Aktiivne märtsikuu

Kuna Huawei ei tunnista mäesuusatamist läks see rattasõidu nime all kirja

Märtsikuu möödus ootamatult sportlikult. Ametlikult pulsikellaga registreeritud jooksukilomeetreid üle saja, jalutuskäike üle viiekümne ja suusatamist üle viiesaja kildi. Ilmade soojenedes lõi tütar kah kampa nii, et mõned jooksud kujunesid kahetempo jooksudeks. Esimesed kakspool kilti rahulikult ja edasi omas tempos. Pulsikaarti vaadates oli üllatav, et süda virutas algul enam-vähem samas taktis pingutusest sõltumata, lihtsalt hingamine oluliselt aeglasem. Eks oluline on hapniku hulk lihastes - ise valid, kas hingeldad rohkem või uhab süda kiiremini käia.

Tütrega pargi poole silkamas

Eestis näitab koroona stabiliseerumise ja vaikse languse trendi, õnneks seekord valitsus sai aru, et nende niigi leebete piirangute leevendamine oleks ennatlik. Meil kolmas laine kogub hoogu, täna kuuleme, kas pannakse terve provints kolmandat korda totaalselt lukku. Nakatumise näitajad on küll Eestiga võrreldes suht tühised: viimase seitsme päeva keskmine uute nakatanute arv 2316 kümme korda suurema elanike arvu juures. Probleemiks on nooremate nakatumine ja oluliselt tõsisem haiguse kulg seoses uute tüvedega. Eile töö juures lugesin igavusest Stanfordi ülikooli päris huvitava populaarteadusliku selgituse kuidas viirused üldiselt ja covid-19 konkreetselt inimese kehas toimetab. Viirus on evolutsiooni lausa geniaalne insenertehniline lahendus. Ärge nüüd arvake, et keegi covid-19 laboris kokku pani aga tänapäeva tehnoloogiaga teoreetiline (hirmutav ja lootustandev samal ajal) võimalus viiruse teatavaid omadusi muuta on täiesti olemas.

Koeramatka ilmaennustus

Terrass maja taga ujub
ilmateate "päikesepaistes"

Pühapäev oli plaanis koerte, laste ja sõpradega matkama minna. Kuna ilm on suht määravaks teguriks sai hoolega nädala lõpupoole ilmateadet jälgitud. Vahelduv pilvitus just kõige paljutõotavam polnud aga mis seal ikka, vihmasaju puudumine kõige olulisem. Seda just eriti koerte pärast, kelle karvastiku mudast puhastamine oleks üks ääretult tüütu ettevõtmine. Päikesepaistega niikuinii kuidagi lõbusam matkata. Pühapäeva hommikul nägin poolunes mingit merega seonduvat lugu. Ärgates pidin tõdema, et rabin akna taga tuleneb vihmast. No mida pekki, ilmateade lubas kuiva??? Mis ikka, joome kohvi ära ja küll selle aja peale pöörab ilma ilusaks. 

Hommikusöögi ajal surfasin netis ja viskasin kiirelt ilmateatele pilgu: Puhas päike just praegu ja lähema paari tunni jooksul. Vaatasin aknast välja - vihma ladistab. Mis mõttes, kindlasti olen mingi lolli vea teinud - avasin ilmateate uue akna, kontrollisin GPS koordinaatidega, et tegu ikka sellesama Torontoga mitte mingi Sitsiilias asuva nimekaimuga ja värskendasin veebilehe. Ilmateade kinnitas: täispäike särab just praegu taevas, ei pilvekrübetki. Kuupäev ja kellaaeg olid õiged, igaks juhuks kontrollisin aasta ka üle. Korraks oli tahtmine helistada ilmajaama ja ähvardada neid valetamise eest kohtusse kaevata. Lihtsam ehk lasta libainfo levitamise eest internetis täisblokk peale panna. Ma saan aru, et ennustusega võib igaüks puusse panna aga reaalajas tihedat vihma päikseliseks ilmaks nimetada on ikka liiast.

Hagijas on tegelt Koko suurune

Lõuna paiku jäi vihm lõpuks järgi. Matkamise asemel otsustasime kohaliku jõe ääres pikema jalutuskäigu ette võtta. Sõprade uut hagijat polnud meie kutsad enne näinud, ehkki Koko on vanema taksiga terve oma rohkem kui kümneaastase elu suur sõber olnud. Tihti nad just kokku ei saa, kuid tunnevad ikka teineteist ära, nuusivad õnnelikult ja liputavad saba. Uue koeraga kohtuma minnes olime veits murelikud, näis kuidas omavahel läbi saavad. Tahtsime väljas tutvustada aga enne kui jõudsime reageerida tormasid meie kutsad avanenud tuttavast uksest sisse. Hagijas nats kohkus, kuid nähes, et taks suure rõõmuga külalised vastu võttis murdus võõrastus kiiresti. Jalutuskäigu ajal jooksid kõik koos kui vanad tuttavad.

Jõe ääres nägin esimest korda Kanadas vabas looduses saarmast. Vaatasin, et mis imelik kass jõe teisel kaldal, kui too vette hüppas ja kiires voolus osavalt ujuma hakkas polnud kahtlust kellega tegu. Selle aja peale kui mobla välja koukisin jõudis ta kalda kivide vahele pugeda, fotole jäi vaid saba ja pool tagumikku. Vaatamata jahedale pilves ilmale sai kümmekond kilti jalutatud, isegi koerad olid lõpuks päris kutud ja keerasid koju sõites autos tudile.

