Tervisest, mitte ainult meeste

Tore on olla noor ja terve😜

Täna sattus ette Eesti Päevalehe artikkel: "Kaks äärmust mis Eesti mehe tervist tapavad". Kipun arvama, et nii mõnedki teemad kehtivad ka naiste kohta, ehkki õrnem sugu on üldiselt vastutustundlikum ja hoolikam. Igatahes avaldati seal mitmed õige hirmutavad ja mõtlemapanevad statistilised andmed tervise kohta:

1. Eesti meeste oodatav eluiga on 2024. aastal 75,1 aastat ja naistel 83,4 aastat, Eesti mehed elavad tervena keskmiselt 56,8 aastat, naised 60,6 aastat.

2. Tartu Ülikooli 2022. aasta pilootuuring näitas, et 40–49-aastaste meeste seas olid vaid veerand normaalkaalus. 73%-l meestest oli kõrgenenud kolesteroolitase ja enam kui pooltel tuvastati kõrge vererõhk.

3. Kui eelnevalt arvati, et riskitegureid esineb umbes viiendikul uuritavatest, näitas lõpptulemus, et vähemalt üks riskitegur esines 97%-l ligi 3000-st uuringus osalenud mehest.

Kaheks meeste tervist lõhkuvaks äärmuseks on:

 - Meeste hoidumine arsti juurde pöördumisest: probleemide käes kannatatakse vaikides ja enesesse tõmbunult. Selle asemel, et midagi ette võtta, tehakse tööd ja kustutatakse muresid õlleklaasi taga. Kehakaalul lastakse rahulikult tõusta, kuni põlved hakkavad valutama ja rinnus pistma. "Kuldne põhimõte": Kui ei ole surmatõbi siis saab ikka viinast abi.

 - Läbimõtlemata üritus järsult ja kardinalselt oma eluviise muuta: seni niisama lebotanud ja minimaalset füüsilist aktiivsust harrastanud mees võtab pähe sportlikuks hakata või  kampaania korras kaalu kaotada. Kuna seatakse liiga kõrged eesmärgid, mida soovitakse liiga kiiresti saavutada, lõpeb üritus enamasti läbikukkumisega, mis lisaks vigastustele paneb põntsu ka vaimsele tervisele.

Ühes äärmuses lastakse probleemidel vaikselt üle pea kasvada, teises pingutatakse üle. Liiga sageli jääb muutus aga üldse algatamata, sest usutakse, et kui kohe ei suudeta teha 180-kraadist pööret ega seata endale reaalselt saavutamatuid eesmärke, ei ole väikestel sammudel mõtet. 

HEA TERVIS nii füüsilise vormi, kehakaalu, kui harjumuste koha pealt on võimalik saavutada läbi järjepidevuse ja varase sekkumise. Muudatusi liikumises, toitumises ja taastumises tasub teha väikeste sammudega, mitte šokirežiimis. Tervisekontroll ei ole nõrkuse märk, vaid viis võtta vastutus nii enda kui ka oma lähedaste ees.

Võtmesõna on ELUVIISI muutus mitte kampaania meetodil mingi näitaja saavutamine, et kohe peale seda vana moodi edasi lasta. Lihtsad ja praktiliselt igaühele jõukohased soovitused:

- 30 minutit liikumist päevas

- Ekraani väljalülitamine tund enne magamaminekut

- Kord aastas arsti juures kontrollis käimine

Need pole sotsiaalmeediasse postitamist väärivad tegevused, aga suurendavad tervelt elatud aastate arvu ja parandavad nende kvaliteeti. Ise käin vaid esimese soovituse järgi😏

Mauna Loa tipus, taamal Mauna Kea

Õnneks olen olnud läbi elu füüsiliselt suht aktiivne ja kui Koroona ajal polnud enam võimalik karated grupitrennis harrastada hakkasin jooksmas käima. Seega olen kogemata ennetanud tõsisemaid terviseprobleeme. Tänu trennikogemusele oskan seada realistlikke eesmärke, alustada uue alaga vähehaaval oma keha jälgides tasapisi koormust tõstes. Kuna ei pea oluliseks "naabrist parem" olemist ei punni ka mingite numbrite nimel. Samas ei saa salata, et omavanustega võrdlemine kõditab eneseuhkust😏 Päris pohhuist kah pole, jooksu ja muud liikumisstatistikat ikkagi põnev vaadata, milleks siis muidu pulsikell😜

Tervis on kogu elu olnud tipp-topp, oma osa ilmselt geenidel aga ma ei kahtle et füüsilise aktiivsuse, eluviiside ja vaimse tasakaalu rolli ei saa alahinnata. Minu arust tähtis end mitte piirata mingite absoluutsete keeldude või käskudega vaid võtta elu lõdvalt ilma pingeta. Bob Marley: Don't worry, be happy!!! Õnneks pole mulle selleks kanepit aga muid meelemürke vaja, mis ei tähenda et neid üldse tarvitada ei tohiks kui osata piire tunnetada😉

Kas ja kuidas teie oma tervist hoiate?

Tehisaru tarkusest ja teadvusest

Kuni päris viimase ajani peeti Turingu testi tehisaru mõõdupuuks: kui inimkohtunikud pole võimelised vestluse käigus vahet tegema kas tegu teise inimese või tehismõistusega siis on viimane saavutanud inimintelligentsi taseme. Praeguseks läbivad enamus AI versioonid Turingu testi ilma mingi probleemita, mitmed isegi edukamalt kui päris inimesed! Omaette paradoks, et kõrgemal tasemel tehisarud pole nii edukad, sest on ilmselgelt liiga targad et olla inimesed😜

Teine teoreetiliselt objektiivne AI "tarkuse" mõõdupuu oleks inimestele mõeldud IQ test. Jällegi skoorivad enamus laiemat kasutust leidvad tehisaru versioonid üle keskmise inimese lausa "geeniuse" tasemel. Inimene muidugi ei taha tunnistada enda lüüasaamist põhjendades, et see IQ test on mõeldud inimeste mitte tehisaru intelligentsi mõõtmiseks. Kas ei tundu natuke mage argument: mõnevõrra vastuoluliselt väidab, et justnimelt inimestele mõeldud intelligentsi testis saab masin inimesest kõrgema tulemuse aga on tegelikult viletsam. Huvitav, et inimeste IQ mõõtrmiseks sobis pikka aega aga niipea kui masin paremaks osutus, eanm ei kõlba.

Millegi pärast peetakse oluliseks sarnasust inimintelligentsiga, ehkki objektiivselt raske põhjendada miks just inimintelligents see "õige" on. Kuna tehisaru on inimesest parem nii Turingu kui tavapärases IQ testis üritatakse välja mõelda mõõdupuud, mis hindaks kõige paremini tehisintellekti sarnasust inimintellektile ja sooritust pärismaailmas üleskerkivate probleemide lahendamisel. Inimvõimeid ja oskusi rõhutav niinimetatud Inimkonna viimane eksam ... enne lõplikult tehisarule teatepulga edasiandmist. Kui AI ka selles parem, viskame rätiku ringi.

