👶 Kas imiku õpetamine "Inglise härrasmeheks" on raha väärt?
BBC artikkel käsitleb Põhja-Londonis elava anonüümse perekonna erakordset tööpakkumist, kes otsib üheaastasele lapsele koduõpetajat, et alustada tema kujundamist "Inglise härrasmeheks". Palk on märkimisväärne – £180 000 aastas.
Peamised punktid:
Varajane algus: Pere põhjendab imikueas alustamist sooviga vältida "kultuurilist kallutatust", mis tekkis nende vanema lapse puhul, keda hakati õpetama alles viieaastaselt. Nad usuvad, et varajases eas omandab laps ümbritseva keskkonna kaudu soovitud Briti tunnused.
Nõuded koduõpetajale: Õpetaja peab olema britt, rääkima aktsendivaba hääldusega (Received Pronunciation) ja olema käinud "õiget tüüpi koolides", mis vastavad pere ambitsioonidele. Ideaalne kandidaat peaks omama teadmisi või huvi ka ratsutamise, suusatamise, kunsti ja muusika vastu, et laps saaks umbes kolmeaastaselt nendes valdkondades alustada.
Kulu ei ole oluline: Perekond teab, et plaan ei pruugi õnnestuda, kuid nende seisukoht on: "proovime, ja alustame nii vara kui võimalik", sest sellega kaasnev kulu ei ole nende jaoks tähtis. Nende arvates tagab "Inglise härrasmeheks" olemine edu ja avab uksi.
Kriitika: Mõned haridusvaldkonna eksperdid, nagu Peter Cui (Blue Education), peavad ideed "idealistlikuks ja ebareaalseks". Cui, kes ise kolis lapsena Hiinast Ühendkuningriiki, leiab, et kultuuriline identiteet peab tulema valiku ja sisemise arengu kaudu, mitte väljastpoolt peale surumisega.
"Britilisuse" ostmine: Artikkel märgib, et see turg, kus Briti väärtusi ja etiketti müüakse, on laialdaselt olemas. Etiketieksperdid õpetavad inimestele (enamasti rahvusvahelistele klientidele) tasu eest, kuidas käituda nagu britid, rõhutades, et viisakus avab uksi. Ekspert Laura Windsor usub, et juba üheaastaselt alustades saab lapsest härrasmees, mitte keegi, keda hiljem on vaja "kohendada".
Vastupidine vaatenurk: Samas on ka neid, kes soovivad just eemalduda "Briti süsteemi ja selle särgikraega seotud piirangutest". Nad kasutavad "super-koduõpetajat", et õpetada oma lastele emotsionaalset intelligentsi ja valmistada neid ette tehisintellekti poolt mõjutatud maailma jaoks, pidades praegust koolisüsteemi ebapiisavaks.
Kokkuvõttes tõstatab artikkel küsimuse, kas kultuurilist identiteeti ja edu saab osta ning varakult sisse süstida, või on see elatud kogemuste ja sisemise valiku tulemus.
Eestis õnneks pole oma pikaajalist aadliklassi, mistõttu sellised minu arust reaalsusest väljas ülepingutamised jäävad ära. Eliitkoolide süsteem toetub rohkem õpilaste oskustele kui vanemate rahakoti paksusele. Muidugi ei saa eitada, et madala sissetulekuga üksikvanematel on õige keeruline kui mitte võimatu oma lapsi ka piisavate teadmiste korral eliitkooli paigutada, nad tihtipeale lihtsalt ei ela "õiges" piirkonnas ega suudaks igasugu koolielu toetavaid annetusi teha või õpilast Pariisi klassiekskursioonile saata. Eestis on ka erakoole, paraku pole mul aimugi kas ja kui palju edukamad on need koolid lõpetanud lapsed ülikooli pürgimisel. Kanadas näiteks on erakoolide ja tavakoolide keskmine tasemevahe pea olematu, küll aga on suur vahe erinevate koolide vahel. Meie plikad käisid immigrantiderohkes tavakoolis, edasiõppimisele pääsuks andis täiesti piisavad teadmised ja oskused.
"Super koduõpetaja" kontseptsioon on iseenesest intrigeeriv. Minu arust muutub haridussüsteem peagi kardinaalselt. Superõpetaja rolli võtab inimeselt üle tehisaru, kes võimeline tegelema iga õpilasega individuaalselt just temale sobivas tempos ja vastavalt huvidele. Esialgu ilmselt tarkvara agentidena kodutööde juures aitamisel aga peagi ka koolis "abiõpetajana" ja siis juba "vanemõpetajana". Koolist saab lastele mitte akadeemilise hariduse vaid sotsiaalsete oskuste ja otsese suhtlemise õppimise koht.
Või mis teie arvate?
Mu abikaasa lapselast kasvatatakse ses vaimus. Praeguseks kaheaastane kuulab meelsasti klassikalist muusikat, omab korralikku sõnavara, sööb noa ja kahvliga, tunneb tähti ja nii edasi ja nii edasi. Koduõpetajat pole, ratsutama ega viiulit mängima pole seni õppinud :D Kuidas nii on läinud, ei oska mina öelda, aga olen endiselt veendunud, et kõik algab kodust! :) Tehisaru osas su õhinat mõistan, aga ise olen pigem skeptiline.
