Istusime õhtul naabrite pool ja keda ma näen aknast välja vaadates, siil vudib meie aias. Muidugi andsin teada lapsele ja tormasime koos õue, et "haruldasest" putuktoidulisest pilti teha. Selle ajaga oli siil jõudnud pugeda õunapuu all olevasse taimestikku peitu, kuid see ei aidanud paparazzode eest varjuda. Loom oli suht ehmunud taolisest ootamatust tähelepanust ja ajas nördinult okkad turri, päris kerra siiski ei keeranud ja popsuma ei hakanud. Tõmbasin ettevaatlikult taimi eemale, et saaks parema foto. Lapse ideed teda kergelt silitada laitsin vanema ja kogenumana maha. Olen ise poisikesena proovinud siili silitada, nii armas teine ju, kogu eluks on meelde jäänud valu mis kaasnes kümnekonna okka ootamatu torkega pihku ja näppudesse.
Käsitöö õlled Selveri riiulil koos hirmuäratavate hindadega |
Naabri kassist sai kah pilt võetud, et too armukadedaks ei muutuks:) Ilus must valgete käppade ja kõhuga pika pehme ning hoolitsetud karvaga kassike. Tegelt on see kiisu kodulooma musternäidis, kes laseb end igas asendis suvalisel momendil protesteerimata sülle krabada. Eks me mõlemad tüdrukuga tunneme kodust eemal ollas puudust pehmete ja karvaste järele:) Oleme ju aastaid harjunud kasside ja koera seltsiga. Iseseisvalt hüppab kass paraku ainult pereliikmete sülle, võõrad lihtsalt kannatatakse välja kui need suvatsevad veidi sügada. Mainimata ei saa jätta, et tegu porilaste hirmuga, kelle hobiks kärbseid lennu pealt maha võtta ja nahka panna :)
Neljapäev oli selles mõttes hea päev et sattusin täiesti ootamatult Järve Selveris käsitöö õllede riiuli peale. Hinnad olid muidugi krõbedad, aga teades et vähemalt üks neist on kulda väärt, ostsin maitsmise mõttes neli pudelit. Mõistuse vastane tundus, et need neli kolmandikuliitrist pullot maksid sama palju kui 20-ne kast pooleliitriseid Saaremaa Tuulikuid. Pigistasin hambad kokku, peksin kaine mõistuse tahaplaanile ja suskasin nad korvi. Kodus mekkisime ühe Virmalise pidulikult vanaisaga kahe peale nahka, tammelaudadest põrand oli hommikul saanud viimase lihvi ja vajas tähistamist.
Neljapäev oli selles mõttes hea päev et sattusin täiesti ootamatult Järve Selveris käsitöö õllede riiuli peale. Hinnad olid muidugi krõbedad, aga teades et vähemalt üks neist on kulda väärt, ostsin maitsmise mõttes neli pudelit. Mõistuse vastane tundus, et need neli kolmandikuliitrist pullot maksid sama palju kui 20-ne kast pooleliitriseid Saaremaa Tuulikuid. Pigistasin hambad kokku, peksin kaine mõistuse tahaplaanile ja suskasin nad korvi. Kodus mekkisime ühe Virmalise pidulikult vanaisaga kahe peale nahka, tammelaudadest põrand oli hommikul saanud viimase lihvi ja vajas tähistamist.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!