Kiirpaadiga Helsinkisse

Nagu viimastel aastatel kombeks sain ka seekord kaasa lõbusõidule Soome. Ilm ähvardas hea, tuul 4-5 m/s, temperatuur +25C ringis isegi merel ja täis päikesepaiste. Nagu hiljem selgus ei maksa päikest ja sooja alati plusspoolele kanda, sest nii saab isegi merel palja ülakerega sõita ilma, et külm hakkaks aga päike tänu vee peegeldusele pigem kõrvetab rohkem kui rannas kuuma liiva peal. Kui keha on mul kevadel veidi päikest saanud siis pead ja nägu olen kiivalt mütsiga katnud. Nokatsi tagurpidi pähe panemine on kiirel kihutamisel oluline, paraku nii ei kaitse mütsinokk nägu rääkimata otsaesise kohale jäävast august.

Krabasin kaasa kaks kasti kesvamärjukest, konjaki, pooleteiseliitrise Gin-Tonicu ja jõhvika likööri. Mõnevõrra ootamtult selgus, et kaks raskemat meest seekord ei tulnud ja kaptenil polnud külmik sugugi mitte tühi. Reisijateks vaid härra ja proua võrumaalt. Eelnev tähendas keskmisest lustakamat reisu ja seiklusi. Paati sisse lastes olin auto roolis sel ajal kui kapten paadis. Tuleb hooga vette tagurdada ja siis järsult pidurdada, et paat inertsiga kärult vette libiseks. Soome rannikule põrutasime tunniga, veidi saarestikus kihutamist ja olimegi Helsinkis. Hulkusime linna peal, võtsime suupisteid ja tekitasime olukorra mingis uhkes restos, kuhu meid ei tahetud sisse lasta. Põhjenduseks mitte piisavalt elegantne riietus, äkki isegi õigusega sest kui mina olin jooksumaikaga siis kapten lausa ilma särgita. Kingasid ega pikki pükse meil loomulikult polnud.

Senaatitori Helsinkis

Mõningase vaidluse peale lahkusime sellisest asutusest, kes meie eurosid ei tahtnud, enne siiski väisasime vetsu. Isegi seda taheti keelata aga kui pakkusime võimaluse loiku põrandale jätta leebus teenindav personal ning palus meil kiirelt asi ära ajada. Mingi moment tekkis soov korraldada spordivõistlus Senaatitoril. Kohalikud ja läheduses viibivad turistid ei osutunud sportlikeks kodanikeks, jooksime kaks raksu kolmekesi trepist üles. Kapten kui kõige noorem mees pani mõlemad jooksud kinni aga suht napi eduga. Ei saa ka jätta märkimata fakti, et kõigil õnnestus käpp kord või paar maha panna. Turistid tegid pilti kuid unustasime neilt kontakte küsida. 

.Või siiski mitte😏 Järgmine päev tekkis kahtlus, ega ometi peaminister ise meie võidujooksu jälginud. Sain nimelt temalt sõbrakutse Facebookis just sel ajal kui Helsinkis viibisime. Keegi ei mäleta poliitikutega kohtumist aga pole ka imestada - mälestused Helsinkist ei ole mitte järjepidevad filmi formaadis vaid pigem üksikud kaadrid fotodena. Ei julgenud vastu võtta, teab milliseid kompromiteerivaid pilte saab näha😜

Tagasisõidu kohta võin vaid kinnitada, et jõudsime Tilgu sadamasse, suutsime paadi kuidagi veest välja vedada ja auto taha haakida. Kodus sõin ja jõin kõvasti vett enne kui põõnama keerasin. Üllataval kombel järgmine hommik uimasebvõitu kuid ei mingeid muid raskemeelsuse sümptoome. Nii värske siiski ei olnud, et jooksma minna nagu plaanis. Jooksmisega üldse Eestis ikaldus, polegi veel rajale jõudnud. Alles täna juunikuu viimasel päeva pealelõunal lippasin viieka Harku metsas.