Kanada Balti ujumisvõistlused:)

Eile käisimegi ujumas. Tegelikult isegi Balti ehk (Eesti-Läti-Leedu) “ujumisvõistlustel”. Üks mu kohalikest kaugetest sugulastest tegeles organiseerimisega ja osa olime nõus võtma alles siis kui selgitati, et ega asi nii hirmus tõsine pole. Ei mina ega lapsed pole kunagi aja peale ujunud, ujulas olles olen neid pigem vastupidavuse mõttes üritanud treenida.

Võistlejaid eriti palju polnud kuid erinevaid distantse õige mitu. Tulemusi võib vaadata nii positiivse kui negatiivse nurga alt. Meie mõlemad Kikiga saime kas siis “auhinnalise” teise või viimase koha oma vanusegrupis (Mina 100m kroolis ja 100m selili, Kiki 50m kroolis). Aegasid ma parem ei avalda:) Mari, kes meist kõige parem ujuja sattus vanusegruppi, kus rohkem osalejaid ja jäi neljandaks. Laps aga suhtus tulemusse pigem kui sütitavasse impulssi ja teatas, et tahab nüüd tihemini ujumas käima hakata – õige suhtumine.

Mõningatest algaja probleemidest tülikam ehk oli see, et ujumisprillid kippusid vette hüpates ära tulema. Ma juba arvasin, et stardis pean vettehüppamise asemel ennast üle ääre sisse libistama. Aga siis avastasid lapsed, et kui ujumismüts üle prillide ääre tõmmata jäävad need püsima. Tegingi nii kuid ilmselt pingutasin veidi üle, sest vettehüppel libises müts üle prillide ääre põsele nii, et parema silmaga üldse ei näinud. Proovisin mütsi vees ühe käega paika sikutada aga ei õnnestunud ja nii sai need 100 meetrit poolpimedana ära ujutud.

Igatahes said kõik osavõtjad endale kenad eesti lipuga ujumismütsid!