Jama loomadega - 2

Hommikul kuulsin koera vannitoas askeldamas ja kui pöördusin vaatama, mis toimub seisis ta uksel vetsupaberi rulli ots suus. Röögatasin Koko!!!! ja hüppasin püsti, mis oli muidugi vale käik. Koer ehmus saades aru, et teeb pahandust ja tormas suurde tuppa pikk valge pabeririba taga lehvimas ning hoogsalt lahti rullimas. Saime ta köögis nurka suruda kus loom urisedes laua all silmi pööritas ja paberit kramplikult hammaste vahel hoidis. Kiki tõmbas korra ja kutsa üllatuseks jäi talle suhu vaid lühike jupp. Mõistes, et on vennaliku jagamise juures noorema ossa jäänud üritas loom uuesti paberi järele ahmata aga sain tal õigel ajal kaelast kinni ja surusin maha. Sel ajal kui meeleheitlikult rabelevat koera kinni hoidsin asus laps omal käel paberit rulli tagasi kerima. Mind ajas see muigama aga lasin plikal tegutseda, rull igatahes sai väga kohev.


Lõuna ajal läpaka taga istudes kuulsin imelikke hääli köögis. Summutatud köhimist ja luksatusi, vahepeal ka veidi kräunumist. Eeldasin, et koer kiusab kassi, mis suht tavaline tegevus. Muretsema selle pärast ei pea, sest kui kass tüdineb siis annab käpaga või laseb lihtsalt jalga. Peagi jäi kõik vaikseks ja unustasin kogu loo. Mõne aja pärast kohvi tegema minnes jäi pilk peatuma koeral kes esikus külili vedeles. Mõtlesin, et küll on tore las põõnab. Kohvimasina poole astudes märkasin keset köögi põrandat asetsevat ebamäärase koostisega pruuni loiku, millesse astumise vältimiseks pidin sammu poole pealt normaalsest oluliselt pikemaks venitama. Siin tulid kasuks karate venitusharjutused tänu millele lõppes akrobaatika harjutus kerge venituse aga mitte rebenenud jalgevahega.

Omaette koera kirudes rebisin majapidamispaberirullist pika jupi, et koristama asuda aga siis nägin järgmist loiku koera juures. Lähemale astudes ajas elukas end istuli kuid oli nii õnnetu ja süüdlasliku olemisega, et ei hakanud tema kallal õiendama. Olen kuulnud, et koeraga pole mõtet pahandada kui teda otse tembu pealt ei taba, ta ei saavat aru mille eest kurjustatakse. Lisaks ilmus vaatevälja neli väiksemat okseloiku, mis Koko oli kõigi kaitse strateegia reeglite kohaselt enda ümber vaibale asetanud, takistamaks pahade kavatsustega lähenejat. Kaitserajatised sisaldasid endas ebamäärase värvusega limast ollust, milles ujusid erinevas seedejärgus pruunikaid graanulid.

Suurest toast avastasin veel kolm loiku, mis täitsid ilmselt sama eesmärki, nagu eelhoiatus radarid ameeriklaste raketitõjesüsteemis. Kaks neist olid megasuured kattes pea kogu vaba põrandapinna nahkdiivani ja teleka vahel. Nüüd oli selge, et koer on mulle sõja kuulutanud, vältimaks edasisi rünnakuid panin ta rihma otsa ja kupatasin õue. Las väetab muru, selle koristavad pesukarud või vihm. Tagasi tuppa saabudes võtsin koristuskampaania ette. Alles siis hakkas koitma, et toidukogus okseloikudes on kahtlaselt suur. Koeratoidu konteinerit uurides ei paistnud siiski keegi olevat selle kallal käinud. Leides aga uued veidi kompaktsemad oksepommid diivani padjalt, toolilt ja kassipostilt hakkas koitma sündmuste käik.

Viiteks, mis reetis tõenäolise stsenaariumi selgitades ühtlasi uskumatu toidukoguse oli ilmsete maitsmistunnustega ligane kuhil kassi posti all. Kõiki eespoolkirjeldatud ja teisi “salastatud” fakte arvesse võttes ning uuemaid CSI meetodeid kasutades üritasin sündmuste käiku rekonstrueerida. Paistab et ühel kassidest läks mingil (seni avastamata) põhjusel süda pahaks peale hommikusööki. Avapauguna postile krooksatatud toitu üritas ta uuesti sisse ajada, mis ilmselt kaua seedekulglas ei püsinud. Järgnenud uus oksehoog tekitas ebaterve huvi meie teises kassis. Kuna ühelt poolt need loomad ei hiilga intelligentsiga ja teiselt poolt ei vasta toitumisharjumused meie vaadetele siis suhteliselt lühikese aja jooksul öökisid mõlemad kassid. Oksepeo haripunktiks kujunes koera saabumine, keda vastupandamatu aroom kohale meelitas.

Eks temagi oli meeldivalt üllatunud sellisest kogusest ootamatust toidust, mis nagu taevamanna kasside seest väikeste vaheaegadega välja purtsatas. Kokol ei olnud ilmselt mingeid reservatsioone poolseeditud kassitoidu osas, pole ka midagi imestada arvestades asjaolu, et talle meeldib nende taguotsasid limpsida. Ja kui lõpuks looma seedesüsteem tõrkuma hakkas tekkisid need suuremad loigud. Koer oli ilmselt omadega üsna läbi, sest suurtest loikudest polnud keegi enam matti võtnud. Viimased pisikesed lurtsakad koridoris oli ta kõigi eelduste kohaselt väljutanud juba küliliasendist.

Kokkuvõttes ootas koristamist kolme kodulooma erinevates seedimisjärkudes ja mitmekordselt läbikäinud hommiku- ja ilmselt ka osa õhtusöögist. Seda tegevust, mis võiks pretendeerida esitlusele Discovery kanali tuntud saatesarjas “Dirty Jobs” ma pikemalt kirjeldama ei hakka. Prügikast sai ligaseid paberinutsakaid täis ja käsi pesin igaks juhuks kolm korda tööstusliku põrandapesu vahendiga, mille sildil oli hoiatus nahaga kokkupuute korral koheselt rohke veega maha loputada ning halva enesetunde puhul arsti poole pöörduda. Tegelikku situatsiooni kujutavat pilti ei lisa hoolitsedes oma lugejate eest ja kartuses, et webmaster võiks muidu mu blogi maha võtta:)

Lõpetuseks võib lisada, et koer oli õhtuni väga vagusi. Ei teagi kas häbitundest (looda sa) või siis seedehäiretest tuleneva väsimuse tõttu. Üks kass vedeles diivani seljatoel nagu tühjaks rapitud topis ja teine oli hoopis kadunud. Igaks juhuks ei andnud kellelegi süüa kuni naispere koju saabus. Kui nii edasi läheb, siis peaks meie koduloomadest raamatu kirjutama, mille tulud nende poolt esile kutsutud majanduslikku ja moraalset kahju võiks osaliselt hüvitada:)