Tuesday, June 18, 2024

Kuumad teemad

Kirsid küpsed!
Alustagem päevakajalisest, mis mind otseselt ja just praegu puudutab: täna on esimene tõsiselt palav õhtu sel suvel. Momendil pimedas peale ühteteist 24 soojakraadi kuid niiskuseindeksiga 31, öösel läheb mõned kraadid jahedamaks. Konditsioneer huugab täiega, isegi koerad ei taha jalutama minna, teevad oma hädad kiirelt ja sikutavad tagasi tuppa jahedasse. Järgmised kolm päeva ennustab üle 30 reaalset temperatuuri ja 40 ringis niiskuseindeksiga tunnetuslikku. Jama selles, et inimene tunnetab subjektiivselt toda 40't. Sihukese ilmaga jooksma ei tiku ja aias viibides on ainus võimalik füüsiline tegevus aiavoolikust kastmine ja külma õlle konsumeerimine.

ATH teema ei taha blogiruumis kuidagi maha rahuneda, kaks leeri vaidlevad nii et karvatutid lendavad. Mulle meeldis eelkõige Maarja sisseseatud kodukord: Teema paremaks mõistmiseks olgu väited, küsimused, aregumendid, vastuväited ja kriitika otsekohesed ja selged koos põhjendustega - blogi ideaalmaastik. Loodetavasti suudavad lugejad seda järgida ja mitte solvuda või liigselt ärrituda kui erinevad inimesed näevad samu fakte ja olukordi erinevate vaatenurkade alt. Ei maksa ka unustada, et paljalt oma kogemusega - aga minul on nii (valim ju üliväike) ei maksa lajatama ja üldistama minna, küll võib tutvustada. 

Omalt poolt lisaks auru väljalaskmiseks veidi huumorit, diagnoosi puhul usaldaks pigem professionaale. Täna pani kaasa mulle diagnoosi selle peale, et jätsin koridori ukse lahti ja kass putkas välkkiirelt allakorrusele, kuhu teda ei lubata julgeolekukaalutlustel (arvutid, juhtmed, tulirelvad ja madu). Õigustuseks sain vaid tuua ühes käes oleva läpaka ja teises kuuma kohvitassi, mistõttu ukse sulgemise protseduur jäi prioriteetides viimaseks võrreldes läpaka või kohvitopsi mahapillamisega. Mina omakorda diagnoosisin kassil tähelepanuhäire, no kui mitu korda on talle öeldud, et allakorrusele ei tohi minna, isegi veega pritsitud aga ikka kuram jooksis. Õnneks me kumbki diagnoosi südamesse ei võtnud, olukord lahenes ilma tablettide või enesetapu katseta (kass küll takseeris toitejuhet kahtlaselt pika pilguga).

Eestis on kuumaks teemaks 1.6 miljardi kasutamine sõjamoona muretsemiseks. Millist efekti ja kui palju see konkreetselt tooks. Sõjamehed väidavad, et aitaks vaenlase väge tõhusamalt meie pinnalt eemal hoida vähendades ohvrite arvu nii sõdurite kui tsivilistide hulgas. Ilmselt jutt pikamaa rakettidest tabamaks väekoondiste juhtimispunkte, kogunemisalasid ja kolonne juba sisevenemaal. Ma ei tea, aga natu kahtlen, et paljalt "õppuste" pihta annaks NATO loa rakette lasta. Vaenlane peab ikka üle piiri tulema või vähemalt tulelöögi andma enne kui siit poolt tohib vastata. Võimalik ainult, et hambuni relvastunud Eesti puhul valiks tibla mõne teise löögisuuna. 

Tavakodanik näeb 1.6 miljardit, mis teeb üle tuhande euro iga eestimaalase kohta. Professionaalne majandusmees näeb seda hoopis teise, laenu intressikulu nurga alt: Madi Aben, kellega omal ajal mäesuusatamas koos käisime, avaldas hea artikli. Odav hind Eesti vabaduse eest on isegi 1.6 miljardit, 60 miljonist aastasest intressikulust rääkimata ... kui see ikka tagab vabaduse.  Erinevalt läänemaailmast teame eestlastena väga hästi, et venemaad provotseerib ja eskaleerib nõrkus mitte tugevus.

