The Estonian exception

Economistis ilmus eile suhteliselt kiitev artikkel Eesti kohta. Meid võrreldakse teiste Balti riikidega, kus olukord hoopis hullem. Väidetakse, et Euro kasutusele võtmine on täiesti reaalne kui mingeid ootamatusi ei juhtu. Palju on kaasa aidanud see, et valitsus võttis kiirelt vastu ja viis ka läbi hulga ebapopulaarseid otsuseid kärpides eelarvet. Mäletan selgesti millist hädakisa see opositsiooni juures esile tõi. Oleks kesk siis võimul olnud oleks laristamine Tallinna linna eeskujul jätkunud ja nüüdseks oleksime ilmselt kolmest Balti riigist viletsaimas positsioonis. On selge, et riik ei saa elada teisiti kui tavaline inimene. Kui tulud kahanevad tuleb kulusid kärpida, veidi võib ajutiselt laenuraha abiks võtta aga kui sellega liiale minna on pankrott ukse ees. Refereerima siin ei hakka, Delfi on seda juba teinud ja Economisti originaali leiab siit.

Aga huvitavam oli hoopis kommentaaride osa. Teine kommentaar (out_east) näitas, et venemaa ei maga, keegi nende välisministeeriumis loeb hoolega artikleid Batikumi kohta ja vastab tüüpilise stalinlikult lahmiva stiiliga. Võimalik ka, et saadab teksti mõne keskerakonna pooldaja arvutisse, kust see siis edasi mailitakse. Oleks hea meelega ise vastanud talle aga kolmas kommentaator (generated3421170) oli seda juba väga hästi teinud. Tegelikult pani see mind mõtlema. Oleks vist vaja, et Eesti riik ise ja ka inimesed oleks aktiivsemad (näiteks saates kommentaare). Muidu võibki tänu eestlase tüüpilisele tagasihoidlikkusele jääda Economisti (ja ka üleüldse maailma pressi) lugejatele ebaõige mulje, et paljud (ka Eestis ise) reageerivad negatiivselt Eesti suhtes.

Ebameeldivam on Eurostat'i uudis Eesti tööpuuduse kohta, mis viimastel andmetel 13,8% samas kui Euroopa Liidu keskmine on 9.2%. Canadas vähenes esimest korda tööpuuduse tase septembris 8.4% peale võrreldes augusti 8.7%-ga. Ontarios on seoses tööstuse suure osakaaluga see 9.2%, sama mis Euroopa keskmine. USA's on olukord veidi kesisem, nende tööpuudus saavutas 9.8% jätkates kasvu trendi.