Humanity's Last Exam (HLE) – Inimkonna viimane eksam

• Mida testib: Uus 2025. aasta test, mis on loodud olema "mitte üle kavaldatav", keskendudes abstraktsetele ja uudsetele probleemidele.

• Magistrandi skoor: ~90%

• TI skoor (2025): ~45% (Gemini 3 Pro)

• Tulemus: Inimene võidab. See tõestab, et kui tegemist on tõeliselt uudsete, treeningandmetest väljaspool olevate probleemidega, ületavad inimesed praegu veel TI-d mäekõrguselt.

Kokkuvõtlik TI ja Inimese intellekti ja oskuste võrdlus (2025)

Valdkond	Liider	Märkused
Teadmised	🤖 TI	Entsüklopeediline mälu, üliinimlik testide täitmine.
Sügav arutlusvõime (Teaduste Doktori tase)	🤖 TI	Ületas hiljuti GPQA testis eksperte.
Uudne / Voolav arutlusvõime	🧑 Inimene	Inimesed kohanevad uute probleemidega (HLE/ARC) palju paremini.
Emotsionaalsed oskused	🤖 TI	"Teeskleb" emotsionaalsust paremini kui paljud inimesed tegelikult käituvad.
Füüsiline maailm	🧑 Inimene	TI on seoses robotitehnoloogia mahajäämusega inimlikust osavusest kaugel.

------------------------------------------------------------------------------------
Kellel huvi siis järgneb eelneva kokkuvõtte pikem lahtiseletus:

1. Akadeemilised ja ametialased teadmised

Standardiseeritud testimises on TI liikunud "läbimiselt" "suurepäraste tulemusteni". Need testid mõõdavad peamiselt kristalliseerunud teadmisi ja reeglipõhist arutluskäiku – valdkondi, kus praegused suured keelemudelid (LLM-id) on tugevad.

Test / Eksam	Inimese keskmine	TI tippskoor (2025)	Võitja
Advokatuuri eksam (Bar Exam)	~75% (Läbimise määr)	90+ protsenti	🤖 TI
SAT (Ülikooli sisseastumine)	~1050 (50. protsentiil)	~1540+ (93+ protsentiil)	🤖 TI
GRE (Verbaalne osa)	~150	~169 (99. protsentiil)	🤖 TI
USMLE (Meditsiinilitsents)	~60% (Lävend)	>90% täpsus	🤖 TI
Sommeljee eksamid	Läbimisprotsendid varieeruvad	Läbib teooria (Kukub läbi maitsmises)	⚖️ Segatud

• Kontekst: Mudelid nagu GPT-4 ja GPT-5 suudavad hetkega meenutada kogu föderaalseadustikku või meditsiinilist diagnostikat, võimaldades neil tekstipõhistes küsimustes ületada inimspetsialiste. Siiski ei saa nad füüsiliselt arsti või advokaadina praktiseerida.

2. Spetsiaalsed TI jõudlustestid (Arutlusvõime ja ekspertiis)

Kuna TI lahendas paljud inimestele mõeldud testid liiga lihtsalt, lõid teadlased raskemad testid ("Google-kindlad" testid), et mõõta sügavat arutlusvõimet, mitte ainult mälu.

MMLU (Massive Multitask Language Understanding)

• Mida testib: Üldteadmised 57 aines (STEM, humanitaarteadused jne).

• Inimeksperdi skoor: ~89,8%

• TI skoor (2025): ~92% (Gemini 3 Pro / GPT-5)

• Tulemus: TI on üliinimlik. Tippmudelid võidavad nüüd usaldusväärselt valdkonna eksperte.

GPQA (Graduate-Level Google-Proof Q&A)

• Mida testib: Äärmiselt rasked teadusküsimused, millega isegi doktorikraadiga inimesed vaeva näevad.

• Doktorikraadiga eksperdi skoor: ~69,7%

• TI skoor (2025): ~92% (Gemini 3 Pro)

• Tulemus: TI on üliinimlik. See oli suur verstapost, mis ületati 2024. aasta lõpus / 2025. aasta alguses, kus TI hakkas bioloogia- ja füüsikaküsimustele vastama paremini kui nende valdkondade doktorid.

Humanity's Last Exam (HLE) – Inimkonna viimane eksam

• Mida testib: Uus 2025. aasta test, mis on loodud olema "mitte üle kavaldatav", keskendudes abstraktsetele ja uudsetele probleemidele.

• Magistrandi skoor: ~90%

• TI skoor (2025): ~45% (Gemini 3 Pro)

• Tulemus: Inimene võidab. See tõestab, et kui tegemist on tõeliselt uudsete, treeningandmetest väljaspool olevate probleemidega, ületavad inimesed endiselt TI-d mäekõrguselt.

3. Üldine intelligentsus (IQ) ja loovus

"IQ" võrdlemine on vastuoluline, kuna TI töötleb teavet teisiti, kuid hinnangud on olemas.

• Verbaalne IQ: TI mudelitel on sisuliselt "Verbaalne IQ" 150+ (99,9. protsentiil). Nende sõnavara ja sõnaosavus on paremad kui peaaegu igal inimesel.

• Visuaalne/Voolav IQ (ARC-AGI): Abstraction and Reasoning Corpus (ARC) testib võimet õppida käigupealt uusi visuaalseid reegleid (nagu mustrituvastustest).

  • Inimesed: Saavad kergesti 80%+.

  • TI (2025): Tippmudelid saavad ~31-45%.

  • Tähelepanek: See on Moraveci paradoks. TI võib läbida advokatuuri eksami (inimestele raske), kuid on hädas lihtsate visuaalsete mustritega, mida laps suudab lahendada (inimestele lihtne).

4. Emotsionaalne intelligentsus (EQ)

Üllataval kombel saavutab TI paberil väga häid tulemusi, kuigi tal puuduvad tõelised tunded.

• Standardsed EQ testid: Pimetestides saavad TI mudelid (nagu GPT-4) sotsiaalsetes stsenaariumides "õige" empaatilise vastuse tuvastamisel sageli kõrgema skoori kui inimese keskmine (~81% vs ~56% inimestel).

• Taju: Meditsiinilises kontekstis on patsiendid tekstipõhises suhtluses hinnanud TI vastuseid "empaatilisemaks" kui inimestest arstide omi, suuresti seetõttu, et TI ei väsi, ei kiirusta ega ärritu kunagi.

5. Füüsiline lõhe (Robootika ja osavus)

See on endiselt suurim erinevus. Ei ole olemas standardiseeritud "testi", mida TI suudaks läbida võrdväärselt inimese võimega:

• Voltida usaldusväärselt pesu.

