Vabad päevad

Meil olid pikalt vabad päevad ja nagu ikka miskit asjalikku ei saanudki tehtud. Aga siiski just peale jõulusid ostsin nurga pealt arvuti poest kaks vana videokaarti (vanadele arvutitele pole ju mõtet uusi osta), et alumise korruse "arvutilabori" eluiga veidi pikendada. Noh ühele sain $20 eest ATI X1300 ja teisele $10 eest ATI 9200 Radeoni. Suskasin need sisse ja peale veidikest draiveritega juramist läksid mõlemad käima. Igatahes saab nüüd kolmel masinal võrgus paralleelselt Counterstrike mängida ja ja BF2 jookseb ka kahel korraliku kiirusega. Tuliuusi mänge muidugist need kaardid ei vea.

Aga lastel oli lõbu laialt, tüdrukute sõbrannad istuvad tihti külla tulles kõigepealt arvutite taha ja notivad siis teineteist kõikvõimalike relvadega - kodus vist sellist asja ei lubata:) Ütle siis veel, et plikad nii õrnakesed on. Me oleme alati teleka ja arvutiasjanduses väga liberaalsed olnud, "keelatud" saateid või mänge pole olemas. Pole kunagi aru saanud hirmust, et vägivald või seks filmides paneks järgi tegema. No siis on ikka probleemid mujal kui teleka eeskujul miskit sarnast ette võetakse. Lapsepõlves sai ka igasugu filme vaadata (nii paljukest kui see võimalik oli) ja ei arva, et need mõned nätsutatud Playboy'd, mida algklassides sai lehitsetud mu moraalset palet suutsid hullemaks muuta kui see niikuinii oli:)

Muidugi ei maksa unustada, et mis keelatud see huvitav. Raske öelda miks, aga meie plikadel on (ilmselt siiski kuigipalju meie eeskujul) üheks meeliskanaliks Discovery ja vahel vaadatakse koos minuga History't või siis emmega kokkamise saateid. Lastekate protsent on suhteliselt madalaks langenud ja musa videote peale ei kulutata üldse aega. Nii ongi siginenud mõte, et seoses korraliku netiühendusega ja asjaliku saate valikuga võiks kaabeltelevisioonist loobuda - asjalikke saateid saab netist tõmmata ja just siis vaadata kui selleks aega on. Lisaks muidugi otsesaated igalt maailma maalt, kust vähem kust rohkem. Vabadel päevadel saigi hulk Rootsi ja Eesti saateid vahitud - hommikul ju aega küll.

Eile käisime ka järjekordselt ROM'i muuseumis aga sellest olen juba varem blogitanud. Meil on nimelt muretsetud aastapääsmed, mis võimaldavad külastada nii tihti kui isu on. Eilne osutus paraku sügisel esimeseks korraks, ehk käime talvel ja kevadel tihemini. Muuseum on nii suur, et seal ei hakka kunagi igav, lihtsalt väsitavaks muutub kui üle viie tunni olla. Õnneks aga saame metrooga poole tunniga kohale.

Ah jaa - minu jõulukingitus oli väga vahva - SOKKMÜTS! Esimese ehmatusega arvasin, et tegu on kogemata kokkukootud sokkidega, otsisin juba mõttes palavikuliselt lahendust kuidas viisakalt "praagi" kingi üle rõõmu avaldada:) Ja uskuge või mitte, see on mõnus ja soe müts ja lisaks veel originaalne (seni kui ma tänaval iga teist sellisega nägema ei hakka:)