Thursday, December 5, 2024

Uudiste usutavusest ja sotsiaalmeediast alaealistele

Täna sattusin olukorra peale kus olin sügavalt häiritud, et juba ERR levitab libauudiseid. Pole ju võimalik, et demokraatlik riik võtab vastu seaduse, mis keelab alla 16 aastastel sotsiaalmeedia kasutamise. Pahuralt urisedes kerisin pikemalt peatumata edasi ja hõikasin kaasale" "Austraalia keelab noortel FB ära". Loomulikult ta ei uskunud kuid erinevalt minust igaks juhuks googeldas, mugistas naerda ja saatis mulle järgneva tiktok video. Mida pekki, no ei ole võimalik, läksin tagasi ERR lehele. Loen artiklit, imestan koos autoriga ja mõtlen, kuidas on võimalik demokraatlikus riigis piirata ükskõik millise elanike grupi ligipääsu sotsiaalmeediale. Igaks juhuks googeldasin lisaks, tõepoolest pole libauudis.

Nagu päriselt, kui alla 16 aastased kõigele vaatamata kriminaalkaristusega keelatud alkot, suitsu ja narkotse manustavad, kuidas te kujutate ette, et nad leplikult sotsiaalmeediale ei ütlevad. Härrad ja prouad parlamendisaadikud, te ilmselt ei loe uudiseid, muidu teaksite, et enamus häkkereid alustab arvutitega tutvumisega enne 10't eluaastat, enne 16't on profid, kelle vastu võitlemisega tegelevad valitsuste turvateenistused. Teismelised palju leidlikumad seadustest mööda hiilimisel kui teie nende kehtestamisel. Inimesed, kes selliseid seadusi vastu võtavad, poleks nagu kunagi reaalse eluga kokku puutunud, kindlasti pole neil olnud normaalseid teismelisi lapsi. Lisaks on harukordselt loll võtta vastu seadust, mida pole võimalik tegelikkuses rakendada. Ühiskond hakkab kõigisse seadustesse suhtuma sarnaselt, kui üht ebamõistlikku keegi ei täida siis langeb ka teistest mõistlikest üleastumise lävend.

Leebem vorm telefonide keelamine koolis. Nalja teete või, kui isegi vanglasse smugeldatakse telefonid sisse kuidas te kujutate ette isikuvabadusi austavas ühiskonnas telefonide keelamist või äravõtmist. Meil töö juures proovitakse iga paari kuu tagant, kui mingi kõrgem pealinna ülemus kohale lendab ja tüübid töökohal bossi märkamata telot rullivad ja netis surfavad. Toimub suur ohutustehnika koosolek, räägitakse koledaid lugusid telefonide kasutamise ohtlikkusest, ähvardatakse igatsugu meetmetega telefoni kasutamise eest, nõutakse allkirja paberile, mis kinnitab koosolekul osalemist ja telode kasutamisest loobumist. Paar päeva kasutatakse nutikaid varjatult, väiksemad ülemused õiendavad vahelejääjatega, nädala lõpuks on kõik ununenud ja telod jälle avalikult väljas.

Nii nagu tuumapommi ja kõigi teiste tehnoloogiliste avastustega: pudelist välja lastud dzhinni ei topi sinna tagasi mitte mingisuguste meetoditega. Mis ei tähenda, et ma eitaks liigse sotsiaalmeediasõltuvuse kahjulikkust. Muidugi pole see hea aga keelamine pole lahendus, olemuslikult mässumeelseid teismelisi pigem ahvatleb kui hoiab eemale. Optimaalne lahendus oleks mu arust üritada noortele vastuvõetaval viisil selgitada, mitte jõuga piirata. Paratamatult tuleb leppida sellega, et kõiki ei õnnestu kunagi "päästa", täpselt samuti nagu alkot, suitsetamist ja narkotse keelavad seadused ei hoia kõiki või tõele näkku vaadates enamust neist proovimast ja kasutamast. Eemal hoiavad kas shokeerivad näited enda lähedasest tutvusringkonnast või vahel harva kui mõistus viimaks ise koju tuleb - seni tuleb lihtsalt ellu jääda. Napsusena autoga sõitmise totrusest sain hea hoiatava kogemuse kui ülikooliajal kaks sõpra järgemööda täispeaga telefonipostid pooleks sõitsid - võtsin teiste vigadest õppust ja kunagi enam ei teinud.

