Kollane Arbuus ja Suvepraktika

Kollane Arbuus

Pühpäeval vaatasime oma lepaprussid üle ja leidsime lõpuks, et mõistlikum on neid kasutada saunapingi materjalina. Kuna voodikapi tegemine oleks plikale esimene katsetus natukene tõsisema puutöö tegemisel peaks alustama kübe lihtsama materjaliga, millest ka nii kahju pole kui nässu läheb. Sõitsime ehituspoodi ja ostsime neli lauda liimpuitu.

Kodus läks mõõtmiseks ja saagimiseks. Eks iga algus raske aga laps keeldus minu abist ja askeldas ise. Paari tunniga olid jupid saetud, ainult servade viimistlus tegemata. Viiliga ei jaksaks otsi sirgeks ja siledaks ajaga. Vanaisa tuli mõttele lihvimisketast kasutada. Kivilõikekettaga tekkis päris huvitav muster, sest puu läks lausa kärssama. See omakorda andis idee, miks mitte leeklambiga ülejäänud pinnad kergelt üle käia.

Suures toas tegime koristust ja ettevalmistustöid, et jätkata eelmine aasta pooleli jäänud põrandlaudade panemisega. Ladusime lauad pikkuse järgi hunnikutesse, et hiljem oleks lihtne väimalikult väikese kuluga paraja pikkusega jupid kokku kombineerida. Lõpuks õnnestus isegi kaks rida laudu maha panna. Momendil tundus sobivaim neid vaheldumisi kahe ja kolme kaupa kinni kruvida, selliselt kaod minimaalsed.

Õhtupoole astusime naabrite poolt läbi võttes külakostiks kaasa kollase arbuusi, mille lapse pealekäimisel olime ostnud. Vihje selleks sai ta oma kallilt tädilt. Mina proovisin küll plikale aru pähe panna osutades faktile, et sama raha eest, mis masame pooliku kollase arbuusi eest saaks kaks punast aga ei aidanud. Oli vaja proovida, noh olgu, tavaliselt ei anna ma nii lihtsalt alla aga puhkus lõppude lõpuks. Kõige täpsema diagnoosi pani naabrinaine, kes väitis, et pimetesti korral poleks ta kindlasti vahet teinud. Võib-olla oli kübe magusam aga võibolla hoopis küpsem või lihtsalt ettekujutuse vili.

Esmaspäeaval pidime vara hommikul ärkama, 9:45 Maril vestlus potensiaalses suvepraktika kohas, kuhu tutvuste kaudu jutule saime. Viisin tüdruku kohale, viimane päris pabinas, ikkagi esimene tööintervjuu, ja veel tema jaoks võõras riigis ning tööalaselt harjumatus keeles. Proovisin rahustada väites, et ega see töö pole elu/surma küsimus, äkki ei meeldigi üldse, pole mõtet ette muretseda. Ise käisin sel ajal Bauhofis ja ostsin kaminapuude korvi.

Ei tea kas minu jutt aitas aga igatahes läks kõik kenasti. Plika oli tunni aja pärast väljas ise kole õnnelik. Pakuti tööd, järgmine esmaspäev 7:30 alustab, viimased päevad kolmeni öösel ülal olla ja keskpäevani põõnata. Töö koha pealt paistis pea ideaalselt tema eriala, huvide, oskuste ja kogemustega kokku langevat. Masinate programmeerimine ja disain. Tegu Soome omanduses rahvusvahelise firmaga, millel harukontor Keilas. Transport ei peaks mingi probleem olema, sinna saab Pääskülast rongiga 20 minutiga pluss 10 minti rattasõitu.

Panin lapse rooli, käisime poest läbi, kust haarasin veel kümme pakki Mari komme, mis parasjagu soodukal. Siis Keila-Joa kaudu suvilasse. Plika niitis viimase heina aja tagant ja metsa alt. Töö läks tal nii kiiresti, et mina ei jaksanud sama tempoga kokku riisuda ning hunnikusse panna. Kouduteel võtsin veinipoest juba tuttava valge Austraalia veini ja kaks pakki Alexanderi õlut, mis päris meeldima hakanud.

Õhtupoolikul panime isaga mõned read põrandaladu maha. Nüüd läheb natuke kiiremini, sest polnud nii palju vaja lisatööd teha. Kui ilmad ka edaspidi viletsad on siis loodetavasti saab see suvi ikka põrandaga ühele poole :)