Samade sõprade juures sain eelmine pühapäev üle väga pika aja sauna. Eesti inimene ei kujuta ilmselt ette, et pool aastat saunas käimata oleks võimalik elus püsida. Mina olen siiski elavaks näiteks kuna eelmine kord jäi Eestis juulikuusse. Mida harva saab, seda oskab ikka täiega nautida, küll on hea, et tuttavad saunaomanikest eestlased läheduses elavad!

Peitepilt: "Leidke saarmas" (tegelt küll tema saba ja pool peput😜)

Double Trouble

Täitsa hea õlts!

Topeltjamaks võib küll nimetada uudist Indiast. Nimelt leidis kinnitust uue topeltmutant koroonaviiruse tüve avastamine. Iseenesest ei ületaks mitme geenimuudatuse kuhjumine uudiskünnist kui tegu poleks olulise piirkonnaga viiruse ogavalgus. Esimene muutus E484Q on väga sarnane teada-tuntud Lõuna Aafrika omale E484K, mille puhul põhjust karta vaktsiinide mõju vähenemist. Teine mutatsioon L452R, mis esmalt avastati Californias, muudab lisaks vaktsiinide mõju vähendamisele viiruse ka kergemini nakatavaks. Kuna topeltmutant nii uus pole selge mõju kvantitatiivne ulatus: kas ja kui mitu protsenti ning millised vaktsiinid kaotavad mõju või palju kergemini nakatuvaks, letaalsemaks mutant osutub.

Mutatsioonid toimuvad pidevalt viiruse (iga elusolendi, sealjuures inimese) iga uue põlvkonna puhul. Absoluutne enamus ei avalda viiruse toimimisele mingit või siis nii tühist mõju, et tegu taustmüraga. Ülejäänute, ehk siis oluliste puhul toimib looduslik valik. Viirusele kahjulikud surevad välja ja ei kandu edasi, enamus neist ei jõua seega kunagi teadlaste "mikroskoobi" alla. Kaduvväike protsent kasulikke võivad esialgu õnnelike juhuste kokkulangemisel edasi kanduda ja omades evolutsioonilist eelist vähehaaval hakata kanda kinnitama.

Ainuüksi fakt, et see uus topeltmutant viirus on avastatud vihjab olulisele eelisele originaalvariandi ees. Milles iganes eelis seisneb pole momendil teada, ehkki ogavalgu kui rakku sisenemist reguleeriva ja enamuse vaktsiinide sihtmärgiks oleva atribuudi muutus vihjab võimalikele probleemidele. Muideks viiruse edukas mutatsioon ei pruugi sugugi inimese jaoks halb olla. Viiruse seisukohast parimaks võimaluseks on tavaliseks parasiidiks muutumine sealjuures peremeesorganismi tapmata. Eriti soovitav hoopiski koostööd teha nagu miljonid teised mikroorganismid, kes meie kehades mõnusa äraolemise on leidnud.

Eesti olukorda pole mõtet pikalt kommenteerida. Viirus kandub endiselt edasi kontaktide kaudu mistõttu pole vaja kulutada miljoneid teaduslikuks uurimistööks avastamaks, et viiruse levikut saab vähendada kontaktide vähendamisega. Valitsus on lisaks poolikutele meedetele jäänud suures osas verbaalse hoiatamise ja ähvardamise tasemele: Kui te sõna ei kuula siis võtame suve ära. Rahvas on kahevahel: kas võtta kevadest viimast ja saata suvi kuradile või üritada veel kannatada ehk isegi karmistada piiranguid. Neist, kes ikka veel viiruse või pandeemia olemasolu eitavad pole mõtet rääkida.

Peaminister väitis, et eriti rohkem midagi piirata pole. On ikka küll, vaata ringi maailmas. Isegi ülelahe sugulasrahvas kaalub palju-palju madalamate numbrite juures karme liikumispiiranguid, lugege ise Hesarist kui mind ei usu. Meil Ontarios minnakse ilma valehäbita nakkuskollete kallale, hiljuti pandi terviseameti otsusel päevapealt Amazoni keskladu kinni ja saadeti 5000 töötajat 2 nädalaks karantiini. Bezosele sihuke pull ei meeldinud sugugi, samas andis provintsivalitsus mõista, pea mokk maas, muud lahendust pole. Tavakodanik peab oma pakikesi tavalisest vähe kauem ootama, pole kuulda, et keegi suurt hädaldanud oleks, elame üle. Samas tuleb tunnistada, et kõigile meetmetele vaatamata tõuseb ka siin vähehaaval kolmas laine.

Eestis on kogu epideemia jooksul ametlikult pea 100000 tuvastatud nakatunut (muideks rohkem kui Hiinas), esimese vaktsiinidoosi saanuid 172000. Arvestades, et esimene number ilmselt kõvasti madalam tegelikust kujutan ette enam-vähem immuunsete kodanike arv hakkab lähenema nii 40'le protsendile. Koroona levik momendil nagu investeerimise püramiidskeem - mida kiiremini levib, seda kiiremini saavad uued investorid otsa ja kogu värk kukub kokku, ehk siis pandeemia peatub uute peremeesorganismide puuduse tõttu - teisi sõnu karjaimmuunsus. Paraku üks pisike aga, mis muudab kõik: viirusel on varrukas mutandijokker, õieti ajastatud väljakäimisel algab kõik otsast peale.