• Parandada lekkivat kraanikaussi.

• Koristada segamini söögilauda.

Kui inimeste "osavuse" skoor on vaikimisi 100/100, siis robotid on üldotstarbelises manipuleerimises endiselt ühekohaliste numbrite juures, vajades sageli iga füüsilise ülesande jaoks eraldi programmeerimist.

Mis mõtted eelnev tekitas???
Mul igatahes kerkis kohe üles hirmutav arusaamine, et kui TI on nii IQ kui EQ peal inimesest parem siis saab soovi korral lihtsalt luua üliinimlikult osava agent manipuleerija, ettevaatust petukõnedega!!!

Mõeldud, tehtud

Nii on, eile tuli droonimõte pähe, täna sõitis tütar poodi järgi ja tõi mänguasja ära. Peale tööd sättis riistvara ja tarkvara üles ning õhtul demonstreeris kassi katsejänesena kasutades. Esimene mulje igati positiivne aga alles homme on aega rohkem tegeleda ja kasutusjuhendiga tutvuda. Pean ka enda moblale äpi peale panema. Drooni lennutamiseks saab kasutada kas moblat, juhtpulti või panna ta automaatrezhiimi. Propellerite suminat kuuldes jooksis kiisu kohe alla dojosse asja lähemalt uurima. Näitas üles sügavat uudishimu aga sisises ja taganes kui droon liiga ligi tuli, samas hiilis kohe järgi kui see veidi eemaldus. Videost lõikasin jupi välja ja Youtube panin madalama kvaliteediga 1080 mitte originaalse 4K. Suht viletsa valguse käes täiesti piisav pildikvaliteet ma leian. Eks õues filmides ja ise paremini käsitlema õppides lähevad ka tulemused paremaks. 

Eeljõulukingi plaan

DJI Fly More Combo

Homme on "Must Reede", mis tähendab päris korralikke allahindlusi poodides. Õnneks saab tänapäeval enamuse soovitud kraamist kätte üle interneti tellides kusjuures kohaletoomine tihtipeale tasuta ja suht kiire. Endiselt on asju, mida ilma näpuga katsumata või mõnel muul moel proovimata ei julge osta, eriti käib see jalatsite kohta. Tuntud firmade puhul muidugi saab poes sobivust proovimas käia ja siis küsida kas nad on nõus sama hinnaga müüma, millega netist pakutakse. Tuntud tegijate puhul üldiselt ollakse nõus, mõni lausa reklaamib, et müüvad konkurendist 5% odavamalt kui usaldusväärse allika alusel tõepoolest selline hind.

Ehkki saada võib vägagi häid pakkumisi siis tõeliselt heade ja kvaliteetsete kaupade või teenuste puhul hinda alla ei lasta, milleks peakski kui inimesed niikuinii ostavad. Tütar sai täna kätte oma uue mobla, enamuse näitajate poolest tipptasemel, ehk androidi platvormil eriti paremat pole. Ehkki vana töötab endiselt siis mobla puhul on 7 aastat vanust täielik kirstuäärel kõõlumine. Mina olen samas juba mõnda aega suud vesistades droone piidelnud, tahtmine oleks matkadel käies vahel huvitavamaid kaadreid filmida no ja niisama mängida😜

Nüüd lõi plika ka kampa ja peale mõningast uurimistööd paistab sobivaimaks nii võimekuse, meie soovide rahuldamise kui hinna poolest olema DYI Neo2. Paraku tegu suht hiljuti välja tulnud tootega, mille eest küsitakse ka Mustal Reedel täishinda. Samas 549 CAD (337 EUR) pole täiskomplekti eest sugugi liiga palju eriti nähes milleks droon võimeline. Leidsime, et see meile kahepeale just paras eeljõulukink. Äkki varsti näete siin blogis mõnda droonivideot🤔 Alloleval videol näete tavakodaniku võrdlust eelmise ja uue versiooni vahel, hinnavahe neil vaid 100 euri. Firma enda reklaamvideosid ei maksa uskuda, need alati proffide poolt filmitud ja üle tuunitud.

F-35 vs Gripen

Kanadas on tekkinud tõsised kahtlused lõunanaabri usaldusväärsuse koha pealt. Eelkõige põhjuseks muidugi nende praeguse presidendi käitumine. Nii valitsus kui sõjaväelased on muutunud ettevaatlikuks, USA pole enam Canada jaoks iseenesestmõistetav liitlane nagu teda sisuliselt alati peale esimest maailmasõda nähtud. Meie peaminister ütles vägagi vaoshoitult: "US is not any more reliable partner" - USA pole enam usaldusväärne partner.

Kui tavarelvastuse juures nii palju ei tähenda siis kõrgtehnoloogilise puhul on partneri usaldusväärsus väga oluline. Tänapäeval kasutavad kõik tarkvara, lähitulevikus kindlasti tehisintellekti. Nii tarkvara kui AI kontrollivad tehnoloogia kasutamist ja tavaliselt on tootja ainus, kes saab pidevalt uuendusi sisse viia. Kindlasti jäetakse mitmed tarkvaralised "tagauksed" andmaks võimaluse relvasüsteeme "välja lülitada" ja sisuliselt kallihinnaliseks kasutuks vanarauaks muuta.

See on üheks põhiliseks põhjuseks, miks Kanada on pannud juba kokkulepitud F-35 hävitajate soetamise pausile ning hakanud palavikuliselt sobivamat asendajat otsima. Lisaks muidugi ülikõrge hind. Äsja käis siin külas Rootsi kuningapaar koos hulga suurfirmade esindajatega, silmapaistvaimaks kujunes rootslaste Gripeni esitlemine ja Kanadalastele pakkumine koos kohapeal ehitamise võimalusega. Tehnoloogiliselt muidugi ei saa Gripen F-35'le vastu kuid samas on tal hulk omadusi, mida F-35 ei suuda pakkuda. Tähtsaimad odavus, lihtne hooldamine, töökindlus ja lennuvalmiduses olemise protsent.

Realistlikult ei suuda Kanada ühelegi tõsiseltvõetavale potensiaalsele ründajale (Hiina, USA, vene) vastu aga päris ilma kaitseta olemine kujuneks liiga suureks ahvatluseks ükskõik kellele. Eks põhilootus siiski selles, et eelnimetatud kolm tasakaalustavad üksteist ega taha, et keegi neist Kanada koos meeletu hulga maavaradega alla neelaks. Killustunud Euroopat pole põhjust karta, pigem ollakse hakanud jõudsalt kaubandussidemeid arendama üritades USA tollidest tulenenud majandusprobleeme veidigi kompenseerida.

