NUMERATI

Selles Stephen Bakeri eelmisel aastal ilmunud raamatus kirjutatakse, kuidas kõigi meie kohta korjatakse kokku personaalset informatsiooni. Kuna enamus inimesi on nii või teisiti komputeriseeritud, kas siis ise otseselt arvutit kasutades või enda nime kaudu mitmetes andmebaasides. Enamuses riikides pole tänapäeval võimalik eksisteerida jätmata maha sadu ja tuhandeid jälgi küber-ruumi. Andmed aga omavad väärtust vaid siis kui neid süstemaatiliselt töödelda ja sellega tegelevad praegusel ajal nii erafirmad kui valitsusasutused.

Küllap enamus meist teab, et arvutit kasutades peab arvestama sellega, et praktiliselt kogu meie tegevus on põhimõtteliselt jälgitav. Ühes Scientific Americani numbris kirjeldati hiljuti kuidas on võimalik lisaks tavalisele tarkvara põhisele jälgimisele spioneerida (ekraani peegeldus silmadelt, klaviatuuri klõbina jälgimine, printeri heli või elektrooniliste impulsside analüüsimine, ...), seda muidugi kasutatakse vaid spioneerimise eesmärgil mitte tavainimeste puhul. Samas ei maksa minna paranoiliseks, sest suurem osa meie tegevusest ei paku kellelegi huvi ja seda ei salvestata.

Aga miks siis üldse kogutakse inimeste kohta infot.
* Tööandjad spioneerivad töötajate järgi, et vältida töökohal nende aja kulutamist töövälise tegevuse peale või firma saladuste paljastamist. Enamuses kohtades pead tänapäeval kirjutama alla legaalsele dokumendile, mis määratleb sinu arvuti kasutamise piirangud.
* Firmad koguvad andmeid (ostavad neid) marketingu eesmärgil elanikkonna, klientuuri, toote populaarsuse, ... kohta.
* Poliitilisi parteisid huvitab valijate meelsus ja nende jaoks olulised teemad. Põhimõtteliselt, kuidas võimalikult odavamalt võimalikult rohkem hääli saada kitsalt ja täpselt suunatud poliitilise reklaami abil.
* Valitsused vajavad infot spioneerimise ja kuritegevuse vastu võitlemise huvides.

Kui Ida-Saksas koguti meeletult andmeid elanike kohta, siis nende nõrgaks küljeks jäi info töötlus. Lihtsalt ei jätkunud inimesi, kes oleks jaksanud kõike läbi lugeda, süstematiseerimisest rääkimata. Praegu on see mure murtud, sest arvutiprogrammid jaksavad tegeleda meeletute infohulkadega. Ja nii ongi mitmete firmade äriks inimeste kohta kogutud info töötlemine just selles valdkonnas, millest klient on huvitatud – niinimetatud datamining.

Blogijatele teadmiseks, et nemad kujutavad endast sellistele firmadele nagu näiteks “Umbria” kullaauku. Ja muideks bloge ei käi lugemas mitte firma töötajad vaid spetsiaalsed arvutiprogrammid, mis suudavad seda teha murdosa sekundi jooksul. See ongi üks keerulisemaid andmetöötluse alasid, sest arvutiprogramm peab “aru saama” millest kirjutatud ja võimalikult täpselt määrama kirjutaja isiku. Keeled pole enam võimsamate automaattõlke programmide puhul probleemiks. Nii et arvestagem – iga sõna mis kirja paneme võib “suurem vend” lugeda. Näiteks toksides sisse mõne tuntud pahalase nagu Musaamabiinladeeni nime (meelega nimi muudetud) võid kindel olla, et see jääb mõnele ameeriklaste nuuskurprogrammile silma. Kui ülikondades mehed ukse taha tulevad siis on nende lugemisprogrammid juba päris headeks muutunud:)