Mu arust on Eesti momendil nakatumise harjal või väga lähedal. Haiglate koormus ja suremus tõusevad veel veidi aega, sest paarinädalane viide. Mitmete asjaolude kokkusattumise mõjul (läbipõdenute ja vaktsineeritute suhtarvu suurenemine, rahva käitumist muutev uus ehmatuslaine (eriti muukeelsete puhul), piirangute võimalik tõhustamine) peaks toimuma suht järsk nakatumiste langus kevadel. Kui piiranguid liiga vara maha ei võeta ja kodanikud enneaegselt tähistama ei kuku, on lootust täitsa normaalseks suveks. Kui ainult mingi uue ja vastiku supermutandi tont varjus ei piiluks, mis kõik arvestused segi võib lüüa. Mitte isegi too India variant vaid fantoom, mis pole veel tekkinudki. Suurte arvude seadus: mida rohkem võimalusi (viirusi), seda suurem tõenäosus, et äärmiselt ebatõenäoline sündmus toimub.

Lahutus ja suhe Eesti moodi ;)

Esmaspäeval kiirustasin mäelt varakult tagasi. Põhjuseks aastapäev ja sugugi mitte tavaline. 35 aastat tagasi kohtusime peol tol momendil tulevase ja nüüdseks pikalt praeguse kaasaga. Päeval ei saanud miskit ette võtta, sest naisel tööl möödapääsmatud kohustused (mul hea vabandus suusamäele kimada😜), lisaks veel koroonatest, mis osutus .......... negatiivseks, oodatult. Koju kiirustades haarasin lilled ja portsu krevette. Miskeid kooke ega küpsetisi pole meie majas mõtet osta, see vaid solvaks, et kas minu omad ei ole küllalt head😏 Ainult väga eluterve ja pikaajalise suhte puhul võid kaks tundi järjest diivanil lesides ja krevette nakitsedes vaadata "Lahutus Eesti moodi" osasid ning koos naeru mugistada. Või kostan ma teile imelik?

Mida vanemaks saan seda rohkem olen hakanud näitlejate mängu nautima. Kõik osatäitjad on head aga eriliselt meeldivad mõlemad mehed. Paar päeva tagasi õnnestus veidi aega enne tööle minekut kaasa kõrvalt jupi kaupa jälgida interneti vahendusel "Anne lahkub Annelinnast" etendust. Minu arust igavesti äge, loodetavasti on selline teatrivorm tulnud et jääda! Kõrvalmärkusena ei saa lisamata jätta, et just selles samas korteris olen minagi ööbinud kui tütar seal sugulaste juures ühel suvel elas.

Rannailm suusamäel

Täis päikesepaistega +19C temperatuuriga suusatamine on tõepoolest elamus. Ja seda kaks päeva järjest. Võtsin vabad päevad põhjendusega, et sihukese ilmaga pole mul mõtet tööle ilmuda, mõtted niikuinii suusmäel, lõhun veel mingi kalli aparaadi tähelepanematusest ära😜 Eestis sai noorest peast jahedamagi ilmaga randa tuulevarjulisse kohta päikest võtma mindud. Tulemus oli muidugi sama: nägu esmaspäeva õhtul korralikult põlenud - hea et maski mäel lõua alla tõmbasin, muidu oleks selle näkku põletanud. Tõstukisabas ja toolil kandsin korralikult nagu kõik teisedki kaasaarvatud püksid rebadel kanepit tõmbavad teismelistest lumelaudurid. Järgmisel päeval määrisin nina, otsaesise ja põsenukid juba kodus 30X päikesekreemiga sisse. 

Lumekahurist on kasu!
Postil hooaja pileti reklaam 159CAD!!!

Naturaalsest lumest enam ei jagu

Esmaspäeval leidsin veel parema parkimise, lausa põhjanõlva tõstuki alla juhatasid mind. Rahvast endiselt nii vähe, et sõida nagu privaatmäel. Neil radadel jagus lund ohtralt, kuhu lumekahuriga juurde tehtud. Paar loodusliku lumepattega nõlva olid juba õige paljaks jäänud. Siin-seal mujalgi pinnas väljas või sulavee lombid laiutamas. Lumi küll sihukese palavusega suht lödi aga sõita täitsa kannatas.

Viimased Eestist kaasa toodud maiuspalad lähevad loosi!

Mõlemal päeval sai sada sõidukilomeetrit täis, teisipäeval isegi selle aasta rekordina 128.71 km. Estonia kleps kiivril tekitas mõlemal päeval tõstukil vestlusi - küll oli Eestis käinud inimesi, aga ka üks kohalik eestlane, kes vaid paar sõna keelt valdas. Selle palavaga olid isegi liblikad ja paar uimast kärbest välja ilmunud, viimastes äratas mu õllepurk ebatervet uudishimu.

Kokkuvõttes olen siis sel hooajal viis korda mäel käinud. Pole paha kui arvestada, et alles Märtsis alustasin. Mäest alla libisemine polnudki rohkem kui aastase pausiga ununenud!

Uus normaalsus suusamäel

Pika ootamise peale sain ikka ühe suusataja pildile😏

Seni kui mäele lubatakse ei kurda ma eriti niinimetatud "uue reaalsuse" üle. Maski kandmist ja distantsi hoidmist nõutakse tõstukisabas, mäe peal ei jaksa keegi kontrollida ja ega see vabas õhus tuisu käes suurt tähenda ka. Tõstukitoolis pole distantsi hoidmine mõeldav, mistõttu pigistatakse silm kinni. Restos ja kohvikus pead koha broneerima, see muudab protseduuri nii tülikaks, et enamus loobub. Suurim vahe on inimeste siseruumidesse mitte lubamine, oma kodinad pead autosse jätma ja ka riided auto juures vahetama. 

