Lubage mul tsiteerida Sun Tzu raamatut Sõjakunst: „Sõjakunst põhineb pettusel“ – ja kindlasti on Putin pidanud pettuse sõda. Ta projitseeris võimsa punaarmee ajaloolist jõudu, et kiiresti Ukraina vallutada. Ta püüdis seda teha väljaõppeta, aegunud toidumoonaga ja muidu kehvasti varustatud sõduritega.
Putin võttis riski, lootes, et NATO ei saada vägesid Ukrainale appi – ja tal oli õigus. Kuid mida ta ei osanud oodata, oli Ukraina rahva vaprus ja nende sõjaväeinseneride leidlikkus. Nende töö maa ja meredroonidega on ümber kujundanud lahingutaktika. Kui liitlased hakkasid varustama Ukrainat tankitõrjerakettidega Javelin, suurtükiväe toetuse ja muu vajaliku relvastusega, muutus mäng täielikult. Venelastel takistati õhuülekaalu saavutamast ja Vene Musta mere laevastik oli sunnitud peale suuri kaotusi taanduma.
Ukraina armee ja õhuväe tugevust tunnistab asjaolu, et Venemaad on suudetud kõigi eelduste vastaselt tagasi hoida. Olgem ausad – sõjavägi on saavutanud selle mitte tänu meile, vaid hoolimata meist. Oleme andnud neile just nii palju relvi, et karu tagasi hoida, kuid mitte et teda välja ajada. Oleme pidevalt viivitanud – nii suurtükimürskude, HIMARS-de ja ATACMS-te, tankide ja F-16 hävitajatega.
ME OLEME NAD MAHA JÄTNUD. Kuid need vaprad mehed ja naised on leidnud lahendusi ja kaitsnud mitte ainult oma riiki, vaid ka meie piire. ME VÕLGNEME NEILE PALJU. Mitte sõnasid ja kaastunnet, vaid õigeid tööriistu, et töö lõpule viia.
Ameerika on häbiväärselt jalga lasknud ja meie vaenlase poolele asunud. USA presidendi lemmikloom Elon Musk ning JD Vance on samal ajal aktiivselt toetanud paremäärmuslikke erakondi Euroopas. Seejärel tuli Vance häbematult meie enda maal õpetussõnu jagama. Mis oli meie vastus? „Palun ärge tehke meile haiget.“
Sel nädalal näeme Euroopa liidrite aeglast protsessiooni hullu kuninga Don'i õukonda, et seal alandusi taluda. Vabandage mu prantsuse keelt, aga „kurat sellega“ – on aeg selg sirgeks ajada ja öelda Trumpile „mine p*rse“. Kui see oleks minu teha, siis ütleksin talle ka, et ta võib oma sõjaväebaasid kaasa võtta ja kõik USA relvalepingud tühistada.
Kui ta tahab juurdepääsu Ukraina maavaradele, siis olgu peale – Ukraina EI OLE USA-LE VÕLGU SENTIGI. Nad on lihtsalt tänulikud viisaka rahvana. Laenulepingut ei olnud. Kui Trump tahab mineraalide kaevandamisõigusi, siis tuleb relvade tarnimine panna tulevaste tulude sissemakseks. Jätame pakkumise lauale nädalaks ja kui see ei ole allkirjastatud, tõmbame selle tagasi. Siis ei saa nad mitte midagi ja lisaks ei võta me vastu ühtegi USA firmade pakkumist Ukraina sõjajärgseks ülesehituseks. See ongi tõeline „Tehingute kunst“ (Art of the deal).
Mis puudutab NATO liitlasi, siis Trump jalutab niikuinii minema – seega peab Euroopa KOHE end kokku võtma. Venemaa varad tuleb konfiskeerida ja kasutada neid Euroopa sõjatööstuse käivitamiseks. See loob töökohti ja majanduskasvu ning samal ajal suurendatakse kõigis relvatööstust omavates riikides tootmisvõimsust.
Samal ajal on meil juba olemas võimekus – eriti kui Poola astub sammu edasi – kaitsta end igasuguse suureneva Venemaa agressiooni vastu. Briti sõjavägi on juba öelnud, et vajaduse korral astutakse ohule kohe vastu. Kui seda kollektiivset lähenemist rakendatakse, võib Vene armee Ukrainas purustada täpselt nii, nagu Iraagi armee purustati operatsioonis Kõrbetorm.
On aeg ameeriklastele näidata, et nende teenuseid EI OLE ENAM VAJA. Kui sõda on läbi, saame hakata edendama eurot kui uut globaalselt reservvaluutat. Ei ole midagi halba ambitsioonikas olemises, ütlen ma.
Me peame endasse uskuma. On aeg töö lõpule viia ja maailmale näidata, et lolli mängimel on tagajärg (FAFO - Fuck Around and Find Out).
