 |
| George Foremani Cheese/Beef Burger |
Sattusin Delfis ühe toiduteemalise
postituse peale, mis vägagi selgelt näitab kui silmakirjalikud inimesed tegelikult on. Igal pool promotakse tervislikku toitu, vestluse käigus enamus räägivad kui soola, suhkru, liha, rasva, kalori, gluteeni, kohveiini, alko, ... vaba toitu või jooki nad tarbivad. Pole kuulda kedagi tunnistamas mõnuga rasvast tilkuvaid burkse pugimas nagu George Foremani reklaamis.
Aga tegelikkus on natukene teine kui uskuda Eesti Pagari juhiti: Eesti tarbija jutt ja ostukäitumine erinevad nagu maa ja taevas. Katse tuua turule soola ja suhkruvaba leib lõppes toote müügilt kõrvaldamisega. Eelnevalt populaarselt leivalt võeti ära sool ja suhkur, tulemuseks toodet enam ei ostetud. Tema sõnadel: "Oli jõle tervislik aga keegi ei ostnud".
Tarbijate deklareeritud ostusoovide ja tegelike ostuotsuste vahel haigutab sügav lõhe. Kuigi küsitlustes ja avalikus arutelus rõhutatakse vajadust vähemsoolaste ja -magusate toodete järele, on lõplikuks otsustajaks siiski maitse.
 |
| Aiatooli ja grilli hooaeg sai ootamatult kiirelt õhtale |
Saku õlletehase juhi sõnul on joogiturul huvitav paradoks. Kohvi ostmine taandub samas kui oluliselt rohkem kofeiini ja suhkrut sisaldavate energiajookide ostmine võimsas tõusutrendis: 20% aastas viimased 5 aastat. Tarbija eelistab kiirelt ja kergelt kättesaadavat energialaksu: maitse on kuningas, tervislikkusest vaadatakse mugavalt mööda.
Toiduainete turul on kasvanud valmistoitude ja eriti koju kätte toodavate roogade (Bolt ja Wolt) populaarsus. Tarbija jaoks kõige olulisemad parameetrid on mugavus ja kiirus, järgmisel kohal harjunud maitse ja siis alles kui üldse tervislikkus. Tervislike toitude innovatsioon on äriliselt riskantne, milleks seda ette võtta kui harjumuspärased tooted piisavalt tulu toovad.
Kas teie lugejad julgete tunnistada, et ei toitugi nii tervislikult kui võiks ja sööte vahel ka "patutoitu".
Ma teen otsa lahti ja laon oma pika paturegistri letti:
Liha söön ja eriti naudin seaahjupraadi, seakints (kinkku) kus ka nahk peal ja pekki küljes - praepeki (või ka peekoni) viilakas mustal leival on jumalik.
Kas kartul tärkliseallikana paturegistrisse läheb aga neid söön pidevalt.
Võileivale juustu tööstuslikes kogustes ja ka suitsuvorsti või liha maitseks.
Magustoiduks tihtipeale jäätis, ostan 2 liitriste topsidena, seda peab külmikus pidevalt käepärast olema.
Õltsi tarbin talveperioodil suht vähe, umbes kast kalendrikuus.
Kohvi joon palju, 3 kruusi päevas vähemalt, ubasid kulub üle kilo kuus.
Igasugu kaasa küpsetised panen nahka, aga äkki saab selle patu tema kui autori õlule veeretada😁
Pole kindlasti lõplik aga hoobilt rohkem pähe ei tule.
 |
| Advendikalender täiskasvanutele🍸 |
Positiivsema poole pealt:Ei tarbi mullijooke, komme ja shokolaadi minimaalselt, nende asemel magusaid kuivatatud puuvilju mis kardetavasti palju tervislikumad pole. Harva, kord kaks kuus kartulikrõpse. Kanget kärakat võtan vaid suusatama minnes või üliharva mingil üritusel, veini harva. Suve lõpus ostetud veinist ikka pool alles. Mingit sorti suitsu organismi ei lase kui autode väljaheitegaasid tänaval välja arvata.
