🐺 Vabadusest, õigusest ja vastutusest.

Tsensuur peidab poliitkorrektsuse loosungi taga

Varem olen üritanud sümboleid postituse pealkirja panna, no ei funksinud. Loomulikult oleks pidanud kohe lihtsama vastupanu teed minema ja AI käest küsima🙄 Proovin mitte liiga hoogu minna ja iga sõna taha neid toppima hakata🤪

Igatahes nagu "Hundilauda" postituse kommentaaris kirjutasin, siis Hundilauda projekt jääb ära, jällegi lähen lihtsama vastupanu teed nagu mul kombeks. Lihtsalt postitan enda blogis ja delikaatsete ning kontroversiaalsete teemade puhul, mis võivad potensiaalselt inimesi häirida, panen juba pealkirja ette "Hundipea" märgi  🐺 . Tore oleks vana Norra stiilis enda (AI) loomingut kasutada, aga ei viitsi liiga palju vaeva näha, käib see tavaline ka. Kui Hundu märki näete, mõelge kaks korda enne kui postituse avate, teema või selle käsitlus ei pruugi kõigile meelepärane või vastuvõetav olla. 

Blogi lugemine on rangelt vabatahtlik mitte kohustus, minu vaadetega võib nõustuda või mitte, seda ka kommentaarides. Argumenteeritult eriarvamuse avaldamine on igati teretulnud, kaasakiitvale karjamentaliteedile eelistan individuaalseid arvamusi, mis ei tähenda nõustumise keelamist😁. Tore kui käitutakse täiskasvanuna, soliidset sõnavara kasutades ning teisi kommentaatoreid respekteerides. Kogu blogiajaloo vältel olen vähem kommentaare kustutanud kui kahe käe sõrmedel saab kokku lugeda. Põhjus on väga lihtne: emotsiooni pealt puusalt tulistatud kommentaari on nii minul kui teistel naljakas lugeda ja tavaliselt kommentaatoril endal hiljem piinlik. Paraku on siis juba hilja, oled end lolliks teinud. Ehk siis teie enda huvides tasub mõelda ja maha rahuneda enne kui klaviatuuri näppima hakata😉

Hoiatan veel kord, nüüd tuleb juttu äärmiselt tundlikust teemast - SÕNAVABADUSEST.

Kellel on probleeme sõnavabaduse või selle tõlgendamisega soovitan soojalt mitte edasi lugeda, kui otsustate siiski lugeda teete seda vabatahtlikult, sihipäraselt ja omal vastutusel - see oli viimane hoiatus!

Kui sõnavabadust vaadata 0 - 100 skaalas, kus null esitab täielikku sõnavabaduse puudumist ja 100 absoluutset sõnavabadust paigutaksin enda arusaamised ja sellele vastavalt ka blogipostitused kuhugi 90 kanti. Tore oleks ju täielik sõnavabadus, paraku seavad teatavad piirid seadused ja soliidne keelekasutus, mida ma kavatsen aksepteerida. Samas ei kavatse olla poliitiliselt korrektne ega järgida niinimetatud ühiskondlikke "kirjutamata reegleid" või head tooni. Kuna ma pole ei avaliku elu tegelane ega kavatse poliitikuks pürgida võin endale seda lubada. 

Eelnevast ei maksa välja lugeda, et mul on plaanis kedagi või mingeid gruppe isiklikul tasemel rünnata, küll aga naeruvääristan põhimõtteid, mis minu personaalse nurga alt ei tundu mõistlikud. Näitlikult: lamemaaluse või konspiratsiooniteooriate naeruvääristamine on suunatud põhimõtete või väidete mitte neid kandvate isikute vastu. Oma kommentaariumis eeldan väitlust põhimõtete üle kuid isiklikule rünnakule võin samaga vastata. Palun ka vältida kommentaatorite omavahelist isiklikul tasemel kisklemist.

Sõnavabadus on konstitutsiooniga garanteeritud nii Eestis kui Kanadas ja plaanis on seda kasutada. Ma ei kavatse hoida kõrvale vastutusest, mis kaasneb iga vabadusega. Paraku vastutada saan vaid oma sõnade mitte teiste inimeste tõlgenduste eest. Mina ja ainult mina tean mis ütlen ja mis sellega mõtlen. Kui keegi teine loeb minu tekstist välja midagi mis ma pole öelnud või mõelnud on see tema mitte minu probleem. Muidugi võib mu sõnastus anda võimaluse paljudeks erinevateks tõlgendusteks, aga jällegi tõlgendamine on lugeja vabadus, mida mina kontrollida ei saa.

Teiste blogide kommentaariumis pean loomulikult järgima nende seatud reegleid. Seni kui mulle märku ei anta, et see või teine sõnastus või arvamus on vastunäidustatud kasutan samu reegleid, mis enda blogi puhul. On juhtunud et minu kommentaare peetakse ebasobivaiks, palutakse eriarvamusel kommenteerimine lõpetada või lausa mind blokeeritakse. Täiega aksepteerin ega trügi neisse, kui ma ei saa kommenteerida kaotab blogi lugemine minu jaoks mõtte. Olen omal algatusel loobunud paari blogi lugemisest ja kommenteerimisest kui autor tundub liiga habras olevat. 

Saan aru, et nagu ka maailmapoliitikas on erinev arusaam sõnavabadusest (ainult minu arusaamine on õige ja vaid kaasakiitmine lubatud (Põhja-Korea)) on ka blogijate hulgas arvamuse väljendamise tolereerimise piirid väga erinevad. Ei taha ma reisida Põhja Koreasse, pole ka asja sinna, kus oodatakse vaid kooris kaasakiitmist.