Mina sõidan suusariietuses niikuinii, vaid jope ja püksid tõmban auto juures selga, ja muidugi ka suusasaapad jalga. Kuna saabastega käimime hullult tülikas on tõstukilähedased parkimiskohad kullahinnas. Õnneks avastasin google kaarti tudeerides mäe otsas pisikese varjulise keerulise juurdepääsuga parkla, kus saad kohe suusad alla panna. Paistab, et ainult kohalikud teavad seda, ruumi laialt isegi siis kui teised parklad puupüsti täis. 

Suusataja rahvusvaheline lõunasöök autos:
Walesi õlts, baquette sai ja Gouda juust

Toitun autos istudes nagu pildilt võite näha. Positiivseks momendiks minimaalne ajakulu: istud autosse, korgid õlle, hammustad juustu ja saia kõrvale, surfad sutsu netis ning veerand tunniga kobid mäele tagasi. Tuletab meelde ennemuistseid aegu, kui ülikooli ajal Otepääl suusatamas sai käia. Kui kellelegi teravapilgulisele silma jäi siis lõunapoolsel kallakul lund enam pole, mitte et ma oma maja ees foto lavastasin😁

Mäel naljakamaid juhtumisi ka: Canada koondise jope endiselt avaldab muljet, eile üks tüüp lobises pikalt arvates, et olime koos Olümpiamängudel Salt Lake Citys😁 Eesti lipp kiivril tõmbab samuti tähelepanu. Liftipoiss tervitas rõõmsalt, tema olevat lätlane. Tõstukitoolil üks mees küsis kas heeringas ja rosolje tõepoolest head toidud. Esimese hooga ei saanud aru, mis mõttes - aga siis meenus, et siin oli mingi kokandusesaade, kus eesti päritolu kokk toite tutvustas. Eriti naljaks juhtum poes: Kassiir palus maski ära võtta. Mina segaduses: Et kas piirangud kaotatud ja ma selle maha maganud? Õlut alla 21 aastastele ei müüda sain vastuseks. Tõmbasin maski maha😜, halli habet nähes kassaneiu veidi kohmetus, jaa-jaa võite maski tagasi panna.

Muidu oli jumalik suusatamine, rahvast minimaalselt, paar miinuskraadi, tuult polnud, päike piilus vahepeal pilve vahelt, lumeolud tipp-topp - mis sa hing veel tahad. Uhasin hommikul üheteistkümnest pea seitsmeni õhtul pidades vaid kaks lühikest õllepausi. Suusakilomeetreid tuli kokku üle 120'e. Järgmise nädala algul lubatakse 15 soojakraadi. Kui lumi täitsa ära ei sula põrutan viimast võtma - mis saab lahedam olla kui t-särgi või lausa palja ülakerega suusatamine😎

Fotojaht - Piirangud

😁Oluline suurte tähtedega: KAITSKE SUUSAHOOAEGA!!!
Distantsi hoidmisest suurt ei hoolita nagu võite ise näha😜

Eile jäi internetis silma piirangute teemaline fotojaht. Täna suusatamas hakkas huvitav silt silma, plõksasin pildikese. Olen vist kõvasti hiljaks jäänud aga mis siis, võite imetleda kahte teemakohast fotot allpool:

Ka mäel kannan teemakohast maski, mida juba eelmine aasta esitlesin.

Kaks aastat jooksulainel

Tänane ring, viimastel kuudel keskmiseks
kujunenud 4:45 min/km

Homme saab kaks aastat päevast kui otsustasin jooksmas käima hakata. Algus oli raskevõitu nagu kõigi asjadega. 2019 aasta 15 märtsi esimene jooksudistants 2.31km keskmise kiirusega 5:20 min/km. Need kaksteist jooksuminutit võtsid ikka parasjagu võhmale. Paraku leidsin, et kuna karates saan intensiivset trenni tegemas käia vaid korra nädalas, oleks vaja leida mingi aseaine. Jooksmine tundus kõige lihtsam ehkki mitte mugavam lahendus - kestvusalad nimelt pole mu forte, tegelt varem lausa vihkasin pikaajalist ühtlast pingutust. Samas vanuse tõustes muutud rahulikumaks ja eks seda kiirust ning äkilisust jääb ka vähemaks.

Kevadel 2019 sai esialgu joostud lühemaid 2 - 3 km distantse, suvel tõstsin lati 4 km alla. Kiirus püsis enam-vähem sama, rõhku panin vastupidavusele. Sügisel jahedamate ilmadega kergem joosta, keha oli ka juba pea igahommikuse pingutusega harjunud. Tõstsin nii kiirust kui ka distantsi 5 kildi peale kui liitusin Eesti jooksjate FB grupiga. Jooksjate grupiks on "Jooks on lahe" seltskonda ehk palju nimetada, enamus pigem kaalulangetajad ja hoidjad. Mulle meeldis idee, et iga päev pead vähemalt 5km väljas liikuma. Pole vahet kuidas, joostes või kõndides. Kuus võid teha 5 "pausipäeva". Andis natuke rohkem innustust hommikul ka viletsa ilmaga trenniriided selga tõmmata ja pooletunnine ots ära teha.