Sisepoliitikas jõudis järjekord lõpuks EKRE kätte. Enne seda olid suurtest nii Isamaa, Sotsid kui Kesk kogenud partei lõhenemist. Isamaa kõige valusamalt (toetusprotsent kukkus esinduskünnise 5% lävele) ja esimesena kui Parempoolsed lahku lõid. Isamaal on tänu sellele olnud kõige rohkem aega ennast koguda ja liikudes poliitiliselt rohkem keskele, võtta vastu lahkujaid nii kesikute kui EKRE juurest. Ei imestaks kui ka mõned tasapisi tühjaksvusiseva Eesti200 liikmed populaarseima partei külje alla poevad. Eesti poliitmaastikul läheb EKRE'st lahkujate uue partei ERK moodustamisega paremas tiivas kitsaks. Ainus perspektiiv oleks kas suure enamuse EKRE'laste ülemeelitamine või Parempoolsetega ühinemine või in corpore Isamaasse minemine - ükski variant ei tundu momendil tõenäoline.

Reform saab olema suur küsimärk. Kui Kaja lahkub Euroopasse valitakse ilmselt uus esimees, kes ka peaministri ametisse astub. Tavaliselt on Reform alati valimistel saanud parema tulemuse kui populaarsusküsitlused ennustavad - põhjuseks vastasseis kas kesikute või EKRE'ga - enamusele inimestest kahtlemata parim valik neist kolmest, eriti kui ülejäänud erakonnad pole tõsiseltvõetavad. EKRE mullistuse ja Eesti200 populaarsuse hävinguga muutus valitsuse positsioon kindlamaks - ükskõik millised ebakõlad, ennetähtaegseid valimisi ei taha ükski koalitsioonipartei. Kaldun arvama, et järgmistel riigikogu valimistel on kolm tugevat parteid Isamaa, Reform ja Sotsid ning kaks väiksemat 10-12% piirimail tegelast - kesikud ja EKRE. Vara ennustada, kes kolmest valimispäeval pikima kõrre tõmbab.

4 comments:

  1. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Minu blogis võivad kõik kommenteerida, kaasa arvatud sina. Seepärast ka vastan, sest ehkki siin pole näha siis tegelt on su komm mul olemas.

      Ses suhtes sul õigus, et Reformi nishi sobituks Parempoolsete ja Eesti 200 sulam, paraku ei usu et see nish tühjaks jääks ka Kaja lahkumisel. Parteil on siiski tugev struktuur ja keskmisest oluliselt intelligentsem ning paremini toime tulev toetajaskond, kellele eelnimetatud kaks väikeparteid päriselt ei sobi. Aga nagu ütled: eks näis, valimisteni nii palju aega, igasugu arengud võimalikud.

      Delete
  2. Meil ei tule kirsse sel aastal, tulevad kohe rosinad, aga kõige järgi otsustades lennutab mõni iganädalane torm need hiljemalt juulis kuhugi Põlvamaale ära.
    Kass on sotsiopaat, keda ei kõlguta sinu arvamus tema vaimse tervise kohta. Mina ka. Aga tõenäoliselt hakkab kõlgutama, kui selgub, et Haige Kassa on nii tyhi, et kogu riigi peale jätkub ainult 2 puusaproteesi ja 15 kilo sydameravumite ostuks, aga dementne mustkaaren peab nyyd ise neljakäpukil edasi majandama, valuvaigistiks 2 liitrit viina päevas ja, nagu vanadel headel aegadel.
    Kahtlustan, et väidetav puuduv 1,6 mlrd laskemoonale ei ole ainus probleem, selle taga on nii mõndagi korralduslikku, logistilist ja loomulikult poliitilist. Ajakirjandusse jõuab alati ainult jäämäe tipp, nagu nt juhtide (ootamatu, aga kellele?) lahkumine, suur hästiõnnestunud kytusevargus, altkäemaks tervisekomisjoniliikmele... mu noorem tytar läheb juulis arga teenima ja loomulikult mind huvitab, mis sajandi tingimustesse ta seal satub.
    Poliitikast: päris st tööga teenitud rahast elava lõunaeestlase jaoks on poliitikute nägelemised loll ajaraiskamine. Kui kunstnikele armastatakse öelda, et mis te virisete, minge tootvale tööle, siis poliitikute toodetava meelelahutuse kvaliteet annab kuhjaga põhjust täpselt samasugust nõu jagada.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kirjanduslikult nii ägedal tasemel, et saada Postimehele arvamusartikliks 😉 Tõsisemalt on muidugi tavakodanikul sada muud muret mis momendil pakilised, 1.6 milrjardiline summa lihtsalt hoomamatu mastaap kui saiahind nagu rott nädala eelarvet närib

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!