Äkki ma eksin kui arvan, et sotsiaalmeedia keelamine teismelistele pole lahenduseks või üldse võimalik. Huvitav oleks kuulata, mida lugejad sellest arvavad, on kellelgi häid lahendusi?

19 comments:

  1. No päris palju uuringuid on tehtud, et liigne nutiseadmete kasutamine, be it sotsiaalmeedia või midagi muud, on esiteks väga kahjulik arenevatele ajudele ja spordifännina võiksid ju mures olla, et laste ainus füüsiline tegevus on pöialde libistamine (eile oli Postimehes nt väga huvitav artikkel sellest, et praeguste ca 20-aastaste sportlaste ACL vigastused võivad tuleneda sellest, et lastena enam ei joosta hoovides ringi ja lihased-liigesed pole lihtsalt valmis koormusteks). Ei, lapsed ei suuda seda ise reguleerida. Muidugi võib postituse autor hakata rääkima midaig sellest, kuidas ta tütred häkkisid juba lapsena, aga ilmselgelt ei ole sul eriti kogemusi tänapäeva lastega (mind you, su kogemused, mida sa tood esile kui mingit erandit kinnitavat reeglit, on 20 aastat vanad, toonane nuti- ja internetimaailm oli hoopis midagi muud kui praegu). Ma ei tea, kas keelamine on õige, aga midagi peab tegema. Mida sa teeksid, kui su 7-aastane lapselaps ainult arvutis ja telefonis istuks ja ei "häkiks", vaid skrolliks ainult TikToki, muuhulgas vene propagandat ja antivakserite videoid?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Probleem on tõesti selles, et enamik lapsi ei "häki", nad nad lihtsalt rullivad TikToki videosid. Häkkivad on väga suures vähemuses. See aeg on möödas, kui sai öelda, et lapsed on arvutis pädevamad kui nende vanemad - meie tööturule on juba sisenenud kodanikud, kes ei oska arvutiga üleüldse mitte midagi teha, sest see pole nutitelefon.

      Telefonikasutuse ja iseäranis sotsiaalmeedia piiramise poolt olen väga. Kuidas seda korraldada - eks aeg näitab. Muidu võiks ju öelda, et laseme alkoholi, tubaka ja narkootikumid igasuguste piirangute alt vabaks, sest niikuinii saavad alaealised need kätte, milleks üldse piirata.

      Delete
    2. Mu 14a tuli üleeile koju ja eputas, kuidas ta oli mingil kübervõistlusel hea koha saanud. Tema klassivennad on valmis häkkerid ja teevad mingeid imeasju. Minu teine laps oli 14a vanuselt jõudnud käia USA-s roobotika MMil ja progammeeris rohkemates keeltes kui mina iial osanud olen.

      Neile millegi keelamine on... raske. Ja täiesti nõme. Sots-meedias käib suhtlemine, info küsimine ja jagamine, see on normaalne osa elust. Netiteenuste ärakeelamine on umbes sama jabur kui oleks 50 aastat tagasi olnud kirjutamise ja lugemise ärakeelamine.

      Täiesti teine asi on neti ülekasutamine ja sots-meedia sõltuvus. Palun ärge ajage neid kahte asja segamini ega pange ühte patta.

      Delete
    3. Kindlasti on ajad 25 aastaga muutunud kuid minu lapsed õppisid tähti arvutiekraanilt. Põhjus väga lihtne, sest erinevalt aabitsast oli tähtede õppimise programm interaktiivne ja põnev. Lisaks lasin neil igasugu muude harivate mängudega ("Dr Brain" meenub) omal käel õiendada. Kehalise tegevuse eest hoolitsesime perekondlikult, mänguväljakud, rattasõidud, matkamised, ujumas käimine, ... kuni 7'selt hakkasid trennis käima. Äkki üheks probleemiks, millest ei taheta väga rääkida, hoopiski vanemate ja laste vähene koosveedetud aeg?