Aastataguseid jooksuaegasid vaadates on näha, et kiirus laias laastus sama mis praegu. Tegelt saavutasin 4:50 min/km taseme umbes poole aastaga, ehk siis viimased poolteist aastat on tempo püsinud, distantsi veidi suurendanud. Üritan kuus joosta 100km, ülejäänu kas jalutamine, matkamine, rattsõit või suusatamine. Eelmise aasta märts jäi sutsu nõrgaks seoses mõnepäevase "pseudokoroona" või mingi gripiga - siiani pole selge mis see oli. Sügisel 2019 lisasin 10 kildi otsad kord kaks kuus ja 2020 varasuvel jooksin poolmaratoni. Kui kõik sujub ja tunne hea proovin see aasta kas jaksan terve maratoni joosta - lubama ei hakka, sest pole kavas end mingi eesmärgi nimel silmad punnis südarini punnitada, liiga mugav olen selleks.

Mis mõju mu hommikujooks muidu avaldanud. Kui eelnimetatud lühike tõbi välja arvata pole 2 aasta jooksul rohkem haige olnud. Suurim üllatus kurguvalu, nohu ja köha praktiliselt täielik puudumine. Muidu viis-kuus korda aastas tavalised külmetus või gripp koos vastiku kurguvalu ja nohuga on otsustanud mind maha jätta. Olen elavaks näiteks, et külma õhu sisse ahmimine talvel ei tee kurku valusaks (kui see juba enne haige pole) ega soodusta muid külmetushaigusi - pigem vastupidi. Kaalu koha pealt kaotasin oma mõned üleliigsed kilokesed esimeste kuudega ja peale seda on kaal söömist piiramata püsinud stabiilne ning normaalne kui 78kg 189cm pikkuse juures selleks võib nimetada. Polegi enam isu end õhtul seaks õgida, söön pigem head kraami aga vähem. Õllest pole loobunud, arvutimängu kõrvale kulub purk või kaks - suvel ilusa ilmaga õues oleks ilma kesvamärjukeseta ju lausa piin. Enesetunne on super, uni hea, keha energiat täis ja koroona pakub huvi eelkõige sotsiaalpsühholoogilise vaatevinkli alt - kuidas inimeste mõttemaailm ja käitumine kriisi tingimustes muutub.

Seega võin jooksmist soovitada soojalt kõigile, kes kurdavad, et koroona pärast ei saa jõusaalis käia ja kilokesed kipuvad kogunema. Muid üldkehalisi jõuharjutusi saab teha ilma igasuguse eri sisseseadeta. Jõusaali on ju reaalselt vaja profisportlastel, kel tuleb spetsiaalseid lihasgruppe treenida. Ennevanasti muidugi said ka nemad hakkama vaid sangpommi, kangi ja raske füüsilise tööga. Maailmakuulsad Soome odaviskajad näiteks paljud metsamehed, kes kirvega raiudes needsamad musklid kasvatasid, millega oda lendu saatsid. Jutt käib küll sõjaeelsest dopingusüütust põlvkonnast.

Ei maksa muidugi unustada, et iga asjaga tuleb alustada tasa ja targu, koormusi aegapidi tõstes. Homme põrutan paariks päevaks mäele, et talvemõnudest viimast võtta enne kui lumi sulab või koroona kolmas laine tõstukid jälle lukku lööb.

Alter Ego

Lugesin ERR portaalist Tiit Pruuli intervjuud "Ellu jäävad need kes oma peaga mõtlevad" ja muudkui noogutasin nii et kael kange. Kogu jutust, ei jäänud esimese hooga silma ühtegi kohta, millega vähem või rohkem nõus ei oleks. Eriti pean silmas koroonakriisi nägemust ja vaateid Eesti poliitmaastikule laiemalt. Turismiärist ei tea suurt msikit, et oskaks kaasa rääkida, aga sealgi nõus reisimise kohta öelduga. Justkui oleks tegu minu parema minaga, kes ei nori, iroonitse ega ärrita kodanikke ning arrogantsuse asemel julgeb isegi empaatiat välja näidata. Kokkuvõttes soovitan soojalt kogu intervjuu läbi lugeda, saate teada mitte ainult seda mis Tiit mõtleb vaid ka seda mis mina mõtlen ja palju elegantsemas vormis kui ise oskaksin kirjeldada.

Maitse suhu saamiseks toon portsu lõike välja:

Loomuomaselt usaldan ma rohkem kõhklevaid intellektuaale, kes kaaluvad vasakus ja paremas käes sadu ja tuhandeid kordi, mis on õige, mis vale. Kriisi manageerimise üks rusikareegleid on aga ka see, et on olukordi, kus ei ole aega pikalt kaaluda.

Reformierakond asus valitsuse moodustamise järel seisma ettevõtjate ja ettevõtlusvabaduse eest. Aga praegu oleme jõudnud olukorda, kus, kardan, kaotavad kõik – ettevõtjad, kelle nimel vabadusi hoiti ning massiivne meditsiiniline ja ühiskondlik kriis läheb kokkuvõttes meile majanduslikult ja ka moraalselt kallimaks kui oleks andnud [valitsuse] jõulisem tegutsemine.

Öeldakse justkui pehmendades, et no siin on olnud kommunikatsioonihäired. Kuigi tegelikult olid need juhtimishäired.

