 |
| Loojangupilved ennustavad tormi |
Mulle hirmsasti meeldib, et tänapäeva paremad moblad võimaldavad täitsa tasemel fotosid teha. Olen visuaalne inimene, nägemine ka praeguses vanuses piisavalt hea, et 50 meetri pealt loen auto numbrit. Ehk siis pidevalt hakkab miskit ägedat ringi hulkudes silma. Muidugi tekib kohe huvi jäädvustada ja ka teistega jagada. Fotokat ei viitsiks koguaeg kaasas vedada aga ilma moblata ei käi ju isegi vetsus.
Seoses eelnevaga hakkasin mõtlema kuidas viletsama nägemisega inimesed saavad fotograafid olla, kas neil mitte ei lähe hulk ilusaid momente ja vaateid kaduma, sest lihtsalt ei märka. Kaasa mul prillideta kaugele hästi ei näe aga fotosid teeb hulka paremaid kui mina. Olen paar korda silmi kissitanud üritamaks aru saada kuidas vaegnägemisega elu on - õudne tundub ilma abivahenditeta mitte omada pidevalt selget ülevaadet ümbritsevast.
 |
| Novembri metsik õun |
Öeldakse, et inimene oskab hinnata loomulikult käes olevat alles siis kui ilma jääb. Ilmselt tõsi kuna normaalse liikumisvõime, kuulmise, nägemise, lõhnataju, mõistuse ning hea tervisega kodanikuna tundub see mulle lihtsalt normaalne asjade seis. Raske ette kujutada, et rohkem kui poolel inimkonnast üks või mitu eelmainitud võimetest vähemalt osaliselt puudu. Kui nii asjade seisule vaadata tuleb tunnistada, et olen priviligeeritud seisus ning pean palju vähem pingutama tagamaks mugavat äraelamist. Kuna peab vähem pingutama on aega rohkem hobidega tegeleda ja stressi vähem, mis omakorda tervisele hea, ... ehk siis positiivse tagasisidega olukord mida tuleb osata ülbeks minemata nautida.
Elu on ebaõiglane, meile ei jagata sugugi mitte võrdsed kaardid kätte. Samas leidub piisavalt kodanikke, kes trumpe täis pihuga mängivad kõik maha ja teisi, kes viletsate kaartidega ennast väga heale positsioonile sebivad. Head kaardid annavad eelise aga ei taga võitu, halvad händikäpi kuid ei määra automaatselt kaotajaks. Viletsa käega peab elumängus võitjate hulka jõudmiseks lihtsalt hulka rohkem pingutama. Sihukesed esmaspäevaõhtu mõtted.
Ma elasin pikalt oma elus sellise lühinägelikkusega, et vale bussi peale minek oli tavapärane nähtus (no ei näinud bussi numbrit, no ei näinud) ja silmaarstil kontrollis nägin ainult valget seina, ei ainsatki kontrolltabeli kujundit. Moodne lasertehnoloogia ja suur summa raha parandas asja ära :)
ReplyDeletehttps://kultuur.err.ee/310735/keelesauts-privilegeeritud
ReplyDeleteMuidu üldiselt olen jutuga nõus. Sa oledki privilegeeritud, sest sul on väga hea vaimne ja füüsiline tervis. Haruldaselt hea. Seda tasub meeles pidada.
Ma olen lapsest saadik poolpime, praegu okulaar -5 klaasiga ja silmades nekroos. Aga see ei ole takistus pilti teha - sa tunned ilusa kaadri ära, kui seda näed. Valgus, värvid, teatud detailid, hea asetusega ese- seda peab oskama näha, muidu pole tervetest silmadest kasu midagi.
ReplyDeletemul poleks mõtet isegi silmaoperatsiooni teha, sest lühinägelikkus pole lakanud progresseerumast ja mis sa teed sest operatsioonist, kui natukese aja pärast on jälle prille vaja. (Seda vist tehaksegi parema meelega neile, kellel enam ei progresseeru.)
ReplyDeleteMul on -11 okulaarid, mis on nõrgaks jäänud, aga kuna ma ei mäletagi elu, kus ma ilma prillita selgelt näeks, ei oska seda ka taga igatseda.
Ainult vahel mõtlen, kas selles juurdub osa mu ärevushoogudest, sest ärevus on ju põhjendatud, kui ma ei näe nt lennujaamas viitasid, mille järgi ma peaks minema, või kui ma olen sarikusik, aga WCd ei leia üles, sest ei näe silte. Või ei saa inimeste ilmet eemalt õigesti hinnata. St mul ongi elus ilmselt riske, mida terve nägemisega ei oleks.
No lühinägelikud on ka paljud poliitikud, nii prillidega kui ilma...
ReplyDeletesee kommentaar käis küll eelmise postituse kohta /veike nali/
Priviligeeritud inimesed reisivad palju. Et tekitada kunstlikult olukorda justkui oleks midagi teha.
ReplyDeletePriviligeeritud inimesed ostavad palju. Et oleks midagi teha.
Priviligeeritud inimesed käivad koosviibimistel ja pidudel. Et võrrelda. Et jätta endale muljet, et ma olen midagi teinud 😁
Näib, et priviligeeritud elu on väga igav 😀
Jälle jama.