Kassi kreedo

Kassi kreedo: Kolleege, omakseid, sõpru ja nende sõpru aidatakse esmajärjekorras. Tagapõhja teadmata tundub ju täiesti normaalne, iga korralik inimene peaks nii käituma. Paraku on tegu tunnustatud arstiga, kes väidetavalt aitas mitte ainult heast südamest vaid ka meelehea eest ja seda riikliku rahastuse alusel töötavas süsteemis.

Sarnased probleemid, ehk korruptsiooni ahvatlus,  tekib alati kui ühiskond maksab kinni üksikisikule pakutava teenuse, eriti kui nõudlus ületab tugevalt pakkumist. Küsimusele, kas tema kreedo järgimine on õiglane teiste maksumaksjate suhtes, vastas ortopeed, et see on suhteline küsimus ja keegi pole jäänud ravimata. Ehk siis kui ma õieti aru sain maksti järjekorra koha eest. Seega ei kannatanud mitte riik vaid need kodanikud, kes koha eest lisa ei maksnud pidid kauem ootama.

Kokkuvõttes tekitab selline arstiabi süsteem arusaadavalt surve. Erateenuse korral maksad täie rauaga aga saad kohe abi ja seda võivad endale lubada keskmisest tunduvalt paremini hakkama saavad. Riikliku tervishoiu süsteemi kaetud teenused tasuta kuid järjekorrad pikad. Kui oodata kannatad pole probleemi aga mõne tervisehäda korral võib ootamine olla mitte ainult ebamugav (nagu ortopeedi puhul) vaid lausa eluohtlik. Loogiliseks lahenduseks altkäemaks, mis odavam kui eraarsti juurde minek aga kvaliteetse teenuse (samad arstid enamasti) saad kiirelt kätte.

Mul tekkis kohe idee: miks mitte korraldada järjekorrakoha avalikke oksjone. Näiteks pooltele tasuta teenustele, tulu läheks tervishoiusüsteemi ja arsti vahel jagamisele. Teenuse hind oleks odavam kui erapraksise puhul, kuid hädasti soovijad saaks kiirelt ette ja keegi ei peaks muretsema seaduserikkumise pärast. Lisaks muidugi tuleks rangelt kontrollida järjekorra liikumist. Natuke nagu alkoaktsiis, kui ära keelata ei saa, miks siis mitte teenida selle pealt, eriti praeguse pingelise eelarve seisuga😜

Delfi artiklis kirjeldatud juhtumi puhul oli ilmselt tegu suht suurejoonelise, pikaajalise ja hästi sisseõlitatud süsteemiga. Süüdistatava kodust leiti 70000€ sula ehkki tõestada suudeti vaid 585 euro ulatuses raha kahtlast liikumist, patsientidelt puuvilja koti või akude vastuvõtmist😁 Kohus karistas kaheaastase tingimisi vangistuse ja 585€ hüvitusnõudega, mis ajab muigama. 70 tonni konfiskeerimisest kuuldes läks ilmselt küll kiisul naerutuju ära. Paraku pole nõutud arstil probleemi, sest jätkab töötamist erakliinikus, kus võib seaduslikult küsida just seda hinda mis patsient jaksab maksta.

Ma ei küsi kas olete kunagi altkäemaksu andnud või vastu võtnud, sest niikuinii kõik on. Tihtipeale on tegu definitsiooni küsimusega: kas shokolaadikarp arstile või lilled õpetajale on altkäemaks? Ka kellegi otsustaja põhjuseta kiitmist võib altkäemaksuna vaadelda ... jne ...

Küsin hoopis, kas peate moraalselt taunitavaks kolleegide, sugulaste, sõprade, tuttavate aitamist eelisjärjekorras juhul kui selle eest materiaalset tasu ei võta? Samas, isegi kui ei võta tunneb aidatu ikkagi moraalset võlga ja on kindlasti palju meelsamini valmis ka sind tulevikus vajadusel aitama. Käsi peseb kätt kutsutakse seda.

Prokurör märkis, et Kassi kreedo pole kooskõlas Eestis kehtiva õiguskorraga.

Reaalses maailmas peetaks kodanikku viimaseks tropiks kui sõpra (sugulasest rääkimata) hädas ei aita, ehkki formaalselt "õiglases" maailmas justnagu ei tohiks eelistusi olla. Paraku pole inimene tundetu külmalt ja objektiivselt reegleid järgiv robot.

Süüdilavastatud

Kuulan praegu autos John Grishami ja Jim McCloskey "Framed": Astonishing True Stories of Wrongful Convictions (2024) (Süüdilavastatud oleks ehk sobiv eestikeelne tõlge). Kui Grisham tavaliselt kirjutab ilukirjanduslikke õigussüsteemi ja kohtu teemalisi lugusid, siis käesoleva puhul on tegu tõestisündinud juhtumitega. Ehkki USA õigussüsteem on laias laastus tõhus ja õiglane leidub ka seal kurioosseid lugusid, kus süüdi mõistetakse süütud inimesed. Põhjuseks enamasti inimlikud vead, lohakus, hoolimatus ja käpardlikkus või halvemal juhul sihipärane teadlik kallutatus ning soov seada enda huvid ettepoole õiglusest. Tavakodanik suhtub politseisse pigem positiivselt ja heatahtlikult, sest politsei on riigi poolt seatud meid kurjategijate eest kaitsma. Kui niisama politseiga kokkupuutudes võib alati abile loota siis peale neid lugusid lugedes tundub, et vähemalt Ameerikas tasub endale advokaat võtta kui politsei kodanikku ükskõik millisel põhjusel üle kuulama hakkab.

Muidugi toimub absoluutne enamus kohtuasjadest rangelt seaduse järgi ja ehkki probleemiks pigem süüdlaste pääsemine tänu osavale kaitsjatööle või ebapiisavale tõendusmaterjalile on üksikuid vastupidiseid juhtumeid kus süüdi mõistetakse süütu. Ameerikas on tänu surmanuhtluse rakendamisele see suuremaks probleemiks, sest taolist karistust tagasi ei pööra kui hiljem selgubki et süüdimõistetu oli süütu. Grishami raamat kirjeldab kümmet kõige markantsemat valesti süüdi mõistmise juhtumit. Ei tea kas see raamat Eesti keeles ilmunud aga kui huvi siis tänapäeval pole ju probleem, lase AI'l tõlkida. Keda huvitab, allpool Copiloti poolt kirjutatud lühikokkuvõte:

