Scientific Americani jaanuari number sisaldas tavatult palju huvitavaid artikleid. Erilist äramärkimist väärivad minu arust veel kaks: "Looking for life in the Multiverse" (Elu otsinguil multiversumis) ja "Violent Origins of the Continents" (Kontinentide teke).
Esimeses neist arutletakse elu võimaluse üle universumeis kus kehtivad teised füüsikaseadused kui meie omas. Eelduseks muidugi teiste universumite olemasolu - niinimetatud Multiversumi teooria. Selle alusel eksisteerivad kõik võimalikud statistilised olukorrad kuid erinevais universumites (siit teadmiseks, et kui mängid lotot siis leidub alati universum, kus said peavõidu:). Selgub, et meie universum polegi nii täpselt välja tuunitud elu võimalikkuseks nagu seda seni arvati. Elu osutub võimalikuks ka veidi erinevate füüsikaliste konstantide korral ja isegi neljast ühe (nõrga) füüsikalise vastasmõju eemaldamisel. Tavaelus ei oma see info muidugi tähtsust (kahjuks ei saa hüpata sinna universumisse, kus said peavõidu) kuid lihtsalt põnev lugeda.
Teine lugu on kontinentide tekkest maal. Algul kujutas maa endast päikese ümber tiirlevat tulikuuma ja vedelat laavamulli, mis tekkis umbes 4.6 miljardit aastat tagasi. Paratamatult järgnenud jahtumise tulemusel hakkasid tekkima esimesed kooriku tüüpi moodustised sulamagma ookeanis, mis meenutasid šlakki vedela metalli pinnal. Pidevad mastaapsed asteroidide ja komeetide tabamused sulatasid tekkida jõudnud tahked saared uuesti üles kuni lõpuks mõned neist alles jäid ja vähehaaval suuremaks hakkasid kasvama. Vanimad leitud tahke aine graanulid on Austraaliast leitud 4.4 miljardi aasta vanused tsirkooni kristallid. Kirjeldatud modifitseeritud teooria väidab, et asteroidi ja komeedi tabamused mängisid seniarvatust palju suuremat rolli kontinentide tekkel.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!