X's (endine Twitter) jäi silma huvitav artikkel õnne teemal. "Luck" tõlgiks pigem "Vedamine" kui "Õnn".
Neuroloog James Austin jagab vedamise neljaks alamliigiks:
1. Pime õnn
2. Vedamine aktiivsuse tõttu
3. Vedamine tänu teadlikkusele
4. Unikaalsusega seotud vedamine
1. Pime õnn ei sõltu inimesest. Nagu näiteks kus sündinud ja millised vanemad. Igasugu põhimõtteliselt juhuslikud sündmused.
2. Aktiivsusega seotud vedamine. Süsteemi sisestatud energia läbi tekitad liikumist ja kokkupuuteid. Mida rohkem energiat annad seda suurem liikumine ja õnnelike juhtumiste tõenäosus. Selgitus jäi mulle vähe segaseks, lisaks oponeeriks, et ka õnnetute juhtumiste tõenäosus kasvab aktiivsusega.
3. Teadlikkusest sõltuv vedamine. Mida sügavamalt ja täpsemalt mõistad situatsiooni ja ümbrust seda paremini oskad ennast paigutada olukorda või kohta kus vedamise tõenäosus suurim. Ehk siis sul tekib oskus "õnne" või "õnnelikku kohta" ära tabada. Jalgpallurina sätid end just õigel momendil sellisesse kohta, kuhu sulle mugav sööta ja kust endal lihtne väravat lüüa. Koha ja momendi ära tundmine ja kiire tegutsemine on primaarsed!
4. Unikaalsusest tulenev vedamine on seotud sinu unikaalsete omadustega mis tõmbavad ligi spetsiifilist õnne. Siia kuuluvad su erilised hobid, oskused, füüsilised või vaimsed omadused. Seda sorti vedamine tuleb tihtipeale ise su juurde, kõrvaltvaatajale võib tunduda pime õnn kui rallisõitja keerulisest olukorrast liikluses nagu muuseas ilma ühegi mõlgita välja tuleb või väljaõppinud sõdur lahingus ellu jääb või investeerimisguru rikkaks saab.
1, 2 ja 3 tüüpi vedamistega puutud enamasti kokku erinevatel eluetappidel.
Pime õnn mõjutab eriti tugevalt alguses kuid võib samas elukäiku kardinaalselt muuta või muutmata jätta igal ajal. Lendad või ei lenda lennukiga mis alla kukub.
Aktiivsusega seotud vedamine primaarne kahekümnendates kui alles lood suhteid ja lülitud ühiskonda.
Teadlikkusest põhjustatud vedamiseks on sul vaja nii teadmisi kui kogemusi, mistõttu muutub see määravaks kolmekümnendates ja hiljem.
Unikaalsed oskused ja omadused aitavad sind varastest aastatest kuni surmani.
Valides kahe või mitme võimaluse vahel tasub alati valida see, kus õnnelike juhuste või sündmuste tõenäosus suurim. Inimene saab end käitumise ja otsustega panna olukorda kus vedamine tõenäoseim. Raske on vedamisele loota vaid kodus teleka ees istudes, voodis norutades või muud moodi aega surnuks lüües. Palun mitte lugeda soovitusena lotot mängida või kasiinosse minna, mis on veelgi mõttetum tegevus. Et sul veaks elus tuleb aktiivselt tegutseda, ringi liikuda, õppida uusi asju.
Kinnitus tuntud Eesti vanasõnale: "Igaüks on oma õnne sepp"!
Ei maksa ka unustada, et õnn ja vedamine on tõenäosuslikud, kõike õieti tehes võib ikka sitasti minna või vastupidi. Lohutuseks teadmine, et enamusel teistel, kes õieti käitusid vedas, sul lihtsalt harukordselt halb õnn😜
Omalt poolt lisaks, et õige momendi, situatsiooni, objekti või inimese ära tabamine on äärmiselt tähtis. Ajas ja ruumis kulgedes puutume pidevalt kokku tohutu hulga valikutega, millest võib edasine elukäik väga palju sõltuda. Kui meil küll õnnelikke võimalusi ohtralt käepärast aga ei suuda või ei julge õigel momendil õnnel sabast kinni krabada võib see võimalus olla igaveseks käest lastud.
Lihtsamad näited on paljude tuttavate vastassoo esindajate hulgast just selle õige ära tundmine, aktsiate või krüpto müümine või ostmine "õigel" momendil, pangalaenu või investeerimisotsuse tegemine, töökoha valik või sellelt lahkumine, ... jne ... Kõigi nende puhul tuleb kasuks ratsionaalne mõtlemine, erinevate võimaluste kalkuleerimine ja vahel ka intuitiivne "kõhutunne".
Tagasi mõeldes on minu puhul kõik elus pöördelised õnnestumised seotud enda aktiivse tegutsemisega. Nii mõnigi otsus nõudis kõvasti julgust ja kättevõtmist aga nagu hiljem selgus oli seda tuhandest väärt. On olnud ka lambist vedamisi, nii öelda õigel ajal õigel kohal olemist.
Märkimist väärt halba õnne pole ette tulnudki, isegi autoavariis pole olnud ehkki mitu napikat õnnelikult vältinud. Puhtjuhuslikke õnnetusi ei tulegi ette, sinikad karates, kukkumised suusamäel, väljaväänatud hüppeliiges - need kõik teadliku riski võtmise tulemused, süüdistada saad vaid iseennast.
Kokkuvõttes usun, et väga suures osas on tõepoolest igaüks oma õnne sepp. Muidugi on hulk õnnetusi, mis üldse meie tegevusest ei sõltu või mida pea võimatu vältida. Samas mida muuta ei saa selle pärast pole ka mõtet põdeda.
Mis arvate, palju ise oma tegevusega elukäiku suudate mõjutada ja palju määrab ära õnn või õnnetused?