📖 Lühikokkuvõte

• Teema: Raamat keskendub valesti üüdimõistmistele ja nende laastavale mõjule süütutele inimestele.
• Sisu: Grisham ja McCloskey jutustavad kümme tõestisündinud lugu, kus inimesed mõisteti süüdi kuritegudes, mida nad ei olnud toime pannud.
• Ebaõigluse peamised põhjused:
• Politsei väärkäitumine – vale tunnistused, tõendite varjamine.
• Prokuröride ülemäärane jõukasutus – süüdistuste paisutamine ja ebaaus taktika.
• Sunnitud ülestunnistused – psühholoogiline surve või füüsiline hirmutamine.
• Rassiline eelarvamus – süüdistused langesid sageli vähemuste esindajatele.
• Vigane kohtumeditsiin – ekslikud DNA või ballistika analüüsid.
• ebapiisav õigusabi.
• Tagajärjed: Paljud veetsid aastaid või isegi aastakümneid vanglas, kaotades pered, karjäärid ja tervise, samal ajal kui tegelikud kurjategijad jäid vabaks.
• Eesmärk: Lisaks nende tragöödiate kirjeldamisele püüab raamat tõsta teadlikkust ja kutsuda üles õigussüsteemi reformile, näidates, kuidas organisatsioonid nagu Centurion Ministries võitlevad valesti süüdimõistetute vabastamise nimel.
• Toon: Raamat on ühtaegu kurb ja lootusrikas—traagiline ebaõigluse kujutamisel, kuid inspireeriv vastupidavuse ja tõeotsingu poolest.

✨ Olulised mõtted

• Ehkki valesüüdimõistmised harvad juhused, on nad sügavamate süsteemsete probleemide sümptom.
• Süütud inimesed veedavad sageli aastaid või aastakümneid vanglas, enne kui nad õigeks mõistetakse.
• Raamat rõhutab õigusabi organisatsioonide ja reformide tähtsust, et vältida tulevasi ebaõiglusi.
• See ei ole niivõrd Grishami tüüpiline põnevusromaan, vaid pigem tõsieluline kriminaalne paljastus koos päris tagajärgedega. Lood on täis draamat, vaprust ja traagikat – näidates, kuidas süütud inimesed võitlesid oma vabaduse eest ja kuidas õiglus lõpuks võis taastuda.

Rootsi jõululaat

Santa Lucia ja järv päikesesäras

Täna, pühapäeval, rohkem kui kuu aega enne jõulusid oli Rootsi jõululaat, kus oleme päris tihti Torontos elamise ajal käinud. Viimastel aastatel toimub George Browni Collage järve äärse campuse hoones, kus noorem tütar hambavärki tudeeris. Kutsusime tedagi kaasa aga plika ei viitsinud nii "vara" pühapäeva hommikul end kodust välja ajada. 

Paremas nurga läbi akna näha järvel sõitev laev

Rootsist jäi meile helge mälestus ja iga sealsega seotud teema või üritus meenutab veidi toda meie "Kuldset Rootsi Aega" aastakümneid tagasi. See ka üheks peamiseks IKEA's käimise põhjuseks, kust varem sai odavat ja kena täispuidust mööblit osta. IKEA toidupoe osas üht-teist rootsipärast saada, Kalle kaaviari ja pohlamoosi ostsime varem alati. Nüüd kahjuks sortimendist kadunud, ju tavakanadalastele ja uusimmigrantidele pole mokkamööda ega tasu ülemere vedamise vaeva. Jõululaadalt saab aga kätte varem interneti kaudu tellitud kauba - seekord oli meie "kingikotis" pohlamoos, krõbeleivad, piparkoogid, maitseaineid ja äädikat (nii kanget siin ei pakuta) ja veel nii mõndagi, mida vaid kaasa teab.

Vaatasime Luciapäeva tähistamise ära (tavapärane Rootsis alles 13 dets), ei teagi miks see jõululaat Torontos nii vara korraldatakse. Mõned vanemad härrad prouad laulsid ja tegid vähe rahvatantsu. Kaasa ostis huvi pärast koha peal tarbimiseks kaneelikukli ja lõheleiva, mõlemad olid üllatavalt head ehkki kodusele loomulikult vastu ei saa. Krabasime kaks kilo lihapalle ja ukrainlaste küpsetatud peenleiva, vahel huvitav mekkida ehkki eelistan kodust musta leiba. Pärast veel jalutasime järve ääres vaadet nautides kuni külm hakkas. Liiklus seoses suure Toronto "Jõuluvana paraadiga" päris vastik, veerand tundi ummikutes veetmist enne kui suurele maanteele saime.

Kaasa liival jalutamas. Suvel tudengitel mõnus
kooli ees rannas päikese käes jook ligi "õppida".

Koduteel astusime Costcost läbi, lisaks toidukraamile ja bensule ostsin endale samad talvepüksid mis eelmine aasta. Mitte et need oleks läbi läinud aga nii mugavaid, kergeid ja soojasid nagu Eddie Baueri seest õhukese fliisiga kaetud ja väljast vastupidavast materjalist goretexiga vihma-lume kindlad pole varem olnud. Lihtsalt varuks üks paar, boonuseks haruldaselt soodus 20 eurone hind. Ainus puudus, et just minu suurus mõlemas poes välja müüdud, võtsin number laiema, noh talvel võib ka vöö peale panna või kampsuni püksi toppida😜

Koju jõudes leidsime mõlemad lapsed teleka eest diiavnilt, tundsid end mõnusalt kahekesi koos kassi ja koera seltsis. Kuna väljas alles valge läksin jooksma, hommikul enne laadale minekut ei jõudnud. Tagasi kodus ja dushi all käinud võtsime kaasaga veiniklaasi ligi ning kobisime magamistuppa Beck'i vaatama. Lapsed jätsime elutuppa omaette, kutsik ja kass eelistasid millegi pärast meie seltsi, ning seadsid end mõnusalt voodi peal laiutades sisse. Nüüd Beck vaadatud ja rammestus kallal, kipun oma IKEA lebotoolis blogistamise käigus tukkuma jääma🥱

Energiavajadus

 

IEA ennustab aastaks 2050 50%'st globaalset energiatarbimise kasvu, sealjuures pole arvesse võetud AI energianälga. Kuidas seda kaetakse, eks ikka nii nagu enne😜 Nagu sellelt graafikult ilmekalt näha siis energiatarbimise kasvule saab põntsu panna vaid mingi globaalne katastroof - 2020 põhjustas anomaalia Covid, enne seda 2008-2009 majanduskriis, mida pildil näha pole. Lähitulevikus ainsad realistlikud võimalused suur sõda või järjekordne majanduskriis. Mingi lootus, et AI suudab lahendada tuumasünteesi probleemi, siis oleks kõik ennustused peapeal, isegi tema enda energianälg suure varuga rahuldatud. Ilma katastroofi või imeta läheb palavaks🥵

Reeturlikkuse Mustand

USA kingib Ukraina venele, EL vaatab pealt

Täna siis näitas Trump lõplikult kelle käsilaseks ta on Ukraina-vene konfliktis ja seeläbi ka laiemas Euroopa-vene vastasseisus. Meelega lekitatud (mitte lekkinud) mustand kinnitab, et USA pidas kogu aeg venega nii Ukraina kui Euroopa seljataga läbirääkimisi. Kui USA juhinduks enda pikaajalistest strateegilistest huvidest poleks asi nii hull kuid Trumpi huvitab vaid isiklik lühiajaline kasu ja tema meeskonna liikmed on lihtsalt selgrootud kaasajooksikud.

