Mangomaius ja võileivatort

Mango prepareerimine on
üks kleepuv ettevõtmine.

Supikausitäis mangomaiust,
jäätise ja konjakiga ei koonerdata!

Esiteks pean rõhutama, et iga päev mind selliste hõrgutistega ei hellitata, täna lihtsalt lubasin kärssama läinud elektristepsli vahetada. Pole kunagi nii palju ja nii häid mangosid puginud, eks üheks postituse ajendiks oli eelmisele mangomaiuse teemal tulnud vastukaja. Praegu mõtlen, et mastaabi mõistmiseks oleks pidanud mündi või mõõdulindi kõrvale asetama. Peale võileivatordi ja supitaldrikutäie konjakiga maitsestatud mangotükkide ning jäätise konsumeerimist lebotan rammestunult oma IKEA toolis käesolevat lugu kokku panemas. Momendil ei ole küll selline tunne, et jaksaks elektritöödega tegelema hakata jooksmisest rääkimata.

Eelroaks kaasa valmistatud võileivatort.
Olulised komponendid lõheviilud ja krabisalat.

Mango on täielik lemmik, ainsaks puuduseks koore ja kiviga puuviljast söömiskõlbulikuks muutmise tülikus. Parajat küpsusastet tuvastan katsumise meetodiga, keeltallaviivalt valmis vili peab veidi pehme olema. Tõsi ka kõvemat krõmpsu süüakse, enamasti küll riivitud salatina, tekstuurilt meenutab meie porgandi või kapsasalatit. Küpsel mangol lõikan esmalt ühe poole ära üritades seda hästi kivi (laia ja väga õhukese) lähedalt teha. Edasi lõikan viiludeks, koorin viilud ja hakin tükkideks. Siis teise poolega sama protsess ja lõpuks pistan nahka kivi äärte ümber jäänud viljaliha. Kui lõikuda ei viitsi saab väga hästi ka lusikaga mangopooliku seest suutäisi õõnestada. Tee mis tahad, aga lõpuks ikka kleebid, olles ise mango mahlaga küünarnukkideni koos.