      Delete
    4. TT viimane lause tundub mulle väga veenev.

      Oma naabruskonnas näen alatasa lapsi õues mängimas, koos põnevaid asju ette võtmas. Tulevad kambakesi jala või jalgrattaga ja arutavad mingeid oma asju. Aga selle taga on ka vanemad, kes tulevad tiigi äärde neile konni ja konnakudu näitama või nendega koos mardisanti jooksma jne.

      Aitab muidugi ka see, et kui ühed lapsed õue lähevad, on teised lapsed seal ees. Ja jalakäigukõlbulik keskkond, kus lapsi saab suht väikese murega õue lubada.

      Delete
  2. Lahenduseks teevad FB ja teised platvormid "lastele mõeldud" teenused. Kus siis on veel vähem sisulist asja kui praeguses facebookis / eks-tvitteris. Ma ei näe siit üldse midagi head tulemas.

    Kogu see keelamine haiseb hullult "virtue signalling" järgi.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ise ka ei oska miskit head lahendust näha. Lootus natuke sellel, et nagu kõigi muutustega seni, elab inimkond ka ekraanide ajastu üle talutavate ohvritega.

      Lapsed (inimesed üldse) tegelevad sellega mis tore ja rahuldust pakkuv. Nobeli preemia sellele, kes suudataks leiutada miskit ajule ja kehale kasuliku ning samas haarava tegevuse.

      Delete
    2. Kaur kiitis selle koha pealt kunagi Pokemoni mängu - telefonis küll ja pakub ajule kiiret rahuldust, aga sunnib ringi käima.

      Delete
    3. Pokemoni mängu olen ise ka mänginud ja paneb tõesti väga palju käima. Kui olid veel nn "kogkonna üritused", siis oli terve tänav kõndijaid täis. Möödujad imestavad, mis toimub :D

      Delete
  3. Nii nagu TT juba märkis, siis ilmselt peavad vanemad ise enda peale esimeses järjekorras vaatama. Austraalia seadus on nii absurdne kui olla saab. Süüdlaseks tehakse some enda kanalid, mis peavad hakkama miljonitisse ulatuvaid trahve maksma, kui avastatakse, et alla 16 on seal oma kontoga!
    Meie endi kogemus oma lastega on tõesti kaugel, sest nad juba suured. Teismelistega pole eriti kokku puutunud, küll aga selliste esimese-teise klassi lastega. Üks ütles kord kurvalt mulle, et emme-issi on ninapidi toas telefonis, kui ta peab söögilaua taga sööma midagi, mida tema ei taha. Samas on tal piiratud ekraaniaeg. Millele aga vanemate enda käitumine ju omamoodi kriipsu peale tõmbab. Kui tal otsustamisõigus, siis teeb just nii nagu vanemad ees ju. Ja pigem ilma kontrollita.
    Meie laste puhul oli huvitav, kuidas peale seda, kui me lubasime FB konto avada, kuigi vanusepiirist allpool, nad täiesti vabatahtlikult kohe meid ka sõpradeks lisasid. Muidugi on ju võimalused ühel hetkel vanemate eest varjamiseks eraldi konto teha, kuid millegipärast pole see meil kunagi teemaks olnud. Mina ise pigem nägin, et neil oleks suht vabad käed. Nii selles osas, mis arvuti ees toimus või ka päris elus. Me pole teatud asjadest suurt nubmrit teinud, mis nii mitmeski peres pidevalt näägutamise ja kurjustamise allikas. Aga kõik ainult sellepärast, et suutsime mingi vastastikuse usalduse sisse viia. Meil lihtsalt ilmselt vedas lastega ;-)
    Muide, nad võtavad seda some asja suht leigelt siiani. Mängivad küll palju arvutimänge ning Discord on peamine suhtluskanal (kuhu nad on meid mõlemaid lisanud, isegi nende sõprade gruppidesse! Ma ei arva, et me oleks oma vanemaid kunagi nõnda "omaks" võtnud). Selle kõrval võtab karate Kirke käest tohutult aega (ta käib ju lisaks vabatahtlikult õpetamas) ning kuigi Mari karatest pausi peab, siis tegeleb vabadel hetkedel rahnuronimisega, ning loeb hirmus palju. Oh, ja mõlemad teevad ju käsitööd! Ning sõpradega saavad kokku, et mängida D&D (ehk oma fantaasial põhinev lauamäng) või lihtsalt niisama üksteisele naljakaid ettekandeid teha erinevatel teemadel. Ilmselgelt on meil "kiiksuga lapsed", vist :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vanemate "omaks" võtmisel on mingi paradigma muutus toimunud, EI tea, kas on vanemad kuidagi muutunud, aga minu lapsed veedavad ka hoopis rohkem minuga aega ja on palju avatumad, kui mina oma vanematega selles vanuses, kuigi mu vanemad olid omas ajas igati edumeelsed ja täitsa normaalsed vanemad, lubasid palju asju ise otsustada ja ei peksnud lapsi:-). Mehele ka ei sundinud minema ega esitanud varases nooruses tobedaid küsimusi kavaleride ja lapselaste kohta. Meie lapsed on vist suht samas vanuses ka (mul 24 ja 26). Isegi mu tütre sõbrannad tahavad minuga aega veeta, kui Pärnus käin.

