Vaatasin hommikul aknast välja ja oh mis imet - naabermaja katusel olid mõned sulamata lumehelbed. Ka Eestist on kuulda, et sealgi ilm porine, ei mingit lund. Seltskonnas liikudes kuuled tihti ilma teemalist juttu ja iga kuumalaine suvel või sula talvel aetakse globaalse soojenemise kaela. Ja siis kostab heietusi teemal, et meie lapsepõlves oli ikka lund palju rohkem ja lumi ise ka valgem. Ega ma ise pole sellest patust prii, aga samas on jäänud meelde, et seitsmekümnendatel pidi minu koolist saama suusakallakuga kool kuid kolme järjestikuse lumevaese talve tõttu anti meile miski muu kallak. Noh nii lihtne globaalne soojenemine ikka pole, kohalikke lühiajalisi olusid ei saa ajada tema kaela. Kliima on selline nähtus, mille trendides saab selgust sajandeid või aastatuhandeid mitte aastaid jälgides.
Samas ei saa salata, et enamus uuringuid seostab inimtegevuse (kasvuhoone gaaside hulga kasvu) praeguse soojenemistrendiga ja sellega kaasneva jää sulamise ning meretaseme tõusuga. Samas tuleb rõhutada paari lihtsat tõsiasja, mis kipub tihti kahe silma vahele jääma. Nimelt on põhjustanud Antarktika ja Gröönimaa jääkilpide sulamine vaid väikese osa viimase aja (1993 - 2003) meretaseme tõusust, liustike sulamine on olulisem faktor ja põhiline süüdlane hoopiski merevee soojenemisest tingitud vee paisumine (ülalolev graafik). Merejää või meres olevate liustike laamade ja Antarktika jääväljade (ice-shelfs) sulamine ei mõjuta üldse veetaset (kui ei usu pange paar jäätükki kokteili klaasi vee (või kokteili) sisse ja vaadake kas peale jää sulamist on kokteili tase tõusnud) Vahepeal muidugi ei tohi kõrrest imeda:)
Aga 25 novembril ilmus suur Scientific Committee on Antarctic Research ehk SCAR viimane uurimus sellel teemal pealkirjaga “Antarctic Climate Change and the Environment” - Antarktika kliima muutus ja keskkond. Uurimuse pani kokku 100 juhtivat teadlast paljudelt aladelt.Üheks väiteks on 2100 aastaks oodatav 1.4 meetrine maailmamere veetaseme tõus. See on palju rohkem kui eelnevad uurimused eeldasid, taoline meretaseme tõus koos intensiivistuvate orkaanidega kujutab endast tõsist ohtu paljudele suurtele rannikuäärsetele linnadele. Ka Eestis on piirkondi kus veidi üle meetrine mere tõus muudaks oluliselt rannajoont, eriti Lääne-Eestis ja saartel. Suvila on mul 7 meetrit merepinnast, ei muud kui rand tuleb lähemale:)
Suures plaanis aga võib kujuneda, et oleme üks viimaseid põlvkondi kes saab talispordialasid nautida. Juba pregugi kipub korralikke suusailmu nii napilt olema, et paljud saavad vähem kui 10 korda talve jooksul suusad alla. Vaatan juba mõnda aega ilmaennustust ise murelikult suusamäe hooajapileteid näppides. Paar aastat tagasi oli selline talv kus sai esimest korda mäele alles Jaanuari viimastel päevadel. Teisest küljest pole vaja nii palju lund ajada, aga seegi tuleb ainult kasuks, tänapäeval niigi vähe füüsilist koormust.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!