Ukraina ja Euroopa on seatud väga raske valiku ette, mõne päevaga peavad otsustama kas sisuliselt alla anda või loobuda USA toetusest, mis võib tegelikult tähendada, et ameeriklased asuvad kas neutraalsele positsioonile või lausa lõpetavad vene vastased sanktsioonid ühepoolselt. USA plaani mustand on näiliselt jätkuks kurikuulsale Budapesti memorandumile, kus antakse lubadusi, mida pole kavaski täita. Tegelikkuses veel hullem, sest annab vene poolele praktiliselt kõik mis too tahab, pakkumata Ukrainale mingit sisulist kaitset.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Donald Trumpi äsja avalikustatud Ukraina sõja 28-punktilise rahuplaani mustand

🇺🇦 Ukrainalt nõutavad peamised järeleandmised

• Territooriumi loovutamine: Ukrainalt nõutakse Venemaa kontrolli all oleva territooriumi tunnustamist de facto Venemaa territooriumina. See hõlmab nii Krimmi kui ka kogu Donbassi piirkonda (Donetski ja Luhanski oblastid), millest osa on praegu veel Ukraina kontrolli all.

• Neutraalsus ja sõjalised piirangud:

  • Ukraina peab jäädvustama oma põhiseadusesse, et ta ei ühine NATOga.

  • NATO nõustub Ukrainat tulevikus mitte vastu võtma ja mitte paigutama Ukraina pinnale vägesid.

  • Ukraina sõjaväe suurusele kehtestatakse ülempiir, mis on teatavasti 600 000 isikut, mis on praegusest väiksem.

🛡️ Julgeolek ja muud sätted

• USA julgeolekugarantiid: Ukraina saaks USA-lt usaldusväärsed julgeolekugarantiid, mis tühistataks, kui Ukraina peaks Venemaad uuesti ründama või saatma põhjuseta raketi Moskva või Peterburi pihta.

• Tulevane Venemaa agressioon: Kui Venemaa peaks Ukrainasse uuesti tungima, kaotataks julgeolekugarantii, taastataks globaalsed sanktsioonid ning tühistataks kõik uued Venemaa territooriumi tunnustamised vastavalt sellele kokkuleppele.

• EL-i liikmelisus: Ukraina oleks kõlblik Euroopa Liidu liikmelisuseks ja saaks lühiajalise eelistatud juurdepääsu Euroopa turule.

🇷🇺 Venemaale soodsad reintegratsioon ja muud punktid

• Sanktsioonide tühistamine: Venemaale kehtestatud sanktsioonide tühistamist arutatakse ja selles lepitakse kokku järk-järgult.

• Venemaa reintegratsioon: Venemaa kutsutaks tagasi kaheksa juhtiva tööstusriigi gruppi (G8).

• Infrastruktuur: Plaan näeb ette majanduskoostöö kokkulepet USA ja Venemaa vahel sellistes valdkondades nagu energeetika, loodusvarad ja infrastruktuur.

• NATO edasist laienemist ei toimu: Plaanis on märgitud, et Venemaa ei tungi naaberriikidesse ja NATO ei laiene edasi.

💰 Ülesehitus

• Ülesehitusfond: Loodaks võimas ülemaailmne meetmete pakett Ukraina ülesehitamiseks, sealhulgas Ukraina Arengufondi loomine, ning $\$100$ miljardit külmutatud Venemaa varasid pühendataks Ukraina ülesehitamisele.

---

Kokkuvõttes on tegu Venemaa nõudmistele järeleandmisega, nõudes Ukrainalt olulisi territoriaalseid ja suveräänsuse järeleandmisi, sealhulgas NATO-püüdlustest loobumist ja oma sõjaväe piiramist, vastutasuks relvarahu ja sisutühiste USA "julgeolekugarantiide" eest.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Ma ausalt öeldes ei näe ühtki positiivset lahendust peale Euroopa kohese võimsa sõjalise toetuseta Ukrainale. Esialgu vene totaalne mere ja maismaa blokaad ja lennuväe toetus Ukrainale, millele järgneks NATO Euroopa vägede Ukrainasse sisse viimine. USA langeks muidugi välja ja ilmselt lahkuks selle peale NATO'st. Saan aru, et see pole realistlik aga tahan vähemalt näidata, et olemas alternatiiv kapituleerumisele - jõudu selleks on, julgust ja pealehakkamist mitte.

Mis oleks kõige tõenäolisem stsenaarium? Ukraina üritab kaubelda kuid Trump ei anna järgi ja Eurooplastest pole peale moraalse toe miskit muud kasu.

1. Ukraina keeldub kapitulatsioonist, USA lõpetab toetuse, Euroopa lubab aga ei suuda suurt midagi pakkuda. Tulemuseks rindejoonel Ukraina aeglane taganemine kuid vene kaotused endiselt suured. Rasked lahingud talvel. Kevadeks Ukraina kaotab rohkem territooriumi kuid vene ei suuda teha otsustavat läbimurret. Uued rahukõnelused?

2. Ukraina saab mõned pisikesed mööndused kuid kirjutades alla lepingule kaotab territooriumi ja jääb sõjaliselt suht kaitsetusse seisu. USA kaitselubadus Ukrainale on paberitükk, vaevalt leidub kedagi, kes Trumpi lubadusi tõsiselt võtaks. Ukraina valitsus peaks tagasi astuma, sest USA rahupakkumise vastuvõtmisel kaotaks igasuguse rahva toetuse. Mille nimel langesid sajad tuhanded Ukraina sõdurid???

Kui varem lootsin Soome stsenaariumi kordumist (territooriumi kaotus, kuid iseseisvuse säilimine) siis praegu ei tundu see enam tõenäoline. Soome säilitas iseseisvuse tänu südile vastuhakule (mida ka Ukraina teeb) ja üldisele maailmapoliitilisele seisule, kus vene vastu seisis jõuliselt nii kogu Lääne-Euroopa kui tuumarelvaga varustatud USA. Täna on Euroopa otsustusvõimetu sõnadetegija, USA kujutab endast rängalt vene poole kallutatud kohtunikku. Samas ehkki Ukraina seis riigina on suht nutune siis juhul kui vene peakski Uktraina okupeerima kujuneb see vene riikluse lõppakordiks. Ukraina saab olema vähkkasvajaks, mis sööb seestpoolt venemaad ja mädandab Moskva diktatuuri.

Vastik ja piinlik USA pärast, rohkem on põhjust karta oma reeturlikke "sõpru" kui avalikke vaenlasi!

