Koko tegeleb oma lemmikhobi veest kivide koukimisega, Sushi lebotab vette
Nagu eilses postituses kirjutasin lasin reedel tuumasõja hirmus linnast jalga ja läksin metsa matkama - pool eelmisest lausest nali, eks ise mõelge milline pool😉 Septembri viimase päeva ilm oli ilus ja suht soe, nõks alla 20 soojakraadi. Veetemperatuur sama, nagu videolt võite näha lasi kutsik end kõhuli vette. Olin ujukad kaasa võtnud aga vette siiski ei läinud, tuul jahedavõitu ja põhi libedaid kive täis. Eelmine talv ja suvised tormid on rannajoont ja kaldaäärset põhja kardinaalselt muutnud.
Murumunad
Kanada vahtraleht
Kivikuningas
Rannas lugesin jää ja Gröönimaa teemalist raamatut. Koerad tuterdasid ja nuuskisid ringi, vahepeal kaevasid kive kaldaäärses vees enne kui väsisid ja viskasid liiva peale siruli. Kaua ei kannatanud niisama päikese käes istuda, loomad rihma otsa ja metsa hulkuma. Kui loomad peavad üldjuhul rihma otasas olema siis metsarajal lasen nad lahti, pole muret et kaduma läheks või metsloomi üritaks püüdma minna.
Hoiatus teed ületavate elukate teemal
Muretsesin veidi Koko pärast aga too pidas kümnekildise matka üllatavalt hästi vastu, suht kerge sörgiga liikus. Ainult rannas lahtiste kivide vahel kippus koperdama. Sushi lippas nagu kutsikas edasi tagasi. Matkalt tagasi jõudes andsin koertele autasuks viinereid, koeratoitu polnud kaasas, elukad muidugi rõõmustsid. Viinerid siinmaal on ikka üks rämps nagu võisin jällekord veenduda, isegi kallimad juustuga maitsestatud firmakad jäävad koertele. Rannas lugesin veel veidi kuni silm vajus kinni, tukkusin pool tunnikest vaikse lainete sahina saatel kaabu silmadel. Koduteel autos magasid väsinud ja õnnelikud koerad kogu tee.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!