Ehkki filmi pealkirja otsene tõlge on “Katsudes tühjust” sobiks peale selle nägemist minu arust pigem “Olematuse puudutus”. See on üks väheseid kordi, kus vaatasin filmi olemata enne lugenud raamatut. Arvuti taga istudes mängis “Discovery” kanal pisikeses aknas ja mingil momendil tõmbas seal alanud film mu tähelepanu endale. Veidi jälginud lülitasin peale täisekraani ja vaatasin vaheaegadeta lõpuni.
Tegu on 1985 aasta mägironimisretkel põhineva ellujäämis looga (survival story), mis on esitatud 2003 aastal vändatud dokumentaalfilmina. Joe Simpson ja Simon Yates vallutavad 6,344 meetrise Siula Grande tipu Peruu Andides kuid tagasiteel sattuvad raskustesse. Filmis on pidevalt lõigud mõlema osalisega, kes kirjeldavad oma tollaseid mõtteid ja tundeid äärmiselt tõetruude kaadrite taustal. Mulle jättis film oma ilustamata tegelikkuse kujutamisega haruldaselt haarava mulje. Põhiidee mis läbi jookseb on ikkagi see, et sõltumata olukorrast - kuniks elu seniks lootust. Nagu oli ka SAS ellujäämis juhendis kirjutatud: raskes situatsioonis pääsemise esimene eeldus on ellujäämis tahe!
Youtube treileri vaatamiseks kliki "Touching the Void" lingile.
Rohkem ma filmi sisu ei hakka kirjeldama aga see on saadaval nii DVD peal kui mahatõmmatav netist, isegi Eesti subtiitritega:) Raamatukogust tellisin DVD, et oma plikadele näidata. Ise ilmselt võtan ka raamatu, sest seal on kirjas autori läbielamused läbi tema enda sõnade. Pean tunnistama, et elasin filmile nii sisse, et kohati oli lausa valus vaadata, ehkki teadsin et tegu on ju näitlejatega hiljem filmitud stseenidega. Nii film kui raamat on saanud mitmeid auhindu – soovitan soojalt!
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!