Olen üks nendest, kes igatseb ja vajab liberaalsema kallakuga rahvuslikku erakonda

Eesti maine majanduslik kahju on märksa suurem kui Ülemiste Keskuste kuuks ajaks kinni panemine.

Kui kuulsin hiljuti siseministrit esinemas, et politseinike kõige tähtsam relv on veenmine ja hoiatamine, siis kõige lugupidamise juures – kardan, et see faas on möödas. Nüüd tuleb tegutseda karmimalt.

Valitsuse päris pädev tegevus kevad-suvel [2020] koroonakriisiga võitlemisel.

Mõlemad valitsused ei arvestanud tõenäoliselt, et on suur hulk inimesi, kes ei oska oma peaga mõelda või kelle eest mõtlevad teised valitsused. Meie riigis on palju neid, kes ei suuda mõelda või kes on oma mõtlemisvõime delegeerinud kellelegi kolmandale, neljandale.

Aga võibolla oleks tulnud tõesti, jah teha jõulude ajal Eesti laussulgemine.

Ellu jäävad need, kes oma peaga mõtlevad, kes on harjunud oma peaga mõtlema ja eriti veel loovalt mõtlema. Nende šanss hakkama saada nii majanduslikult kui ka – mis eriti oluline – mentaalselt on palju suurem kui neil, kes on õppinud kuulama ainult käske, korraldusi, keda on tulnud kätel kanda. Õpitud abitust on meil palju.

Lüngad kaugõppele jäetud noorte hariduses, pinged kodukontorisse surutud inimeste vahel, ängistus vahetu suhtlemise puudumisest, töö kaotamine, ettevõtete sulgemine... See on kõige rängem teema.

Minule on selle aasta kõige raskem ja olulisem õppetund oma harjumuste muutmise vajadus. Ma ei saa minna spordisaali, mõtlen midagi välja – teen sellist totakat asja nagu jalutan. Ei tohi jääda nukralt istuma, tuleb leida oma senistele harjumustele korralikud alternatiivid.

Mina olen täiesti kindel, et tuleb uus pandeemia-järgne normaalsus, mis loodetavasti on mõnes punktis isegi parem kui oli eelmine.

Inimesed, kes reisivad ohutult – ma ei heida neile midagi ette. See on igaühe enda vastutustundlik valik.

Presidendil on teatud rollid, ka Eesti rahvusvaheline esindamine. Selle rolli täitmine koos rahvusvahelisest olukorrast aru saamisega ja keelte oskusega on väga oluline. Otsime inimest, kes oleks kõigi eestlaste president.

Eesti nägu 30 aastat pärast iseseisvuse taastamist: Üks närviline grimass on muidu talumehelikult rõõmsasse näkku viimasel ajal tulnud. Põsk tõmbleb aegajalt... Sellele põsele tuleks rohkem pai teha.

Mul on plaan

Uuesti Eesti koroonaolukorrast kirjutades meenus Alberti tsitaat😵

Jüri valitsus astus tagasi 14 Jaanuaril.

Kaja valitsus astus ametisse 26 Jaanuaril. 

Peaministri enda sõnul:

"Suurim teema, millega uus valitsus hakkab koheselt tegelema, on koroonakriisi lahendamine."

Poolteist kuud hiljem 11 Märtsil jääb igatahes selline mulje, et ehkki valitsus on teemaga kahtlemata tegelenud siis koroonakriisi lahendamisega hakkama saamisest pole juttugi. Päevane nakatumine on selle ajaga tõusnud rohkem kui 3 korda ja ka kõik ülejäänud näitajad läinud järsult halvemaks. Mis iganes meetmeid on rakendatud, need pole osutunud tõhusaks. Praeguseks on kujunenud välja olukord, mis nõuab kiiret tegutsemist: tulekahju kustutamist.

Mul on lihtne plaan kuidas kriis lahendada:

1. Kaja, otsi peale hommikukohvi välja oma mobla.

2. Helista proua Ingrida Šimonytėle (Leedu peaminister) või härra Micheál Martinile (Iiri peaminister) ja küsi, milliseid piiranguid nemad rakendasid koroonakriisi lahendamiseks.

3. Kutsu kokku valitsuse kriisikoosolek ja anna käsk samad piirangud ette valmistada ja järgmisest hommikust kehtestada. Kui vaja kehtesta eriolukord.

4. Ära otsi põhjendusi miks seda ei saa teha, otsi võimalusi kuidas seda saaks võimalikult kiiresti teha.

Ja siis võite hakata arutama, mida ja kuidas võiks veel paremini teha, et piiranguid ning meetmeid ideaalselt Eesti oludesse sobitada - niinimetatud peenhäälestamisega, mis teie tugevaks küljeks on.

Miks just Leedut või Iirimaad eeskujuna kasutada? Võiks küsida milleks jalgratast leiutada - mis töötas seal peaks suure tõenäosusega töötama ka Eestis. Leedu ja Iiri nakatumise tipud olid üsna samal tasemel, mis meil praegu ja suht hiljutised (vaata graafikut eelmises postituses). Leedu inimesed suht sarnased eestlastele (kindlasti sarnasemad kui meie Põhjamaade eeskujud). Iirimaal jällegi möllas Briti tüvi, mis Eestis väidetavalt kurja juurikas. Parim oleks muidugi analüüsida mitmeid Euroopa riike, kus sarnased nakatumise teise laine tipud ning neist ka jagu saadud, paraku võtab see aega mida ei ole.