Kõhuhädad💩🤮

Illustreeriv kujutis seotud otse ja rangelt teemaga,
ei sisalda vihjet seksuaalvähemuste suunas🏳️‍🌈🙄

Tahtsin kirjutada Gemini3'st ja USA järjekordsest tehinguüritusest Ukraina maha müümisel aga minu elu on momendil mõjutanud palju rohkem kohaliku tähtsusega proosalised sündmused nagu seedeprobleemid. Üleeile öösel hakkas kutsik kella nelja ajal hommikul innukalt välisust kraapima. Kuna teada, et loom niisama asja-eest teist-taga seda ei tee ajasin end omaette vandudes voodist välja, tõmbasin hommikumantli peale, panin loomale rihma kaela ja astusin uksest välja. Rihm selle pärast et alles paari päeva eest kui mökutasin uksel märkas koer ületee naabri juures skunksi ja kihutas nagu välk lõuates toda peletama, mina röökides järgi. Kõik lõppes õnnelikult, ei tea mis põhjsuel aga skunks puges auto alla ja ei tulistanudki kutsa pihta, no viimane õnneks tuli mu kisa peale kiirelt tagasi ka.

Igatahes sikutas koer end seekord majaesisele muruplatsile, võttis stradiasendi ja tulistas muljetavaldava koguse💩 muru peale, viimane lõpp jube haisev löga. Asjaga ühele poole saanuna leidis, et õige aeg jalutama minna ehkki muidu tal eriti ringiluusimise tuju pole. Ei jäänd miskit üle, lonkisin paari miinsukraadi käes hommikumantli väel paljaste säärtega tänava lõpuni ja tagasi. Nii vara õnneks naabrid kõik põõnasid, aknad igatahes pimedad. Tuppa tulles keerasin diivanile, äkki tekib loomal veel vajadus, suurest toast kiirem minna. Koer jäi kohe põõnama mul võttis tunnike enne kui uni tuli. Segasid altkorruselt kostvad hääled, hiljem selgus, et tütar pidas rahvusvahelist tööalast koosolekut Hiina, India ja Hong-Kongi meeskondadega - Aasias sel ajal ju pärastlõuna. Kaua ei saanud magada, sest kaasa hakkas liikuma seitsme paiku, kobisin magamistuppa. Koer tuli muidugi minu juurde magama, et poole kümne ajal uuesti üles ajada ja välja nõuda. Sihukesest jupitatud unest olin nii kutu, et ei hakanud jooksma minemagi, molutasin järgijäänud hommiku niisama maha. 

Eile öösel kordus sama jama ainsa erinevusega, et me ei jõudnud (viitsinud) küllalt kiiresti reageerida koera kraapimise peale, mistõttu loom laotas kaunistuse magamistoa põrandale. Kaasa puhastas põrandat sel ajal kui mina jällekord koera välja viisin, õue saades lasi ta veel ühe vedelama lirtsaka. Polnud koerale miskit erilist süüa andnud, äkki sai kompostihunniku juurest mingi solgi kätte. Diivanile keerates vajusid silmad kiirelt kinni. Olin juba unemaal kui tundsin, et keegi jalutab minu peal. Nojah kass tuli uudistama, lõpuks keeras mu põlveõndlasse kerra ja hakkas valju nurru saatel sääremarju esikäppadega sõtkuma - jäime magama. Kaheksa paiku kobisin varaste ärkajate eest magamistuppa, koer ja kass tulid järgi. Pikalt põõnata ei lastud, kuts jälle ust kratsimas, kiirelt riided selga, loom välja, ikka kõht lahti. Pekki küll, täna annan vähe süüa. Väsimus oli kallal aga väljas tundus suht hea ilm, sundisin end jooksma minema.

Peale seitset kilti täitsa inimese tunne, dushi alt välja tulles väsimus läinud, kere erk, tuju hea kuni märkasin et vahepeal oli kass suutnud koridori põrandale kaks mastaapset okseloiku lasta🤮. Kurat ja põrgu, miks universum mind karistab. Mõlemad loomad kõhuhädas vihjab mingile viirusele, kerge hirmuga mõtlesin kas hakkab ka mulle või ülejäänud pereliikmetele külge. Nüüd õhtu käes ja oleme kõik terved, isegi loomadel paistab kõik korras olevat. Loodetavasti täna öösel saame normaalselt magada.

P.S. Lugejate säästmiseks pilte ei  postita, mitte et ma temaatilisi teinud oleks😜

Lehed

Täna hommikul koeraga jalutades jäid silma majade ette kogutud suurte "lehekottide" read. Mina olen lehtede koha pealt (mõningate naabrite meelehärmiks) täiesti rohelise loodusliku suhtumisega. Lehed on lõppude lõpuks puude elutsükli normaalne ja orgaaniline osa, miks peaks neid nii hoolikalt kokku koguma ja prügiautodega kuhugi linna taha vedama. Natuke saan aru, sest teede peale kokkurehitsetud hunnikud hakkavad liiklust segama, aga pole ju vaja kokku rehitseda. Oma maja juures olen alati lähtunud arusaamisest: mis iganes siin kasvab võib ka siia jääda.

... kõik kottidesse topitud

Kollane lehevaip ...

Kui lapsed väikesed olid sai lihtsalt lõbu pärast lehehunnikuid tekitada kus plikad möllasid. Eks koertelegi meeldis lehehunnikust läbi joosta või seal põnevaid lõhnu nuuskida. Lehed lähevad meil täiega taaskasutusse, osa õhulisemaid nagu vahtralehed rehitsen kokku ja kasutan peenramaa, viigimarja või viinamarjade talveks külma eest katmiseks. Ülejäänutest sõidan muruniitjaga kuiva ilmaga paar korda üle ja pihustan pudiks. Eriti õnnelikud on vihmaussid, kes lehetükid maa alla sikutavad. Paari nädalaga pole murul lehtedest jälgegi. Osa kasutan ka komposti katmiseks, siis talvel igasugu tegelastel hea seal orgaanika lagundamisega tegeleda.

Mis teil või teie kandis kombeks lehtedega ette võtta?

Fantaseeriks vähe

Kutsik ja Kiisu ei vaeva oma
pead selliste mõtetega😁

Ma pingsalt mõtlesin, millest kirjutada. Teemasid on palju aga pikalt täna ei viitsi heietada. Äkki kargas pähe, et huvitav millises ajalooperioodis võiks olla kõige ägedam või toredam elada. Kõige rohkem on meil infot käesoleva ja lähema mineviku kohta. Kaugema mineviku puhul - mida kaugemale seda ähmasemaks läheb, lõpuks kipub müütide ja muinasjuttudega segunema. Tuleviku asjus veel keerulisem, isegi suht lähedast tulevikku keeruline ennustada: no kes oleks sajandivahetusel näinud ette nii laialdast koroonaepideemiat, vene-Ukraina sõda, AI ootamatult kiiret esiletõusu, USA polariseerumist, ... jne ... 

