Ema soovitas
1 novembri ringvaadet (kõnealune teema algab umbes 9:10), olla juttu sõjaväelaste silma läbi eesti noorte meeste tervisest ja füüsilisest vormist. November pealegi meeste tervise kuu. Alati paneb natuke kulmu kergitama kui mingist üldinimlikust asjast nagu tervis või haridus räägitakse soo või rassipõhiselt (BLM) nagu mis mõttes, peaks ju kõigi kohta kehtima. Päevadest või erektsioonihäirest räägime soopõhiselt aga miks tervisest laiemalt??? Väidetavalt põhjuseks asjaolu, et mehed lihtsalt on mehed ja ei lähe iga "pisikese" asja pärast arsti juurde enne kui hilja.
Mehed on harjunud oma probleemid ise lahendama ilma kellegi teise peale toetumata, vaid viimases hädas küsitakse häbelikult abi. Tuleb tunnistada, et ega isegi sest patust prii ole - arsti juurde vabatahtlikult ei lähe, naine on viimase kümne aasta jooksul sundinud kaks korda "ülevaatuses" käima. Miskit probleemi ei leitud, mul hea pärast nina alla hõõruda, et ilmaasjata ajaraisk. Samas eks tegelt ole inimese organismiga sama nagu autoga: aja jooksul kulub ja vananeb, aastas korra "teeninduses" käies alles arenema hakkavate probleemide lahendamine palju lihtsam ja odavam kui hiljem kinni jooksnud turbopumba või geneka vahetamine.
Ringvaate juurde tagasi tulles: sain paraja shoki kuuldes kui viletsas seisus ajateenistusse kutsutavate noormeeste vorm ja tervis on. 9000 kutsealusest aastas on tervislikult teenistuskõlblikud vaid 45%!!! Viiekümneviiest protsendist mittekõlblikest on 40% puhul põhjuseks vaimse tervise probleemid!!! OK, mingi osa neist mittekõlblikest on ilmselt simulandid aga ikkagi, rohkem kui pooled noormehed pole traditsioonilise mehe nime väärt - täielikud lödipüksid. Sellega halvad uudised ei lõpe, sest teenistuskõlbulike vorm on alla igasugust arvestust. Teise jalaväe brigaadi näitel tuli neile oktoobrikuus 324 uut kutsealust, kellest vaid viiendik tegi ära kaitseväe füüsiliste võimete testi miinimumnõuetele!!! Kolmandik said jooksus null punkti - ei suutnud 3.2 km joosta 20 minutiga! Ehk siis vaid 9% Eesti noormeestest vastab kaitseväe miinimumnõuetele - härrased ohvitserid: seis on sitt aga see sitt küll meie tuleviku väetiseks ei kõlba.
Jutt on noortest 17-21 aastastest "täisjõus" meestest. Mõistmaks taustsüsteemi viskasin pilgu peale enda esimestele jooksudele. Kes mu blogi kauem lugenud, teab et jooksma hakkasin alles 2019 kevadel, enne polnud kunagi jooksuga tegelenud, üldiselt vihkasin kestvusalasid. Esimene üle 3km jooks ilma igasuguse eelneva jooksutrennita oli keskmise tempoga 5:15 kilomeetri peale (3.28km aeg 17:08). Vanust sealjuures kolm korda rohkem kui kutsealustel noorsandidel. Ma pole ka kunagi mingi sportlane olnud, noorpõlves veidi ülejala erinevais trennides käinud. Liiga laisk olin, et spordiga tõsiselt tegeleda, erinevalt mu isast, kes omal ajal NL tasemel sportlane. Ehk siis mu ainus teoreetiline eelis võiks olla geenid. Googeldasin kaitseväe norme: istessetõusmiste ja kätekõverdustega pole nii suur vahe kuid ka noormeeste normid täidaks ilma igasuguste probleemideta. Lõuatõmbamist mu üllatuseks normides polnudki, ju siis liiga raske katsumus noormeestele.
Grete Lõbu esitas küsimuse: kust küll selline halb seis tulnud, ega keegi tea head vastust ja kindlasti ühest põhjust polegi. Ma ise arvan, et noorte puhul mängib tohutu tähtsat rolli mis parasjagu popp. Kehapositiivsuse kampaaniaga pole ilmselgelt lootust head füüsilist vormi loota. Lisame siia asjaolu füüsilist koormust pakkuvate tegevuste ebapopulaarsusest ning fakti kontoritöö üha suurenevast osast. Lapsed ja noored istuvad enamuse vabast ajast erimõõdus ekraanide ees kas mängides, postitades või teiste postitusi vahtides. Ükski neist tegevustest lihast ei kasvata. Pilte õues palli taguvatest, puude otsa ronivatest või rattaga sõitvatest lastest võib leida vaid vanadest raamatutest. Esimese vabariigi või nõuka algusaja spordi populaarsusest ei maksa rääkidagi.
Mu arust oli päris hea mõte pakkuda noortele välja tiktokis või instas tavalise lollitamise asemel postitada väljakutse palju kätekõverdusi või lõuatõmbeid keegi teeb. Või ükskõik milliseid kehalist osavust ja tugevust nõudvaid tegevusi. Iseasi kas lödipüksid ja lumehelbekesed füüsilist pingutust nõudvate tegevustega viitsivad aega viita või neile "like" lisada, palju lihtsam loll nägu ette manada või totrat häält teha.
Aga mis teie arvate kuidas noorte meeste (ja kardetavasti ka naiste) füüsiline vorm nii nigelaks läinud ja kuidas oleks seda võimalik parandada? Tuletan meelde, et füüsiline vorm on tugevalt seotud nii füüsilise kui vaimse tervisega ja enesetundega. Terves kehas terve vaim.
Ei maksa ka ära unustada riigikaitset. Sellises vormis noormeeste puhul piisab vene karul teispool Narva jõge korra urisega ja nolkidel püksid täis. Ma saan aru küll, et mida edasi seda vähem sõltub tulemus sõjaväljal meeste füüsilisest vormist aga ilma mõistliku füüsilise vormita pole ka vaimset, pole võimet raskustega hakkama saada ega enesekindlust.
Pohhuisti lihtne vastus oleks: milleks võidelda kaotatud võitlust - inimene liigina hääbub lähemas tulevikus niikuinii.
Lõpetuseks mu võlgujäänud septembri ja äsjase oktoobri jooksunumbrid:
September
14 jooksuga sain napilt kuu "normi" täis, 105 kilti kogunes keskmise tempoga 4:38 min/km. Kiireim kilomeeter 5+ distantsil 3:56, 5 kildi parim aeg 22:36, 10 kilti üks aeglasemaid 48:40. Käimist, matkamist keskmisest rohkem 86 km, sammude hulk nõks alla poole miljoni - 472083. Rattal vaid 32 kilti kuid süstaga sõudmist 40 km.
Oktoober
Võrreldes eelneva kuuga hulga aktiivsem: 21 jooksu ja 165 kilti, keskmine tempo 4:38 min/km. Kiireim kilomeeter 5+ distantsil 4:04, 5 kildi parim aeg 22:18 10K teine pool, 10 kilti 45:45, parim 5K keskmine tempo 4:27min/km. 11.32km jooksin keskmise tempoga 4:32min/km, kui distantsidega veidi mängida läbisin viimased 10K (2-11) 45:00 ja 5K (7-11) 21:51. Käimist 58 km, sammude hulk üle poole miljoni - 529517. Rattal vaid 18 kilti.