Mehed toituvadki nii!🙂 Jookidega olen jõuludeni alkodieedil, eks siis paistab. Huvitav, et suvine nähvakas kaotas himu mullivee järele - nüüd tarbin üksnes magusat Nõmme kraanivett! 🙂
ReplyDeleteNõmme kohaliku puurkaevu kraanivesi tuleb otse Vendi ladestuse kihtidest ;)
DeleteKohe tunnistan kõik ausalt üles. Mul on suhteliselt tervislik toitumine, aga mitte teised harjumused. Sealiha eriti ei söö, liha söön üldse vähe, kui siis kana, vahel loomalihaga tai toitu, rohkem söön kala. Juustu söön - täisveganit ei saaks minust iial, sest juust. Komme armastan hirmsasti, pean end piirama, sest kõhnus. Juurikaid ja kaunvilju söön ka üksjagu. Kohvi osas kitsendusi ei tee, veini osas kitsendusi ei tee. Leib - peamiselt must ja teradega. Juustuleib on üks lemmikuid. Õlut ei joo, sest ei maitse, kanget jooki lahjendamata enamasti ka mitte, vahel harva restos eine lõpetuseks kvaliteetne konjak. Küll aga joon džinni toonikuga ja Aperol Spritzi ja Limoncello Spritzi. Mulli. Suitsetan, kui kohtan teist suitsetajat, kellega koos mugavas kohas elegantselt sigaretti nautida. Igapäevaselt mitte ja sõltuvust ei oma..
ReplyDeleteeelmine olen mina, sitsidsatsid, mitte ananüümne.
DeleteJa burksi armastan vahel
DeleteIlmselgelt naudid elu, minimaalsete piirangutega!
DeleteMillal see kohvi jälle tervistkahjustavaks kuulutati? Maksale on see ju ainult kasulik.
ReplyDeletejah, üha enam tuleb artikleid, et kohvi kasulikud mõjud käivad kaugelt üle kahjuliku.
DeleteSeda sai vist inertsist sisse toodud, ma kah lugenud portsu artikleid nii kasulikkuse kui kahjulikkuse kohta. Aga ausalt, kui ka elu oleks aasta pikem kohvi joomata jättes siis pole ju mõtet pingutada, mida vanemaks elad seda vähem väärtuslikuks viimane aasta kujuneb ;)
DeleteSelline kontrollimatu suhkru tarbimine ei tee kehale head. Glükatsioonist oled kuulnud, mida suhkur ja eriti fruktoos meie kudedes, rakkudes tekitab?
ReplyDeleteKontrollimatu suhkru tarbimine on kindlasti paha, mul täitsa kontrolli all, ega magusa järgi isutagi, isegi kohv viimased aastad must ja ilma suhkruta, küll maitse mitte põhimõtte pärast.
DeletePüha müristus küll, kust sa nii palju ajupesusid oled üles korjanud? Miks sa tärklist patuks ja ennast patustajaks nimetad? Appi! Ma parem panen targemate jutu siia:
ReplyDeletehttps://arhiiv.err.ee/audio/vaata/paevatee-normaalne-soomine-mihkel-zilmer
Ja värskem jutt Zilmerilt siit: https://jupiter.err.ee/1609807853/labor-dieedid-ja-toitumismustrid
Põhimõtteliselt muidugi oleme kartulit aastasadu söönud ja mõõduka tarbimise korral temast kahju ei sünni. Toitaine kartulis on tärklis (polüsahhariid) mis seedimisel laguneb glükoosiks, samuti nagu suhkru või puuviljasuhkru puhul - vahe vaid kiiruses. Mõlemad mõjutavad nii veresuhkru taset kui kaalu (liigse energia organism salvestatab).
DeleteKiirus on oluline. Kuivatatud puuviljadest saab tõesti palju rohkem ja palju kiiremaid kiirsüsivesikuid. Tärklis annab põhilise kalorsuse ka teraviljadele ja näiteks isegi pähklite ja ubade tärklisesisaldus on jahmatavalt suur. Oluline on, et tärklis ise ei ole kurja juur.
