Xpeng Iron

Robotite arendus on nii riistvara kui tarkvara poole pealt üllatavalt kiiresti edenenud. Paari päeva eest esitles hiinlaste tehnoloogiafirma Xpeng Guangzhous "Füüsilise AI'ga" seotud saavutusi: Op-süsteem XPENG VLA 2.0, robotakso, Iron nimeline humanoid robot ja võimsad droonid. Kõik need arendused vääriks omaette postitusi, mul lihtsalt pole selleks aega. Kõige rohkem üllatas IRON roboti lausa inimlik liigutuste sujuvus ja pea loomulikuna tunduv käimine. Kuna pealtvaatajail tekkis kahtlus, et roboti kesta sees peidab end inimene, lõigati tüüp otse laval lahti paljastades karkassi, liigendid, servomootorid ja juhtmete süsteemi.

Roboti ajuks on kolm Turing AI protsessorit (2250 triljonit operatsiooni sekundis), mis kontrollivad nii tarkvaralist suhtlemist, andureid kui kogu füüsilist liikumist. Ironil on 82 liigendit, ta kaalub 70 kilo ja on 178cm pikk. Robot suhtleb inimestega kõne kaudu ja suudab tajuda ümbrust ning täita igapäevase tegevusega seotud ülesandeid. Energiaallikaks on kauakestev tahketel elementidel patarei. Kui võrrelda vaid paari aasta taguse ajaga on toimunud meeletu kiire areng.

Minu arust on tähtsaim tegelikult Xpengi loodud innovatiivne operatsioonisüsteem XPENG VLA 2.0, mille sisendiks anduritelt tulevad signaalid. Süsteem töötleb neid ja annab siis käsklused liikumist ja muid füüsilisi tegevusi kontrollivatele mootoritele ning muudele väljundelementidele. Väidetavalt on rakendatud kolm kuulsat "robootika seadust", mis keelavad inimesele kahju tegemast ning lisatud andmete privaatsuse kaitse.

XPENG VLA 2.0 large model, adopts a brand-new "Vision-Implicit Token-Action" path, innovatively eliminating the "language translation" step, and for the first time achieving end-to-end direct generation from visual signals to action commands, completely subverting the industry's traditional "V-L-A" architecture, bringing  a new physical model paradigm.

XPENG's first mass-produced physical world large model, is both an action generative model and a physical world model for understanding and prediction. It can perform self-evolving learning while understanding the interaction laws of the real world.

This model can be cross-domain driven and applied to AI cars, humanoid robots, and flying cars simultaneously.

Lendauto

Humanoid robot on pigem kontseptsiooni tõestamiseks ja demonstreerimiseks, mida on juba praegu võimalik saavutada. Ehkki äge vaadata kuidas need robotid igapäevaseid toiminguid sooritavad siis vähemalt lähiajal pole mõistlik neid "teenriks" omale koju osta, seda nii suutlikkuse kui hinna tõttu. Tegelikult ju inimkeha pole paljude või pigem enamuste tegevuste jaoks sugugi mitte optimaalse kuju ja ehitusega. Absoluutne enamus roboteid saavad olema tehastes staatiliselt paigutatud nagu praegugi, lihtsalt palju osavamad, targemad ja kiiremad. 

Autonoomselt ringiliikuvad jagunevad ilmselt kolme põhitüüpi: maal, vees ja õhus ning ehk varsti ka kosmoses toimetavateks. Ainult murdosa neist humanoid robotid. Põhjus on väga lihtne: inimese ainus otstarve masina juures on tema juhtimine. Kui juhtimise saab usaldada AI protsessorile pole vaja ei inimest ega veel vähem humanoidrobotit. Tegelikult on juba praegu olemas kõiki kolme tüüpi robotid, lihtsalt nende "ajud" veel liiga algelised, et pikka aega autonoomselt tegutseda ja keerulistes olukordades hakkama saada. Portatiivse võimsa AI ja op-süsteemiga varustatud autonoomsed robotid võetakse muidugi kõigepealt kasutusele sõjanduses.

Kõige õõvastavam saab olema robotite miniatuurseteks muutmine (nanorobotid), eriti kui neile suudetakse piisav tarkvaraline juhtimine kaasa panna. Viirused kui looduslikud robotid kinnitavad, et põhimõtteliselt on see võimalik.