On ainult üks külaidioot ja see ei ole Zelenskõi.
Sellega lõpetan.
Kommentaariks oskan omalt poolt lisada: "Miski on mäda USA's mitte Taani riigis". Kõnes häid kilde kohe õige mitu!
Poola välisministei kõne ka väga hea: https://x.com/ManiamAkash/status/1894110636541448222?t=b9Kt9yC9OPvHlRSG2o5_fw&s=09
ReplyDeletesee tekst, mille sa tõlkisid, oli küll Mette Fredrikseni päriskõnest vaimustusest säutsuja @politicsusa46 tekst. Ta ise rõhutas selle oma kommentaaris üle.
ReplyDeleteMa hakkasin ise ka pärast kahtlema, liiga hea tundus teine😁
ReplyDeleteNojah. Oleks nüüd ainult teised riigijuhid Euroopas sama meelt. On täiesti selge, et USA peale ei saa praegu loota.
ReplyDeletesellel kohtumisel paistis küll, et kõik on sama meelt.
Deletepmst oligi seal Kiievis peaaegu "väike NATO" koos. Ehk NATO miinus USA, Ungari ja Slovakkia. Üllataval kombel puudus Tšehhi, nende toetuses pole sellegipoolest põhjust kahelda. Rumeenia puudus vbla sellepärast, et neil on praegu endal sisepoliitiliselt keeruline. Ja Saksa oli omaenda valimistega ametis, aga tõenäoline uus kantsler tundub lootustandev.
Deleteajjjah, Türgi oli ka puudu, ja Türgi pole ise muidugi mingi demokraatia lipulaev, aga kindlasti ei taha "sultan", et Venemaa liiga laiutaks.
DeleteWikipedia leht "vene-türgi sõda" on täpsustuslehekülg, mis palub sul viisakalt valida, millist Vene-Türgi sõda sa täpsemalt mõtled - neid on üksteist tükki :)
DeleteMu mäletamise järgi on Türgi NATO jaoks raske liikmesriik olnud, sest ta tahab kõigi enda territooriumil olevate relvade üle otsekontrolli, ilma USA ja NATO administratsiooni osaluseta.
Rumeeniast tuli täna hea uudis venemeelse kandidaadi koos asitõenditega kinnivõtmisest. Türgi tundub Ukraina-vene sõjas õigel pool olema, peamiselt muidugi oma huvidest lähtudes.
DeleteKahju, et selline hea kõne "ainult" säuts oli, sellisena läheb see ju raisku ;)
ReplyDeleteKuskil kirjutati, et demokraatia põhipuuduseks on lollide juurdepääs valimiskastide juurde. Paraku aitaks selle vastu ainult ja ainult haridus, võimalikult palju haridust, aga paraku meeldib lollidele rohkem asju jõumeetodil lahendada, ja noh, need teised, need pole ju inimesed, nende piin ei maksa sittagi, sest see on MEILE kasulik.
Euroopas oli mõnel maal II MS lõpus samuti venelaste tehtud kuritegude hulk otsatu ja traumasid jätkus veel mitmeks põlvkonnaks, aga paraku õigluse ja mäletamise asemel eelistati survival biasi ja probleemide vaiba alla pyhkimise tee valida. Ja selle vilju mugav EU praegu korjab, sest traumad ja mälu on hoolega ära peidetud ja elu on ju väga hea. Ainult need teised virisevad.
Euroopa Liidus on palju erinevaid hoiakuid, sest ajalooline taust on erinev, aga selle loomise üks mõte ise oli II maailmasõja trauma - et Saksamaa ja Prantsusmaa enam omavahel sõdima ei läheks. Tuleb tunnistada, et see on õnnestunud.
DeleteJa samamoodi on tööstuslikult kõige võimekama Euroopa riigi Saksamaa passiivsus kinni ii maailmasõjas - sest esiteks ei tahtnud teised pärast sõda mõistetavatel põhjustel tükk aega sõjaliselt tugevat Saksamaad näha, mis on ka USA suure Euroopa-presentsi põhjus: USA ise ka ei tahtnud, et Saksamaa oleks tugev, aga ühtlasi tahtis piirata NSVLi võimalusi seda vaakumit ära kasutada, ja teiseks on Saksamaa sisepoliitikas sellest ajast saadik sõjalise jõu kasvatamine piinlik teema olnud - nad on tahtnud olla võimalikult erinevad II maailmasõja Saksamaast.