Piirangute kehtestamise kiirus pole mingi probleem, pigem on probleem viivitamine nagu viimastel päevadel ehituspoodides tunglemine ilmekalt näitas (selle tagajärgi näeme peagi). Ontarios oli täna arutelu seoses kaevanduslinna Sudbury piirkonna olukorraga (Eesti mõistes tühine 55 nakatumist 185000 kohta!). Peaminister pani ilma pikema jututa linna lockdown'i keskööst ja asi mutt, kellelegi ei jäetud aega vastu möliseda. Just nii ebademokraatlik võib eriolukorras olla üks liberaalsemaid riike maailmas. Õnneks enamus kodanikest saab aru karmi ja kiire reageerimise vajadusest.

Seekord ei kavatse ma peaministrile kirja saata (vaata pilti postituse alguses), jään lootma, et mõnel mu lugejatest on ehk parem juurdepääs ja võimalik Kajale vihje kõrva sosistada. Kui soovid midagi ellu viia on kindlaimaks viisiks seda ülemuse enda ideena esitleda😏

Väetist konspiratsioonidele

Tütar ostis endale uue mobla. Sugugi mitte selle pärast, et tingimata peaks viimane õunake tagataskus pungitama. Ta meil kasvatatud ratsionaalseks nagu issi ja emme, milline igav perekond, eks ole😜 Vanal telefonil lihtsalt tuli esiklaas lahti ja korpus veidi deformeerunud. Mõni ime, 4 aastat on nutifoni puhul üle mõistuse pikk iga, mingit mõtet pole enam uue patarei ja ekraaniga jamada. Igatahes tegi veidi uurimistööd netis, pani oma prioriteedid paika ning tellis OnePlus 8T ära. Vana oli tal ka OnePlus ja uue 12 GB RAM, 256 püsimälu, 120Hz ekraan, Snapdragon 865 protsessor, 5G ja 48 MP quad kaamera pidada täiesti piisav olema. 

Pakike toodi paari päeva pärast ukse taha. Tütar koukis mobla pakendist välja ning läks seda seadistama. Mul langes pilk lauale jäänud karbile, järsku pilgutasin silmi, ega ma valesti näinud. Lugesin uuesti üle - no kurat, kui juba tootja hoiatab, siis on tõsi taga. 

⚠WARNING  Cancer and Reproductive Harm. WWW.P65Warnings.ca.gov

Kui sihuke tekst mobla tehniliste andmete kõrval on seda lihtne oma maitse järgi suvalise omadusega siduda. Vaba valik kas väidad, et 5G, Snapdragon protsessor, RAM mälu või telefon täies koosseisus tekitab vähki ja muudab steriilseks😏

Teine suur konspitratsiooniteooriate allikas on igasugune salastamine. Kui päästetöötaja surmaga seotud info avalikustati operatiivselt siis järgmine käik on mulle täiesti mõistetamatu. Mille kuradi pärast on vaja salastada koroonaviiruse levikut puudutav statistika. Salastamine tähendab, et midagi tahetakse varjata, küsimus miks ja kelle eest. Rahvas muidugi teeb järelduse, et valitsus konspiratsiooni mõttes varjab tegelikku olukorda (tehes seda liiga hulluks või ilusaks) ning mängib kokku vabamüürlaste, härjapõlvlaste ning Sorosega. Kõige suurem jama, et riigikogu liikmed ei saa infot jagada avaliku ja erasektori spetsialistidega kasutamaks nonde ekspertiisi. Peaministri väide, et koroonastatistikas kajastub riigile oluline julgeolekuinfo või et on võimalik tuvastada nakatunu isik tundub mulle väga näpust imetud ja mitte piisav põhjendus salastamiseks.

Häid uudiseid ka, mida peaks tihemini jagama. Ibuprofeiin (mida kodanikud kahe suupoolega krõbistavad) on kahjulikum kui ükskõik milline vaktsiin. Ma muidugi ei hakkagi rääkima sigarettidest, narkotsidest, alkoholist, suhkrust või liigsöömisest ja vähesest füüsilisest aktiivsusest, millega me kõik rahumeeli rohkemal või vähemal määral ennast vabatahtlikult mürgitame või millega tervisele kahju tekitame.

Olen ma tegelt part?

Üleeelmise postituse juures avaldas kaks (või kolm) kommentaatorit arvamust, et tunnen kahjurõõmu ja üks lisas, et mitte ainult kaks, kõik lihtsalt ei vaevu kommima. Iseenesest ei peaks see mind ju üldse morjendama, kuna tean, et ei tunne. Samas tekkis küsimus, mille alusel selline mulje võis tekkida. Kuna keegi ei vaevunud ka põhjendama või konkreetselt viitama, lugesin mitu korda oma postituse üle. Enda arust ei leidnud ühtki kohta, kus kas või kaudseltki mingi kahjurõõm väljenduks.

"Lendava" kriitika: "Umbes selline mulje:" kuidas te võite küll seal nii lollid olla, ma juba ammu ütlesin..." võtan täiega omaks. Ma tõepoolest ei mõista vahel kuidas on võimalik mitte näha asju, mis karjuvalt ilmsed. Aga te on suunatud valitsuse ja otsustajate suunas, kellel eeldatavalt peaks olema võimalus kasutada nii tavakodanikule kättesaamatut infot kui ka iga ala tippspetside nõuandeid. Kahjuks jääb mulje, et tegu selektiivse kuulmis- ja nägemishäirega: teaduskoja nõuannetest rakendatakse vaid poliitiliselt sobivaid. Kui jälgisite tähelepanelikult, siis õige mitmeid soovitusi on teadlaste meelehärmiks järjepidevalt eiratud. Paraku pole eelneval kahjurõõmuga miskit tegemist. Kuidas ma saaks rõõmustada Eesti koroonaolukorra halvenemise üle. Isegi kui inimesed korda ei läheks häirib see ju minu suvepuhkust - irooniat ikka märkasite😏

Kuidas te võite küll seal nii lollid olla, ma juba ammu ütlesin... nagu päriselt ka!

