Isale ja vanaisale mõeldes.

Isaga Pärnu rannas, mina kahepoolene

Siinmaal isadepäev millalgi suve alguses, Eestis aga täna nagu selgus. Isaga on mul igati vedanud. Esimesed mälestused seotud igal pool koos käimistest, küll matkamas, suusatamas ja rannas. Kõrvaloleval rannapildil Pärnus olen kahepoolene ega muidugi mäleta seda. Samas hilisematest Pärnus suvemajas viibistest hulgaliselt mälestusi. Kui mõtlema hakata siis enda arust on isast täiesti esimene selgem mälestus jalutuskäigust Tähtvere metsas. Väidetavalt sööbivad mällu tugeva emotsionaalse laengu andnud momendid. Tollest korrast lausa kaks: nägime rästikut, keda isa näitas ja siis oksaga tee pealt metsa alla rohu sisse juhatas. Teine meie oja ääres kaugus pissimisest, milles ma vaatamata hirmsale pingutamisele oma suureks meelehärmiks kaotajaks jäin😀 Natuke suuremana oli tema käest nii põnev igasugu teadmisi välja pinnida alates sellest miks putukatel palju jalgu kuni kosmost puudutavate teemadeni. Teismelise ajal ei piiratud mind eriti. Isa arusaamine: vabadusega kaasneb vastutus. Seni kui koolis hinded korras ja trennis käin ei sega ta end minu tegemistesse. Lisaks isaks olemisele sai ta ka vanaisarolli harjutada, hoidis mitme kuu jooksul Torontos meie mõlemat last kui need pisikesed olid lisaks muidugi ka igasuvistel Eestikülastustel.

Veel aasta paari eest arutasime saunas omavahel maailmaprobleeme aga eelmise sügise koroona pani vanahärrale põntsu. Mõned päevad oli päris kriitilises seisus ja isegi hapniku peal, haiglast lõpuks välja saades tükk maad vanemaks jäänud kui 90 aastase kohta nii saab öelda. Ega muidugi kindlalt tea aga peale koroonat halvenes mälu järsult ja varasem krapsakas kõnnak muutus suht vaevaliseks. Kurb kõrvalt vaadata kuidas nii ärgas mõistus tasapisi hajub. Lohutuseks vaid see, et väidetavalt elavad nad omas maailmas ning seni kui füüsilised vajadused rahuldatud ja hoolitsus tagatud on suht rahul. Minule jääb ta alatiseks meelde selle isana, kes puu otsa aitas, laskma ja malet mängima õpetas, suusatama ja süstasõidule viis, Pärnu ja Vääna vahet sõidutas ning oma meeletu töövõimega nagu muuseas mitu maja ehitas ja remontis.