DeleteAga kui konkreetselt sisaldus huvitab, siis siin on üks huvitav tööriist: https://nodetools.myfooddata.com/nutrient-ranking-tool/starch/beans-and-lentils+grains-and-pasta+nuts-and-seeds+vegetables/highest/grams/common/no
Ma loen siit tekstist välja seda, et tarbijad tahtsid vähem soola ja vähem suhkrut, mille tulemusena tehti toode täitsa soolata ja suhkruta. Aga "vähem" ei võrdu ju "-vaba". Et miks see tootja siis halab nüüd?
ReplyDeleteEP näide on vast ekstreemne, aga poes on müügil maitsestamata/töötlemata/vähema X-ga jogurtid, kohupiimad, lihad jne jne jne. Ja no ei osta inimene. 100 x äraproovitud asi.
Deletehuvitav, ma ostan pea ainult maitsestamata jogurtit ja kohupiima; vahel teen erandi, kui mõni huvitava lisandiga variant on "päästa toit, säästa raha".
Deletetavaletis vaatan maitsestatud reast lihtsalt sirgelt mööda, see on nagu kommilett, kuhu ma tavaliselt ei vaata.
(mitte suurest vapustavast enesekontrollist, vaid magusaisu on vanemaks saades kokku kuivanud, v.a et haigena tuleb šokolaadihuvi, nii et võtan seda juba sümptomina.)
Nonoh, ega's midagi, siis tuleb kõik muu tootmine ära lõpetada ja normaliseerida see maitsestamata/töötlemata/vähema Xga värk (ja jumala eest mitte peale kirjutada, et "ebanormaalne" toode, sest ega me mingid erivajadustega ole!). /s
DeleteKokkuvõttes inimesed söövad seda mis maitseb, aga maitse on tegelikult täiesti õpitav nagu ma oma kogemusest tean. Kaasa nimelt kasutab oluliselt vähem soola ja suhkrut toitudes kui mu lapsepõlvekodus kombeks, algul oli harjumatu aga kui hiljem vanemaid külastasin kippus tihti toit liiga soolane või magus olema.
DeleteVanusega on magusaisu oluliselt vähenenud, samas väidetakse et maitsetunnetus muutub tuimemaks, pole nagu täheldanud, äkki pole veel nii vana :D
ma vaatan vahel ühe Eestis elava Pakistani päritoluga mehe videoblogi ja tal oli videos "kuidas saad aru, et hakkad eestlaseks muutuma" üks moment see, et läheb vanematele külla ja kõik toidud on liiga vürtsised! et ta poleks ise uskunud, et palub kunagi endale vähem vürtsist toitu teha, sest algul ta kannatas Eestis selle all, et vürtse on liiga vähe.
DeleteSul loomseid rasvu on menüüs päris kõvasti, aga kui sinu organism sellele kolesteroolisisalduse tõusuga ei reageeri, pole vast sellest hullu.
ReplyDeleteSuhkru- ja soolata leiva kohta lugesin Instast ühe toitumisnõustaja kommentaari, et keegi pole seda leiba müügil näinudki. Rukkipala samalaadne toode on seevastu üsna populaarne, pole hirmu, seda osteakse palju.
Liha talle meeldib, aga tegelikult teeme seda üsna vähe ja kui võrrelda mõne teise meesterahvaga, siis sööb ta seda üsna kasinalt 😄 Pigem teen suppi või ühepajatoitu, kuhu liha läheb sisse, kuid jällegi üsna vähe. Eks sellepärast tal näitajad normis 🙃
Deletekõlab nagu süsteem, mille peal ma olen üles kasvanud - liha on maitseaine.
DeletePigem kõlab nagu lihatoitlase ahistamine :P
DeleteKumma postitust ma nüüd kommenteerima peaks ;)?!
ReplyDeleteJah on nii nagu kirjutad. Ja masendava regulaarsusega üle aasta istume me jälle ministeeriumis ja kuulame, et toidutootjad on rahva ülekaalus süüdi ja (kuna inimesed ei suuda ise otsuseid teha), siis tuleb reguleerida- maksud, valgusfoorid jne jne jne. Teiste riikide praktika näitab, et kasu sellest pole.
Ma usun, et võtmesõna on haridus. Aga kõik need kampaaniad on lühiajalised, sest raha pole. Õpetasime inimesed turvavööd kasutama- aega võttis, aga asja sai.