      Delete
    2. Jah, meie lapsed vaid mõni aasta vanemad. Samas vist ikka oleneb ka palju vanematest, sest nii mõnigi mu laste sõber imestab, milline suhe meil omavahel on. Aga mulle meeldib! Ei pea olema mingi "noorus on hukas" suhtumine.

      Delete
    3. Äkki lihtsalt me ise oleme kiiksuga, eriti teiste täiskasvanute arvates ;)

      Delete
    4. Me oleme normaalsed. Lapsed veedavad vanematega koos aega, käivad koos metsas, linnas, üritustel - vabatahtlikult. Räägivad ja arutlevad oma-ja maailmaasjade üle. Mul küll pisut nooremad 20 ja 18. Some's veedavad ka aega, kuid olulisemad asjad kõigepealt (õppimine ja trenn + kodused tööd).
      Jah, võrreldes oma vanematega, veedavad lapsed kordades rohkem aega meiega, kuid eks sel ole ka oma põhjus - nende trennide tõttu olime nagunii ninapidi koos, autos, väljakul, võistlustel käisime vaatamas...ja kui võistluse aeg kattus, siis jagasime, kes kelle omale läheb.

      Delete
  4. Ma ei keelaks, selelst ei tule mingit head nahka, kuigi vaevalt tänapäeva teismelist enam FB huvitab - see on meiesuguste vanurite koht. Samas telefoni kasutamist koolis piiraks küll. Tundide ajal olgu kapis, mitte klassis kaasas.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jah, FB on tõesti kuidagi mandunud. Pole noorte värskeid ideid enam ;-) Kunagi oli üks esimestest, mis üldse justkui tekkis ja mul võttis ka parasjagu aega, et midagi ette võtta. Nüüd rohkem Instagrami postitused ja sealt automaatselt FBsse, siis mu meheema saab neid sealt vaadata.

      Delete
    2. Seda küll, et tunni ajal ära pandud. Kas see lapsi rohkem kuulama ja tähele panema paneb aga vähemalt säilitab õpetajate närve. Samas vahetunnis las rullivad palju jaksavad.

      Delete
    3. Lapsed käisid põhikoolis, kus telefoni kasutamine oli keelatud (nii tundide kui vahetundide ajal). Kes vahele jäi, telefon võeti direktori juurde hoiule, päeva lõpus sai tagasi. Kui olid kolm korda vahele jäänud, pidi vanem telefonile järele tulema...oma lastele ütlesin, et mina ei hakka minema, ise teavad - kord on kord - minugipoolest, võib see telefon sinna jäädagi. Eks nad siis üritasid WC-s seda telefoni näppida, kuid WC järjekorrad läksid väga-väga pikaks - ma enam ei mäleta, mis see lahendus kooli poolt oli, kuid telefoni kasutus oli koolis piiratud ja kõik jäid ellu. Eesmärgiks oli omavaheline suhtlemine, õuevahetundides mängimine ehk inimeseks olemise õppimine.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!