Wednesday, October 28, 2009

Usu lõpp

Nüüd tuleb juttu tundlikul teemal! Aga miks peaks olema inimeste religioossete arusaamiste kriitika mittesobilik, nagu selles raamatus küsitakse. Ameerika on muidu vaba maa, aga selle koha pealt lausa kuratlikult konservatiivne. Isiklikult pole kunagi aru saanud, kuidas on võimalik, et piisavalt haritud (8 klassist peaks jätkuma) ja oma peaga mõtlev inimene usuks jumalasse (või ükskõik millisesse absurdsesse ebaloogilisse ideesse).

Eile lõpetasin ühe asjaliku filosoofilise raamatu. Lugesin lausa kaks nädalat, sest tekst oli tõesti nauditav. Esialgu juhtusin selle peale pooljuhuslikult kui krabasin Killarneysse matkama sõites nelja tunnise autosõidu peale kaasa CD'dele loetud raamatuna. Harilikult võtame siis mõne seiklusjutu, mis aitab ajal kiiremini mööduda aga seekord suskasin pleierisse “The end of faith”. Üsna pea selgus, et tegu on religiooniteemalise filosoofilise raamatuga, mis autos kuulamiseks veidi liiga palju süvenemist eeldav. Aga jutt oli sedavõrd mõjuv, et isegi lapsed jäid kuulama, raamatus oli palju lihtsaid ja loogilisi vastuseid usklike väidete ümberlükkamiseks. Ja selgus,et lapsed, kes pole nii leplikud kui täiskasvanud vaidlevad selliste küsimuste üle koolis üsna tuliselt.

Igatahes koju jõudes otsisin raamatukogust ka paberil väljaande ja panin end järjekorda. Ilmselgelt oli tegu populaarse raamatuga, sest võttis ligi kaks kuud enne kui 2005 aastal välja antud trükise kätte sain. Kapsaks loetud raamatut kätte võttes meenus millegi pärast sama tunne, kui kooli ajal sain sõbralt tol ajal karmilt keelatud “Mannerheimi mälestused”. Autor Sam Harrisel on Stanfordi Ülikooli filosoofia kraad ning UCLA Ph.D. Neuroloogia alalt. Tsiteerides New York Times'i arvustust: “Raamat selgitab organiseeritud religiooni ohtusid ja absurdsust ...”

Paar tsitaati raamatust:
Enamus inimesi usub, et looja on kirjutanud raamatu. Paraku on probleemiks, et selliseid raamatuid on päris palju ja igaüks neist kuulutab ainuõigsust.
Usu oht seisneb selles, et see on ainus ala mille väiteid pole vaja tõestada.
Kurikuulsa piibli 10 käsu vastu eksimise eest näeb seesama piibel ette vaid ühe karistuse – surm.
Paljud on valmis ohverdama õiglust ja õnne selles maailmas ettekujuteldava fantaasiamaailma nimel.
Usust vabanemine on võimalik ainult siis kui lastele haridust andes vastame ausalt nende küsimustele.
Tolerants religiooni vastu on üks põhilistest jõududest, mis viib inimkonna hukule, sest tõsiusklike eesmärgiks on kõiki “õndsaks” teha, lihtsaim viis oleks muidugi maha tappa.

Lõpetuseks kaks lõiku lühendatud kujul:

“Religioossetes raamatutes leidub ilusat ja hinge minevat teksti kuid seda leiab ka Homerose ja Shakespeare raamatutest ja keegi pole kunagi neist leidnud inspiratsiooni, et tappa tuhandeid. Usk et teatud raamatud on jumala poolt kirjutatud (kes ainult endale teada olevail põhjustel tegi Shakespeare endast palju paremaks kirjanikuks:) jätab meid võimetuks uurimaks inimeste vaheliste konfliktide allikat. On absurdi tipp uskuda, et jumal on kirjutanud raamatu. Kujutage ette maailma, kus usutakse et teatud film on jumala poolt tehtud või teatud tarkvara kood tema poolt kokku pandud. Kujutage kuidas sellisel juhul miljonid tapavad teineteist “Star Wars” või “Windows 97” erinevate interpretatsioonide pärast. Kas pole naeruväärne aga tegelikult see on maailm kus elame.”

Parimal juhul takistab usk muidu heade kavatsustega inimestel ratsionaalselt mõelda, halvimal juhul on see aga jätkuvalt vägivalla allikaks alates juba ürgajal jätkudes läbi Asteekide inimohverduste, ristisõdade, invisitsiooni, 20 sajandi hullude (Stalin, Hitler, Mao, Pol Poth) tänapäeva tapatalguteni Afganistaanist Aafrikani. Usu all ei peeta silmas mitte ainult usku jumalasse vaid ükskõik millisesse irratsionaalsesse ideesse (ühiskonna korra, rassi, ... üleolekust), mille alusel teised (mitteusklikud) tuleb kas pöörata või hävitada.

Jeesus olevat sündinud neitsist, olevat surematu, kõndis vee peal ja tõusis taevasse (lisaks muudele imetegudele). Katoliku usu alusel saab küpsise söömisega harrastada kannibalismi krõmpsutades Jeesuse ihu ning punase veini joomisega tema verd peale rüübata. Terve mõistusega inimene ei saa ju sellist asja uskuda! Paraku suur hulk inimesi usub, samas kui neile väita, et eile nähti koeri lendamas tekitaks see tõsise kahtluse. Viimasele väitele nõutaks ilmselt tõendeid, kuid piibli totruste puhul pole tõendeid vaja MIKS???

OK, Igal juhul soovitan kõigil lugeda, nii uskumatutel kui usklikel ja eriti neil kes kahevahel. Viis punkti viiest!!!

2 comments:

  1. Jaah, õieti ei ole uskumise eelduseks mitte haridus. Võiks isegi öelda, et parem kui teda vähem on.

    Aga ma ei oleks nii kindel ka selles, et inimese uskumist nii hullusti naeruvääristama peaks. Ehkki päriselus see nii ilmselt ei toimi, ei jäta inimese usk ja vastav kirik alati samasugust "muljet".

    Tegelikult usud ju Sinagi. Usud, et midagi sellist ei ole olemas. Usud lihtsalt teist asja. Seetõttu võiks öelda, et inimene usub alati, küll erinevalt, aga siiski.

    Mis Ameerika usukonservatismi puutub, siis see on muidugi päris õõvastav vaadata. Võibolla kusagil mujal maal elades vaataksid ka usuküsimustele kuidagi teisiti.

    PS. Kas idamaiste võitluskunstidega ei käi ka mitte uskumine kaasas?

    ReplyDelete
  2. Tegelikult ma ei usu! Täpsem määratlus, et pean teatud asju toenäoliseks kui need on teaduslikult põhjendatud ja samas ka paistavad loogilised.
    Karates vähemalt meil pole usuga miskit pistmist, kui mitte veendumust, et trenn ja eeldused aitavad, usuks nimetada.
    Arvan, et nii nagu paljusid teisi totraid asju voib ka teatud usu aspekte naeruvääristada, miks peaks usk erinev olema.

    ReplyDelete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!