Jõulutervitus

Siin on minu kui eriliselt laisa inimese jõulukaart kõigile, kes mu blogile pilku heidavad. Pilt on tehtud täna väga varahommikul (0:30 paiku:) meie õuejõulukuusest. Nägu näha pole siinkandis põhjust lumega kelkida. See kuusk on 11 aastat tagasi Algonquinist tee äärest liivakarjäärist poolsurnuna mättatükiga koos kaasa toodud. Ja elujõud missugune - vahtra varjus vindub teine aga peab vastu ja viimastel aastatel on isegi pisikesi käbisid kandnud.

Ma pole juba aastaid paberil kaarte saatnud pidades seda suht mõttetuks tegevuseks praegusel interneti ajastul. Siiani sai asi E-mailiga ühele poole aetud aga hei - blogiga ju veel lihtsam. Nii pole muret, et kellelgi saamata jääks (oma viga kui blogi ei vaata:) ja neil kes ise hiljaks jäid või ei saatnud pole kah ebamugav, sest kohustust vastu saata ju pole. Ainus asi mis pisut kannatab on personaalsus, aga pole parata. Alati saab ju üle Skype lobiseda, see palju personaalsem kui kümme trafaretset rida jõulukaardil.