Lihtsam on käskida ja keelata
Mina küll ostan, reeglina just maitsestamata kohupiima, jogurtit ja liha! Aga minust ilmselt pole tootjale küllalt :).
Deletema ostan ka maitsetamata kohupiima, jogurtit, keefiiri jne aga leiba teen ise, sinna läheb tunde järgi soola ja suhkrut (ilmselgelt vähem kui retseptis), koogiretseptides ka alati vähendan suhkru kogust, lihtsalt ei taha nii magusat
Delete+1 koogiretseptide kohta. kolmandiku kuni poole suhkrut võib rahulikult välja jätta. ja selle asemel siputada koogi pinna peale hästi natuke - see karamellistub kergelt ja annab palju suurema efekti.
DeleteMa kardan, et haridusest üksi on vähe, vaja on ka sunnivahendeid ja lihtsalt aega, et harjumust kujundada, kõige rohkem aitab kui mingi asi või käitumine "popp" on - suunamudijatele üleskutse!
DeleteTurvavöödega oli algul ikka kõva võitlus. Nüüd inimesed panevad peale harjumusest mitte seepärast, et mõtlevad võimalike tagajärgede peale õnnetuses - keegi ei lähe sõitma valmistudes avariiks.
Pärnu leib on normaalne, juuretisega, suhkrut ega nisigluteeni pole lisatud.
ReplyDeletePole probleemi - nagu kirjutasin enda juures, ma ei söö liha ega lihatooteid enam, sest on tervislikud põhjused ja enam ei taha ega maitse ka. Ja sibulavihkaja olen, sest see ei maitse üldse mitte.
ReplyDeleteMuus osas söön nagu tervemõistuslik inimene - söön kõiki asju, sh palju kardetud vaenlast nimega sai, teen kodus võileibu rohke juustuga kohvi kõrvale ja söön ka magusat. Armastan ka n-ö vanakooli toite nagu kartulisalat ja singirullid. :) Pitsi pole elus sülitanud ega kavatse seda ka nüüd vanas eas praktiseerima hakata. Küll aga on siingi muutunud pisut fookus, et kui ma enne olin veinitajate klubis, siis nüüd viskan parem pitsi kanget kui klaasi lahjat. Konjak on vaieldamatu lemmik - teen vahel õhtuti 50 grammi või kui närv päris must, siis 100 grammi. Sinna kõrvale vahel näksin ka midagi sobivat.
Mida ma teen söögi puhul, on koguste kerge piiramine endale, sest ma ei taha kaalus juurde võtta ja ma paraku ei ole sellise ainevahetusega, kes võiks mõõdutundetult tarbida. Ehk siis söön kõiki asju, mis meeldivad ja maitsevad, aga lihtsalt vähem.
"Ehk siis söön kõiki asju, mis meeldivad ja maitsevad, aga lihtsalt vähem." - jah, kui mul oleks kaalu vaja kontrollida käituks samamoodi.
Deletemul dikteerib söömist kõige pealispindsem tervis, see, mida kohe tunda on. See tervis, mis mõjutab isu või ajab südame pahaks või kõhu rikki.
ReplyDeletenii et kui on kõht haige, siis ei saa rammusat sööki või liha süüa;
tavaliselt on magusaküllastus kiire tulema (lõpeb poole kommi peal otsa), aga haigena tahan šokolaadi (siis söön ka, järelikult on vaja - mingi jutt on, et kakao ergutab immuunsüsteemi ja siis on ka loogiline, et ma allergikuna tavaliselt ei taha, aga haigena küll);
laktoositalumatus on mind teinud ettevaatlikuks väljas söömise magustoitude suhtes (vegevariandid on kõige ohutumad, sinna võib loota, et pole salaja piima või vadakut pandud), sama jutt käib poekookide kohta - täiesti uskumatu, kuhu kõikjale vadakupulbrit (see on peaaegu puhas laktoos) sisse pannakse;
paprikatalumatus on teinud mu ettevaatlikuks väljas söömise toitude suhtes, millel pole menüüs kõiki koostisosi kirjas.
Ma harrastasin vahepeal piima-liha-munavabu kolmapäevi ja reedeid, aga need talumatused on vahepeal süvenenud ja otsustasin, et mul on söömine niigi keeruline, ei hakka endale enam meelevaldseid piiranguid panema.