Saksas on tõusuteel küll uued jõud, kellelele see natsi-saksamaast eristumine ei tundu kuigi vajalik olema. Võib-olla ongi meie lootus selles, et ameerika ja vene natsionaalsotsialismile kerkib vastu euroopa rahvusriikide oma...? Aga see oleks siis kolmas maailmasõda. Ja kui me (Euroopa) oleme selles üksi vastu Hiinat ja Ameerikat, siis vist pole palju loota. Vähemalt ei pea selle pärast häbenema, et ainult balti riigid ära okupeeritakse.
DeleteRahu ja stabiilsuse Euroopas tagaks kui lisaks Prantsusele ja Brittidele saaks ka Poola ja Ukraina tuumarelva omanikeks ja nende kasutamise üle otsustajateks. Ajalugu näitab, et tõsist rünnakut tuumariigi vastu ei võta keegi ette, ka mitte teine tuumariiki. Ehk siis sõltumata Ukraina-vene sõja tulemustest tekib lähiajal juurde hulk tuumariike (Iraan, Jaapan, mõni Lõuna-Ameerikas, Türgi, ... ÜRO on igasugust tähtsust kaotamas, mis teeb tuumavõidurelvastumise lihtsamaks. Ukrainlastel on ka igati "seaduslik" põhjus tuumarelvi soetada (tagasi saada) sest nende loovutamise lepingut rikkusid KÕIK teised osapooled.
DeleteKolmas maailmasõda tuleb pigem USA ja Hiina vahel. Selle nurga alt on ameeriklaste käitumine seniste liitlastega eriti totter, juhul muidugi kui ta neid vene vastu ei plaani vahetada. Ressursirohkus ja tuumarelvastus ahvatlevad, samas kui vene majanduslik kääbus kelle käsi lihtne väänata.
DeleteKaur, need Saksa tõusuteel olevad jõud, kellest sa räägid, ei olnud ju algses Euroopa Liidus, vaid idablokis. Või noh, seal neid valitakse.
DeleteHariduse ja demokraatia kohta on suurepärase artikli kirjutanud sotsioloog Tõnis Saarts. Ta ütleb, et poliitikas on jäme ots haritud inimeste käes; kes siis teevad haritud inimestele kasulikke otsuseid; ja et see ei ole pikas plaanis hästi töötav mudel. "Teeme kõik targaks" ei ole ka lahendus, niikuinii ei tee. Tasub lugeda.
ReplyDeletehttps://www.err.ee/1153341/tonis-saarts-haritlasdemokraatia-tanan-ei
Ukrainians laugh bitterly describing the current situation: 450 million-strong Europe depends on military backing of 340 million-strong US, which bows to 140 million-strong Russia, which is being held in check by 40 million-strong Ukraine.
ReplyDeletePaljast haridusest ei piisa, sakslased olid ju Euroopa haritumaid rahvaid ja ikka joondusid entusiastlikult suure juhi järgi Ega venelasedki või ameeriklased ole puhta harimatud. Peeglisse vaadates on Eestis küll seni suudetud mitte langeda äärmuslike poliitiliste voolude meelevalda kuid uskumatult paljud toetavad tõsimeeli karmi kätt ja uhhuu mõtlemist.
ReplyDeleteSaartsi värskeim mõttekäik
ReplyDeletehttps://www.muurileht.ee/kaitsedemokraatia-kahe-teraga-mook-populistide-kaes/
Aitäh.
DeleteSee artikkel kõlksus mõneti kaasa Snyderi jutuga Ukraina tegelikkusest.
Deletehttps://snyder.substack.com/p/the-reality-of-ukraine.
Saarts kirjutab, et "Pigem võivad [parempopulistid] jääda hätta oma lemmikteemade (immigratsioon ja kultuurisõjad) julgeolekustamisega ja ühiskondliku debati keskmesse lükkamisega";
Snyder kirjutab "The divide in politics today is between unreality and reality. Those who seek to rule the world blur human experience and smudge memory, making cooperation and friendship laughable and unthinkable"
ja
"What the Kremlin feared in 2014, when Russia invaded Ukraine the first time, and what it feared in 2022, when it undertook the full-scale invasion, was reality-based politics. While in Russia Putin was able to control the information environment, no single person was able to do that in Ukraine."
Ma ühendaks need kaks mõtet niiviisi, et populistid õitsevad valenarratiivide peal. Tegelikus ohus ei pääse need enam nii kergesti mõjule. Praeguses Lääne-maailmas väga hästi näha - populistid pääsevad võimule seda paremini, mida ohutumas kauguses tegelikest ohtudest tuntakse end olevat. Slovakkia ja Ungari oleks nagu erandid, aga Kesk- ja Ida-Euroopa kontekstis on nad ohust kaugemal, need riigid, kellel ei ole Venemaaga ühist piiri, riigid, kus võidakse mõelda, et ah, terve Ukraina on ju vahel.
TÄNUD viidete eest! Nii Saarts kui Snyder väga head lugemised!
ReplyDelete