Mardipäev, aiatööd, läpakas.

Mardipäeva pidu

Laupäeval oli meil vaba päev sest 11.11, ehk esimese maailmasõja lõpupäev - Remembrance Day. Tekkis küsimus miks teise ilmasõja lõpupäev samuti vaba pole, ometigi ju igas mõõdus suurem ja ohvriterohkem. Ametlikke üritusi varjutab siin eelkõige Palestiina-Iisraeli sõda, Ukraina-Vene oma kuidagi tahaplaanile vajunud. Igatahes nii juudid kui araablased pidasid miitinguid ja korraldasid marsse. Veidi on siin löömist olnud aga seni siiski enamasti piirdutud teineteise pühakodade sodimisega. Tüütu käik oli palestiina lippudega autokolonn, mis liiklust takistas, õnneks selleks ajaks läbi kui mul sõita vaja. Lapsed hoopiski korraldasid täiesti apoliitilise rahvusliku ürituse nimega "Mardipäeva filmiühtu pizzaga ja Sleepover". Mitte et ma kurdaks aga selles vanuses olid need peod, kus mina käisin palju suuremad mürglid, mida kodus küll korraldada ei saanud, tavaliselt siirdusime kellegi suvilasse.

Hommikujooksu asendasin lõunajooksuga kuna ärkasin alles 11 ajal. Koer korraldas jälle tramburaid, hea vähemalt, et olen õppinud vaatamata mitmele öisele äratusele kiiresti uuesti uinuma. Ka kohvijoomist poole ühe ajal ei saa just hommikueine hulka arvestada. Kokkuvõttes alustasin aiatöödega alles kahe paiku. Vähemalt ilm oli hea, kümmekond soojakraadi ja palju polnud ka teha: tomativarred välja kiskuda ja ära põletada, lehed riisuda, muru niita. Viimased kaks tööd kombineerisin peale seda kui kiirelt hunniku lehti tomatimaale riisutud. Ülejäänuist käisin muruniitjaga üle ja probleem lahendatud. Tomativarte põletamise käigus viskasin lõkkesse portsu suvel kärbitud kiwi kasvusid. Täielik paugutamine ja ilutulestik läks lahti, hea et naabrid tuletõrjet ei kutsunud. Kui poole kuue ajal lõpetasin oli täiesti pime. Kaasa tegi kuuma kakaod ja vaatasime eesti räppi telekast. Ma pole kunagi sellest suurt pidanud aga üllatusena kostsid nii nublu kui keegi villem päris vahvad.

Mu läpaka patarei on viimasel ajal kiirelt järjest viletsamaks jäänud. Eelmine nädal ei vedanud enam rohkem kui kümmekond minutit ilma stepslisse suskamata välja. Mõni ime, sest läpakas ise saab kohe 5 aastat vanaks. Tavaliselt kestavad patareid kaks, maksimum kolm aastat. Tellisin netist uue, nats kaalusin ja otsustasin kiitvate kasutajahinnangutega hiinaka kasuks. Poole odavam kui lõpumüügil olnud Jaapani originaal, mis teab kaua laos seisnud. Eks näeb kas ja kui hea otsus oli, aga 35 euri pole suur kaotus kui peaks rämpsuks osutuma. Läpakas ise igati vinks-vonks veel, pole mingit vajadust uue ja uhkema järgi. Niikuinii muud selle peal ei tee kui surfan netis, vahin youtube videosid ja toksin blogi.

Läpakal kaas maas, sisikond kõik nähtaval

Patarei vahetamise kohta vaatasin kiirelt ühe video. Kaane maha võtmiseks vaja 10 T4 tähtpea kruvi lahti keerata, patarei eraldamiseks veel neli ristpea PH0. Spets pisikruvikeerajate komplekt, mille tütrele kunagi sünnakingituseks ostsin, kulus marjaks ära. Kaane nagistasin pöidlaküünega klõpsudest lahti, patarei pistiku sikutasin pisikeste näpitsatega. Otsustasin ka ventikat ja kesta alust ruumi puhastada, teatava üllatusena polnudki eriti tolmu. Kokkuvõttes läks veerand tundi selle operatsiooni peale ja kui uskuda läpaka patarei seadistusi lubas nüüd üle kuue tunni juhtmevaba kasutust. Kui patarei osutub kvaliteetseks olen väikese kulu ja tühise vaevaga läpakale paar aastat eluiga juurde keevitanud.