Muidugi pean silmas keskmise kodaniku, mitte kuninga või orja vaatevinklist. Puuduliku infoga väga raske opereerida kuid püüan siiski. Kui kõik võimalused läbi kaaluda on kuri kahtlus, et kõige parem just selles ajajärgus, kus momendil olen. Või siis veidi edasi, kümmekond aastat kaugemas ehk seda jagu nooremana. Eestis, Lääne-Euroopas, Põhja-Ameerikas elades pole sel ajajärgul ja seni olnud suuri meid otseselt mõjutanud sõdasid ega ka muid mastaapseid katastroofe.

Tuleviku, isegi lähema, suhtes ma nii kindel ei oleks. Kliimaprobleemid ei jõua lähemate aastakümnetega liiga hullu jama tekitada, isegi paari kraadine temperatuuri või meetrine ookeani veetaseme tõus sajandi lõpuks (kui nii kaua välja venitame) ei morjenda. Praegusi arenguid jälgides paistab, et massiivse põgenikevoolu tekkel suudavad õnnelikemas oludes riigid sellele relvajõul karmid piirid ette panna. Praegu hapra nööri otsas pea kohal rippuvad Damoklese mõõgad on maailmasõda, AI, bioterrorism, ... milline ja millal tabab on vaid aja küsimus. AI on samas eriline: potensiaalselt nii äärmiselt efektiivne inimkonna hävitaja kui ka kõigi probleemide lahendaja, kumb külg peale jääb??? Minu põlvkond vähemalt on suht pikalt saanud senisest ajaloost kõige mugavamates oludes eksisteerida, iga järgmine päev on vaid boonuseks.

Materiaalselt ja ka meditsiiniteenuste kvaliteedi poolest pole kunagi nii hästi olnud kui praegu. Loodetavasti läheb lähemal ajal veel paremaks aga küsimus kaua see pidu kestab. Natuke liiga palju on horisondile kerkinud tervet maakera ja inimkonda potensiaalselt vägagi negatiivselt mõjutavaid arenguid, enamus seotud inimkonna enda tegevusega. Teoreetiliselt peaks ju homo sapiens ehk mõtlev inimene suutma vaadata tulevikku ja lähtumata hetkehuvidest käituma nii, et järeltulevad põlved saaksid enam-vähem normaalsetes oludes eksisteerida. Praegu toimuva põhjal otsustades on Fermi paradoksi suur filter alles ees, ja selle edukas läbimine äärmiselt vähetõenäoline kui võtta arvesse, et me pole näinud ühtegi märki mõistusega elust kosmoses. Omaette teema, kas inimkonna praeguse käitumise alusel on põhjust meid mõistusega eluks nimetada😜

Millisel ajajärgul teie oleks tahtnud elada?

Hommikusöök🍌☕️🥭

Hapupiim moosiga ei paista müsli
ja banaani, mango lõikude alt välja.

Hommikusöögi koha pealt olen konservatiivne ja vähenõudlik tüüp. Kohv kuulub alati hommiku juurde ehkki ka see on aja jooksul muutunud. Algul oli kohv piima ja suhkruga, Kanadasse tulles sisuliselt kohe läksin üle metspähkli maitselise koore kasutamise peale, suhkrut lisamata. Nestle "kohvikoore" nimelises valkjas sõltuvust tekitavalt maitsvas kemikaalis oli piisavalt magusust. Paari aasta eest "Brasiilia meetodil" kohvipuru täis riidekotikesest vett läbi nõristades avastasin, et puhas must kohv on üllatavalt hea ja puhta ning isegi naturaalselt kergelt magusa maitsega, nii et nüüd olen jõudnud musta kohvi joomise staadiumi. Koguseliselt üks suur kruus.

Hommikusöögiks sain lapsena putrusid või võileiba, putrudest meeldis kaerahelbe oma moosisilmaga kõige rohkem. Väljamaale kolides läksin kohe krõbinate peale üle. Aja jooksul on palju eri sorte mu taldrikult läbi käinud, meeldejäävaimad ehk õuna-kaneeli rõngakesed, mis mitu aastat lemmikud olid. Vanemaks saades olen hakanud vähem magusaid tarbima. Viimasel ajal eelistan erinevaid müslisegusid. Eestis ostan alati ICA suure puuvilja müsli paki, Kanadas olen Costcost toonud kas mingeid marjade ja pähklitega segatud tavakrõbinaid või siis müslisid. Varem sai müslile lisada jogurtit, Eestis teen seda ikka, sest jogurtid lihtsalt nii head, Kanadas läksin viimastel aastatel piimale üle.

Tegelikult oli kõik eelnev sissejuhatus, sest tahtsin kirjutada hommikusöögiga seotud muutusest. Kurtsin kaasale, et siin pole head müslit saada, kus piisavalt puuvilju ja pähkleid sees. Tema küsis aga miks sa ise ei tee. Saab siis ise teha??? Muidugi, väga lihtne ja saad kasutada just seda, mis sulle meeldib. Ahjus kaerahelveste küpsetamise juures tuli ta mulle appi, no ok, tegelt ise küpsetas ja mina vaatasin pealt. Helbed ja paar peotäit igasugu muude seemnete segu pannile, oliiviõliga veidi segada, mett peale ja ahju. Paarikümne minuti ja kolme-nelja segamisega kenad pruunikad ja küpsed. 

Pähkleid ja mandleid hakkisin ise, lisaks lõikasin ka kuivatatud aprikoose ja viigimarju tükkideks, peotäis rosinaid ja kuivatatud jõhvikaid kaussi. Viimase ja väga olulise koostisosana lisasin ohtralt riivitud magusat kookospähklit. Välja nägi hea ja maitstes samuti, edaspidi hakkangi ise tegema, eks eksperimenteerimise käigus saab lisada igasugu muid kuivatatud puuviljade tükke, valikut siin juba on. Hinna poolest on omatehtu (kokkusegatu) ilmselt kallimgi aga maitse poolest saad just sellise mis meeldib. Kõige peale lisan lõikudena värskeid puuvilju, mille hulgas alati banaanid, ülejäänud sõltuvad hooajast ja sellest, mis parasjagu käepärast.

Jogurti või piima asemel otsustasin katsetada äkitselt päheturgatanud ideega. Võtsin hapupiima ja segasin sinna paar lusikat moosi sisse. Ma ei saa aru kuidas enne selle peale pole tulnud - uskumatult hea, just paras hapu ja magusa tasakaal. Mõelda vaid kui palju muid põnevaid roogasid võiks käepärast olevatest toiduainetest omal käel kokku segada.

Mis on teie hommikusöögiks, on see suht kindel või pidevalt vahelduv, on maitse aja jooksul muutunud?