ReplyDeleteNoa ja kahvliga söömist ainult kiidan.
DeleteMa arvan, et Eestis tahavad osad vanemad lapsi eliitkoolidesse surada eelkõige selleks, et tekiks õiged tutvused. Loomulikult on ka ootus, et sealt saab parima hariduse. Eliitkooli aura tõmbab ehk ligi ka ambitsioonikaid ja häid õpetajaid. Kui seal väärtustatakse ja tutvustatakse lastele ka kultuuri lähemalt, siis see on kõik veel boonuseks. Aga just usun, et madalama sissetulekuga vanemad tahavad last saata sinna õigete sõprade tekkimiseks. Et pääseks ka rikaste seltskonda, küll sealt hargnevad võimalused juba ise. Rikkad rikastega omavahel - seda nagunii. Ilmselt ei tule mingi pööbli sekka hariduse omandama minek kõne allagi.
ReplyDeleteHariduse taseme osas ma samas ei usu, et Eestis väga suured käärid oleks. Ka tavalises munitsipaalkoolis saab hariduse väga okeil tasemel kätte, et edasi õppima suunduda. Eliitkoolis on lihtsalt üks väike lisakiht juures.
Lapsevanem, kellel lapsed käivad väikelinnas tavakoolis: era- ja eliitkoolis võib eeldada, et lapsevanemad on enam-vähem samade väärtushinnangutega, haridust peetakse tähtsaks, lapsega tegeletakse jne. Tavakoolis saad sa terve kompoti. Nii et sinu lapse klassis võib olla igasugust kontingenti, ja sa saad arutada oma esimese klassi lapsega erinevate sõnade tähendusest, erinevatest vägivallaliikidest, internetikiusamisest, pornost ja kõigest muust värvikast. Mis üldiselt, ma leian, on küll hariv, aga võtab päris kõvasti aega ja on väsitav. Nii et kuigi ma ise pooldan kaasavat haridust ja leian, et algklassides on eliitkool üsna mõttetu, siis ma saan aru inimestest, kes oma lapsi sinna suunavad. Endal on lihtsam.
ReplyDeleteInimene luges 19. sajandi romaane, vaatas Downton Abbeyt ja muud sellist, jälgib meedias kuningaperet, loob endale mingi idealiseeritud pildi briti härrasmehest (millist pole tegelikult kunagi olemas olnud) ja siis tahab omaenda lapsest mingi riigi kasvatada, kes, olenevalt omaloomulikest eeldustest, võib osutuda täiesti sobimatuks sellesse keskkonda, kus tal toimida tuleks? Mitte et tuleks arvata, et nn massiharidus oleks mingi hea või optimaalseim variant, aga sihuke šablooni järgi värk... Et mis õieti on inimese kasvatamise eesmärk?
ReplyDelete*friigi (mitte riigi)
ReplyDeleteErakoolidest RAM annab väga häid tulemusi, teiste osas on veel vara öelda, kuna aega pole piisavalt olnud.
ReplyDeleteMulle tundub, et Eesti liigub paratamatult erakoolide suunas ( loosimised, lisaraha küsimise lõpetamine jne).
Eesti nn eliitkoolide suurim pluss täna on et nad on heterogeensed- ülelinnalise vastuvõtuga ( vs piirkonnakool sama sotsdem keskkond). Ja kuna vanemad on motiveeritud, siis ka surve õppida + nagu ML kirjutas, tutvusringkond.
Ma olen oma postituses analüüsinud eesti rikkaid- mis koolist nad hariduse on saanud,. Ilmselt see muutub, aga mõni aasta tagasi oli seis selline, et ikka loeb küll, kus sa õpid...
https://indigoaalane.blogspot.com/2020/06/mgladwell-outliers.html
selle asja nimi on kadakasakslus :) ehk et teesklen, et olen peenemast soost rahvas.
ReplyDeleteTegelikkuses see pole ka UK ühiskonnas miskit väga uut. Juba ammu on erakoolide lipulaev Eton enda uksed avanud nii vene uusrikaste kui asiaatide ja araablaste võsukestele, kui nende papad vaid piisavalt maksavad. See on pahandanud muidugi rohkelt eriti kohalikku kõrgklassi (aadlikud jms), kes Etonit enda eraprivileegiks on pidanud.
Ehk et paljud tahavad elada nii nagu aristokraadid ja troonipärijate treenimine algabki ju sünnist, mitte siis, kui nad on 18 saanud. Sestap ma eriti ei imesta, et mõni rahakam tüüp üritab nüüd oma järeltulijast kah aadlikku vormida. Eks on ennegi karusid tantsima õpetatud ainult, et karudeks jäävad nad ikka edasi.
Kanadas ei ole nii suurt hariduslikku kihistumist aga ta vaikselt liigub sinna suunas. UK-s loeb see väga palju, kus koolis sa oled käinud. Oled kehva kooli lõpetanud, saad äärmisel mõnda kehvemasse ülikooli, mille diplomiga on keeruline erialast tööd leida. Eesti küll moraliseerib sõnades ühtluskooli teemadel (nagu Soomes) aga tegudes kihistub järjest enam.
Kipun arvama, et see "briti härrasmeheks" kasvatav pere ise briti päritolu ei ole? Kui see kuskil kirjas oli, siis jäi mul kahe silma vahele.
ReplyDelete