja põhitehnikatega. Kõik asendid, blokid ja nii käe kui jalalöögid võeti kõrges tempos läbi. Iga eksamineeritavat jälgis üks vähemalt viienda taseme musta vöö omanik, kes tegi eksamilehele märkmeid, teda assisteeris järk või kaks madalam sensei. 

Põhitehnikate osa juhendas meie dojo peatreener, endine maailmameister sensei Daniel. Ta tõstis sujuvalt tempot nii, et veerand tunniga olid kõigi gi'd läbimärjad ja hing kippus kinni jääma. Teades, et sellisele tambile vastupidamiseks on vaja organismi hapnikuga küllaldaselt varustada tegin igal võimalikul pausil hingamisharjutusi. Tunni aja pärast vajuski esimene mees kurnatusest ja hapnikupuudusest põrandale ning purtsatas oma hommikusöögi välja.

Kaks senseid kargas ligi, lohistas mehe vannituppa ja peale külma veega üles turgutamist komberdas too tagasi. Vahepeal koristati okseloik ära ning mees asus näost valgena tagasi enda kohale. Ei maksa arvata, et meile sel ajal puhkust anti, pigem vastupidi, tuure lisati juurde otsekui tahtes näha, kes järgmisena ära kukub. Eks minulgi kippus paar korda pilt võbelema aga jäin jalule. Samas ei võinud ka tehnikaid lõdvemalt sooritades seanahka vedada. 

Poolteise tunnine "soendus" oli meid kõiki üsna võimete piirile viinud. Puhkepausi teate võtsime rõõmuga vastu, ehkki see sisaldas musta huumorit, sest pausist teatati sõnadega: "Breaktime, two minutes. Kasutage aega targalt, hingake ja jooge veidi" Seda teame omast kogemusest, et ehkki janu on metsik ei maksa veega liialdada, seda raskem on pärast vett täis kõhuga madistada.

Teine osa oli kumitede ehk ettemääratud kaitse ja ründetehnikate paaris esitamine. Kakskümmend kihon kumited ja kolmteist yakoshuko kumited mõlemas rollis. Lisaks pidime omal käel lisama tehnikaid, mis tunduksid sobivad. Siin kontrolliti enda ja vastase kehaasendist sõltuvat üleüldist enesekaitse tundmist. Polnud eriti väsitav, sest vahepeal pidime jälgima ka teiste võtteid ja saime sel ajal hinge tõmmata.

Kolmas osa oli katade esitamine. Selle pärast olin kõige rohkem mures, sest  nõutavad mustade vööde katad on õige keerulised ja pikad. Alustasime kihon katadest, esimesest kuni kahekümnendani. Siis läksime edasi värvivööde katade juurde, mustad vööd peavad neid tundma üksikasjalikult ja oskama seletada, mida üks või teine võte endast peaks kujutama. Lisaks pidime ette näitama võimalikke praktilisi lahendusi, katad on ju ikkagi vaid teoreetiline idealiseeritud võtete kogumik. Vaja oli esitada erinevaid haardeid illustreerimaks, et karate ei koosne vaid distantsvõitlusest.

Järgnesid mustade vööde katad. Kui seni olime kõik katad koos teinud, siis nüüd tuli eksamineerijate poolt nimetatud katad individuaalselt esitada. Kui esimesel tasemel on vaid kaks kohustuslikku musta vöö katat pluss neli lisakatat siis minu tasemel eeldatakse juba ligi kümne kohustusliku kata oskust, lisaks mõned vabal valikul esitatavad kõrgema kategooria katad.

Mina läksin kolmandana põrandale ja pidin teatava üllatusena esitama vaid kolm katat, olin palju rohkemaks valmistunud. Kolmanda taseme mehed pidid viis tegema  ja kuuenda taseme oma kiusati paari eriti keerulisega, mida ma polnud näinudki. Katade osale kulus kaks tundi ja olimegi jõudnud viimase otsustava tõkkeni - vabavõitlus. Nüüd oli ka vanem tüdruk uuesti kohale saabunud, et kaasa elada ja pilte teha.

Eelnevast kogemusest teadsin, et see saab kõige raskem olema. Pead järjest võitlema mitu matshi kõrgema taseme mustade vööde vastu, keda vahetatakse, aga sulle ei anta hingamise hetke. Ja kogu aeg pead initsiatiivi ja aktiivsust üles näitama ise rünnates. Dojos treenime aeg-ajalt nii, et osalejad moodustavad kolm rivi ja rivi esimene mees peab paar minutit järjest kõigi rivis seisjate vastu võitlema. Teine võimalus, et pead samal ajal kolme vastasega madistama, kes on su ümber piiranud.

Igatahes ajasime kindad kätte, hambakaitsed suhu ja kubemekaitsed peale - siin polnud armu oodata. Algul tümitati kaks esimese astme musta vöö taotlejat läbi ja siis jõudis kord minu kätte. Esimene vastane oli pikk noor mees, kes võistlustel veerandfinaali jõudis. Olin juba seal teda tähelepanelikult jälginud ja teadsin, et tollel on üüratu löögiulatus. Samas olin ta matshe vaadates automaatselt peas välja töötanud taktika, mida tuleks kasutada. 

