Terminoloogia lahendatud, tagasi põhiteema juurde. Neil kirjeldas oma personaalseid kogemusi kuuekümnendate USA's mis ausalt öeldes kostsid mitte lihtsalt ärritavad vaid suisa vastikud. Kui ikka pidevalt ja isegi akadeemilises keskkonnas su nahavärvi kohta vihjeid ja nalju tehakse ei ole väga tore. Ta tõi ka esile hulga üleeelmise ja eelmise sajandi tõsimeelseid "teaduslikke" rassiteooriaid, mida tol ajal laialt aksepteeriti.
Kõige rohkem meeldis mulle Neili rõhutamine, et tõelise teadlase lakmuspaberiks on enda loodud teooria või hüpoteesi kritiseerimisvõime. Selleks, et teooria õigsuses kindel olla pead üritama ise teda ümber lükata või kahtluse alla seada. Rassiteooria musternäiteks: hulk arvamusi levinud musta rassi alaväärsusest nii füüsilise kui vaimse külje pealt. Selle asemel, et ümber lükkamisega vaeva näha vaatas autor hoopiski kuidas võiks näha välja rassismiteooria musta nurga alt. Üllatav kui lihtne on leida fakte, mis "kinnitavad" et valge rass alaväärsed ja rumalamad.
Valged on keskeltläbi palju karvasemad kui ükski teine rass - ilmselgelt arengutasemelt lähemal ahvidele ja seega rumalamad. Valgetel on suuremad kõrvad - vaata shimpanse. Valgete lastel meeldib maast-madalast puude otsa ja igale poole mujale ronida (kinnitan isiklikust kogemusest) samas kui mustad lapsed puu otsa ei tiku - ürgne kutse, mis muud. Vaieldamatu teaduslik fakt, et Neandertaallaste geene on valgetel 1-4% samas kui mustadel sootuks puuduvad. Geneetiline varieeruvus on Aafrikas hulga suurem kui mujal maailmas - järeldus, valged ja asiaadid on vaid üks mandunud inimlaste alamklass. Aafrikast tugevamate poolt väljatõrjutud alaväärsete hõimude järeltulijad. Selliseid "teaduslikke" fakte ja põhjendusi võib leida iga rassi toetuseks või vastu, paraku pole neil teaduslikust seisukohast mingit väärtust.
Õhku jääb küsimus, miks on maailmas kolme rassi läbilõikes valged parimal positsioonil. Vastus on ootamatult lihtne: ühest küljest õnnelike (valgete jaoks) juhuste (kiirenenud tehnoloogiline areng ja ekspansioon) kokkulangemine ja teisest küljest lihtsalt ajahetk kus viibime. Nimelt pole valge rass sugugi olnud kogu aeg "maailmavalitseja" positsioonis. Egiptus, Lähis-Ida, India, Mongoolia, Hiina - kõik nad on mingil ajavahemikul maailma mastaabis juhtivateks suurjõududeks olnud, Eurooplased ja eriti Põhja-Ameeriklased hilised tulijad.
Ajalooliselt paistab impeeriumide kestus järjest lühenevat. Praeguste trendide jätkudes saavad inimkonna juhtivaks jõuks pigem hiinlased või indialased, ja mitte ainult riiklike moodustistena vaid arvukusega nii Euroopasse kui Põhja-Ameerikasse sisse imbudes. Suureks küsimuseks kujuneb kui palju nad segunevad, võtavad omaks kohalikke kombeid ja palju kodumaalt tavasid kaasa toovad. Nagu rahvaste rändamisest teada siis geneetiline ja kultuuriline pärand ei pruugi sugugi kattuda.
"Starry Messenger" raamatus on kümme peatükki, üks parem kui teine. Rassiteema võtsin üles lihtsalt seepärast, et kuulasin seda hommikul tööle sõites. Tagasiteel kirjeldas USA ja laiemalt lääneriikide õigussüsteemi: on küll üks parimaid ebatäiuslikus maailmas kuid rõhk on asetatud mitte tõe väljaselgitamisele vaid vandemeeste kõneosavusega veenmisele - see ka põhjuseks miks nii mõnigi hea advokaadi poolt toetatud süüdlane vabalt ringi jalutab või süütu kinni pannakse. Tõde ei huvita kedagi, ruulib veenev ilukõne ja tehnilised nüansid.