Praegu on kõht eiteamiks haige ja ma saan süüa peamiselt... süsivesikuid ja želatiini, muu ei seisa sees. Selline eluperiood, kus ma toitun näkileivast, kuivikutest ja süldist. Kiirnuudlid sobivad ka.
samas tahan ma, et mu süsivesikud oleks arusaadaval kujul - küpsetise või pudruna, mitte jogurti sees tärklisena. See jogurtitärklis on kuidagi ebameeldiv, rikub jogurti maitse ära, seepärast ostan ainult maitsestamata, kui tahan, panen ise moosi või marju sisse.
st kuna need talumatused on vahepeal süvenenud, tekivad piimavabad päevad täiesti spontaanselt nagunii, kui ma olen laktaasitablette hankida unustanud ja ei ole kindel, kas see piimatoode on nüüd piisavalt hästi fermenteerunud, et saaks süüa. ja selle võrra viitsin liha- ja munasöömist vähem reguleerida.
DeleteAusalt öeldes pole kunagi osanud ette kujutada kui ebamugav võib olla igasugu talumatuste ja allergiatega elu, et sisuliselt pead pidevalt lugema toitude silte ja külas või restos jube ettevaatlik olema. Kas mulle ainult tundub või on tegelikult see probleem oluliselt süvenenud viimasel ajal või lihtsalt osatakse paremini diagnoosida (nagu paljude muude puhul).
Deletelaktoos on aine, mille talumine on inimkonna täiskasvanud osas pigem erandlik: suurem osa inimese evolutsioonist oldi küttkorilane ja tal ei ole piima, ja siis kui hakati lüpsma, oli kuni väga hilise ajani piima kergem hoida mitmel moel hapendatud ja fermenteeritud kujul, kust tublid väikesed bakterid on laktoosi juba ära söönud.
Deletenii et tavaline inimese arengukäik on see, et titena talub laktoosi, edasi tasapisi vähem, elu jooksul hakkab organism selleks vähem ensüümi tootma, sest ei oska oodata, et rõõsk piim veel nii hilises eas ette satub ja milleks oma ensüümitootmise jõudu raisata, seda jõudu saab mujal ära kasutada.
neil, kes hilises eas laktoosi taluvad, on niisiis suhteliselt haruldane mutatsioon; siin on seda rohkem kui näiteks Hiinas, aga mitte kõigil.
Allergial on hoopis teine mehhanism. Väidetavalt on allergiaid vähem, kui on rohkem siseparasiite, aga leia mulle keegi, kes hangiks vabatahtlikult kõhu-ussid, et vähem aevastada.
üks asi on laktoositalumatusega veel - "vanasti" ei pandud igale poole näiteks vadakupulbrit sisse, sellist asja polnud olemaski.
Deletema talun natuke piima või koort küll, aga vadakupulber on praktiliselt puhas laktoos, see on see kõige hullem.
"Vanasti" ehk sinu jaoks nõuka ajal ei diagnoositud kõiki talumatusi ja allergiaid. Inimesed sageli ise märkasid et kui teatud tooteid sööd siis on halb
ReplyDeleteJa see et vanusega järsku ilmnevad uued allergiad/ toidutalumatused või süvenevad pole midagi uut. Võid isegi sina hommikul ärgata ja avastada et ei saa enam saia süüa, kui nii öelda.
eriti allergiad on sellised, mis võivad tekkida siis, kui mingi ärritava valguga on elu jooksul liiga palju kokku puututud. Immuunsüsteem vaatab esialgu, et ah, see oli korraks, pole vaja tegeleda, aga kui tuleb sama ärritaja aina uuesti, siis lõpuks reageerib. See, kui palju on "liiga palju", muidugi erineb.
DeleteTänapäeval elatakse ka kauem ja ollakse kauem enam-vähem terved, siis 1) jõuavad tulla hädad, mida vanasti ei tulnud ja 2) üldise suurema tervise taustal on ootused kõrgemad - "ma olen muidu terve ja tugev, miks mul see häda on?"
Dr David Unwin'i piltlik info erinevate toitude suhkrusisaldusest https://phcuk.org/sugar/
ReplyDelete