Ainus võimalus oli lähivõitlus, ehkki tänu enda keskmiselt paremale löögiulatusele eelistan samuti distantsilt madistada. Alustasin kohe agressiivselt ja hüppasin ligi nii, et vastase esimene jalalöök ohutult seljataha vuhises. Üldiselt suutsin suhteliselt lihtsalt domineerida ja surusin ta mitu korda ringist välja laskmata löögiulatuse eelist kasutada.

Pole vist palju neid kes on karate maailmameistrile "lõuga andnud"
ja hiljem võimelised sellega uhkustama :) 

Järgnes otsustav moment, vastaseks meie klubi treener ja endine maailmameister. Mis ikka, maha ta mind ehk ei löö, ehkki oli oodata nii mõnesidki valusaid matse. Temaga võideldes oled nagu sapöör, eksida võid ainult korra:) Alustasin ettevaatlikult ja kohe hakkasid eksamineerijad hüüdma nõudes suuremat agressiivsust. Mis teha, tuli rünnata iga hinna eest. Vastane aga blokkis mu käe ja jalalöökide seeria mängeldes ning kui momendiks tagasi astusin alustas kohe enda seeriaga.

Mul juhtus jalg hästi maas olevat, taganemise asemel tõukasin end tema poole lükates käelöögi kõrvale. Järgnenud välkkiire jalalöök Mawashi Geri oli sooritatud arvestusega minu taganemise peale. See läks osaliselt blokki osaliselt mööda just samal momendil kui saavutasin teise käega rahuldava kontakti vastase lõuaga. Olime mõlemad üllatunud ja ehkki edasine madin toimus tema ülekaalu all, suutsin enamuse ründeid blokeerida ja paar korda ka ise kontakti saavutada. Tema lemmikvõttest jalgade alt tõmbamisest suutsin kaks korda edukalt hoiduda.

Üle ootuste hästi õnnestunud heide

Matshi lõpuks oli hapnik otsas aga juba ootas järgmine mees. Eksamineerija otsustas pikakoivalise Jamaika päritolu musta asemel valida vastaseks raskema kaalu mehe, põhjendusega et tahab näha kuidas ma eri kehatüübiga vastastega hakkama saan. Alguses olin sunnitud rohkem kaitses olema, lihtsalt ei jaksanud rünnata. Aga kaua seda lõbu ei saanud lasta endale lubada. Tegin kiire parema jala löögi, mille vastane blokeeris nii et mu rünnak takerdus, astusin korra tagasi ja siis nägin kuidas ta puusad hakkasid ette liikuma, mis tähendas, et järgneb jalalöök.

Blokeerisin jalalöögi edukalt ja haarasin jalast kinni. Teise käega blokeerisin kohe järgnenud rusikalöögi suunates otse blokist enda löögi vastasele lõuga. Sealt libistasin käe kukla taha ja tõmbasin meest tema liikumissuunas edasi samas haardes olevat jalga tõstes. Vastase keha läks pöördesse, saatsin ta pea ees põranda suunas andes mõlema käega pöördele hoogu juurde. Võtte lõpuks oli mees peale 270 kraadist pööret ja õhulendu põlvili, lõpetuseks lisasin poolnaljaga klassikalise "surmalöögi" pähe.

Madina ajal ei saanudki aru mis täpselt juhtus, keha töötab teatud situatsioonides juba poolautomaatselt, aga kuna vanem tüdruk sai kogu aktsiooni filmile sain seda hiljem kaadri kaupa üle vaadata. Tundus nii hästi välja kukkunud ja õpetlik, et lisan päeva, paari pärast iseseisva postitusena. Veel minutike vabavõitlust ja mul lubati platsi äärele maha istuda. Olin nagu kala kuival, selline värk võtab vanainimese hingeldama :)

Vaatasime ülejäänud vabavõitlust ja kui viimane mees oli kutuks tehtud valmistusin uuesti ringi minema. Siis aga teatas meie kõigi suureks kergenduseks vabavõitluse peakohtunik, et kuna oleime turniiril esinenud ja täna esimese kolme raundiga ennast tõestanud otsustasid senseid meid vigastuste vältimiseks rohkem mitte "brutaliseerida". Katsed kuulutati lõppenuks ja kõik käsutati rivvi.

Senseid sortisid oma pabereid ja tulid siis eksamineeritava juurde individuaalsele vestlusele. Minul tehnikate hinnang oli enamasti tasemel hea, jalalöögid küljele rahuldavad - puus annab tunda. Katad ja kumited head aga asendid peaks madalamad olema. Muidugi esines vigasid siin ja seal aga kokkuvõttes polevat viga. Vabavõitluse eest avaldati tunnustust ja hinnati heaks, avaldati imastust, et turniiril esimeses ringis välja kukkusin.

Edukalt vöökatsed läbinud 7 karatekat koos esireas istuva Shihan Kei Tsumuraga

Lõpuks kauaoodatud ametlik allkiri, et olen läbinud teise astme musta vöö eksami edukalt. Eksamitulemused saadetakse Jaapanisse lõplikule kinnitamisele ja uue vöö peaks suve lõpuks koos vastava tunnistusega kätte saama.