Jared Diamondi "Püssid, pisikud ja teras" on üks huvitav raamat nende õnnelike sattumuste kohta (näiteks: Euraasia kuju on selline, mis soosib loomade ja taimede levimist kaugele, erinevalt Aafrika ja Ameerika omast, kus ekvaator on keskel põiki ees, kooslused jäävad isoleeritumaks, sest keskkond, mida tuleks läbida, erineb sobivast liiga palju).
ReplyDeleteJared Diamond on üldse väga põnev autor, lisaks eeltoodule ka "Kollaps" ühiskondade kokkukukkumisest hea lugemine!
DeleteÄra nüüd segi aja! Panid kõik ühte patta - lääneriikide õigussüsteemi ei ole olemas. On olemas kontinentaalne õigussüsteem ja angloameerika õigussüsteem (mis ei ole nii levinud kui kontinentaalne). Täiesti erinevad süsteemid erinevate põhimõtete ja reeglitega. Minu isiklik arvamus on, et angloameerika õigussüsteem on kõige jubedam asi, mis olemas olla saab.
ReplyDeleteTõstan käed, ei tohiks kirjutada teemadel, millel olen täielik võhik. Aeg aru saada, et blogi lugejad on nõks teisel tasemel kui delfi kommentaatorid😁 Kusagilt uduselt koidab miskit Rooma õigusest, mis anglo või kontinentaalse vahe, küsin pärast chatGPT käest. Lihtsalt harjumusest sai kõik ameerikalik ja läänelik ühte patta pandud. Neil kritiseerib USA süsteemi päris veenvalt.
DeletePoolvõhikuna: angloameerika süsteemis on kohtupraktikal suurem kaal, vbla seepärast on kohtupidamine ka ise pidulikum ja teatraalsem. Kontinentaal-Euroopa süsteemis on seadustes rohkem ära reguleeritud ja kohtul on peamiselt tõlgendav roll.
Deleteintuitiivselt tunduks ka mulle vandekohtusüsteem jube imelik, et mismõttes otsustatakse inimese saatus lihtsalt konsensusega. Aga ma olen ka lugenud argumente selle kasuks: et see ühe tasalülitab ühe otsustaja emotsionaalse kõikumise, lootusega, et kamba peale kõigutakse kokku keskele.
DeleteAint et see eeldab, et vandekogu oleks hästi representatiivne ja sellega pidid küll oma hädad olema. John Oliver on sellest saateid teinud, peakski vaatama.
Ma tehnika inimesena usaldan spetsialiste mitte tavakodanikku, keda lihtne mesijuttu ajades lolliks teha. Vandekohus võiks olla aga peaks koosnema seadusetundmise spetsidest, kriteeriumiks võiks olla "seadusetundmise" kursuste läbimine või juriidiline haridus. Auto juhtimisõiguseks pead kursused ja eksami läbima, vandekohtunikuna otsustad inimese saatuse üle, peaks ikka veidigi asja tundma.
DeleteMis tuletab meelde, et said just postis vandekohtuniku kutse :-) Ja Maril juba kuupäev teada, millal läheb septembris kohale.
Deleteeks kohtunikul (kes on professionaal) on seal samuti sõnaõigus.
DeleteEhh, Vasja, pead end teaduse usku olijaks, aga roona ajal uskusid võimude suva, mis käbedalt TÕEKS kuuluati ja asjakohaste küsimuste esitajad vandenõuteoorikuteks tembeldati. Kus su lakmuspaber siis oli?
ReplyDeleteSeni pole ükski teadlane ümber lükanud fakti, et koroona epideemia oli ja vaktsineerimine aitas sellest palju vähemate ohvritega üle saada. Aga ma ei viitsi sel teemal vaielda, pimedat usku faktidega ei kõiguta sest usk ei põhine faktidel.
DeleteLihtsameelsed on õndsad!