Eesti graafik pidanuks novembri algul tähelepanu äratama, detsembris tõsine häire.
Uus valitsus oleks hoidnud halvima ära keerates riigi lukku kohe võimule saades,
samal ajal 14 Jan. kui seda tehti Ontarios (ometigi oli meie nakatumine madalam).  

Eks igaühel meist on oma subjektiivsed filtrid silmade ees. Ehkki ma võin olla hani, aga kui keegi teine mind pardina näeb siis tema jaoks ma part ka olen. Ise vaatan peeglisse, et hani mis hani ja äkki tekib kahtlus: järsku too teine tüüp on ka hani, ainult minu silmade läbi näeb välja kui part.

Kuulutan välja avaliku arvamuse küsitluse: kes arvab, et olen kahjurõõmus - JAA või EI, tore (kuid mitte kohustuslik) oleks kui jaatava vastuse korral lisate täpsustusena mille üle kahjurõõmus ja võimalusel ka põhjuse või viite miks nii arvate. Huvitav oleks teada kuidas lugejad (nii paljuke kui neid on) mind näevad. Võib ka anonüümselt vastata, loodetavasti ei pea keegi nii oluliseks, et sama konto alt kümme korda tulistada viitsiks.

P.S. Viisakusest ei maksa end tagasi hoida, ülekaaluka JAA korral teen lihtsalt "eneka" - fotot pidasin silmas mitte seppukut, või mis teie arvasite😜

P.P.S. Kas keegi peale ülaltoodud graafiku nägemist ikka veel arvab, et piirangud liiga karmid ja juuksurid, spad või kaubanduskeskused peaks avatud olema😕

Evolutsioon - see on ju imelihtne.

Kõigepealt lisan hoiatuse kodanikele, kes eelistavad ebameeldivaid uudiseid mitte teada: postitust edasi lugedes riskite halva meeleolu ja stressiga. Kavas jagada ilma igasuguse empaatiata ajakirjas Nature ilmunud artiklit. Populaarteaduslik tavakodanikule mõistetav kokkuvõte Science Daily's. Teatavasti üritatakse tõsiselt võetavate artiklite puhul toetuda äärmiselt põhjalikult läbitöötatud ja teiste teadlaste poolt kontrollitavale uurimistööle. Juttu tuleb koroonaviiruse evolutsioonist.

Kes inglist jagab saab aimu järgnevast lõigust, mis võtab lühidalt kokku probleemi olemuse: "Our study and the new clinical trial data show that the virus is traveling in a direction that is causing it to escape from our current vaccines and therapies that are directed against the viral spike" - neile, kel raskusi, lisan omapoolse kohmaka tõlke: "Meie uuring ja uute kliiniliste katsete andmed näitavad, et viirus areneb suunas, mis võimaldab tal pääseda praeguste ogavalgu vastu suunatud vaktsiinide ja teraapiate mõju alt".

Maakeeli: Evolutsiooni käigus saavad eelise need viiruse mutatsioonid, kes ühel või teisel viisil võimelised paremini ellu jääma (omaette põnev teema, kas viirust saab üldse defineerida elusolendina) ja levima vältides inimese poolt väljatöötatud vaktsiine ning ravimeid. Uute tüvede järjest laialdasem levik on otsene evolutsiooni tulemus. Vaktsiinide poolt esile kutsutud antikehade viiruse neutraliseerimisefektiivsus langes Briti tüve puhul kaks korda kuid Lõuna-Aafrika tüve puhul 7.5 korda. Kui kahekordne langus pole hull siis 7.5 kordne paneb tõsiselt muretsema.

Vaktsiinid ja antikehadel põhinevad ravimid kasutavad ogavalgu proteiine viiruse äratundmiseks mistõttu mutatsioon ogavalgus võib oluliselt mõjutada nende efektiivsust. Samuti on organismi eelneva haigestumisega enda immuunsüsteemi poolt toodetud antikehad vähem efektiivsed uute tüvede vastu suurendades oluliselt uuesti haigeks jäämise ohtu. Sisuliselt liigub koroonaviirus sama trajektoori pidi mis gripp, tootes pidevalt uusi tüvesid. Vältimatult tekib millalgi üks või mitu, mis ei allu praegustele ravimeetoditele nõudes uute vaktsiinide ja ravimite väljatöötamist. Gripivaktsiin on igal aastal uus, efektiivsus väga kõikuv, sest keeruline ette ennustada, milline tüvi või mutatsioon just sel aastal laiemalt levima pääseb. Mida rohkem inimesi on nakatunud, seda rohkem on aktiivseid viirusi ja seda suurem võimalus, et üks neist "õnneliku" juhuse läbi muteerub uueks vaktsiiniresistentseks või kergemini nakatuvaks või muud moodi ohtlikumaks kui senised.

P.S. Sisulist vahet pole inimese ja viiruse evolutsioonil, lihtsalt esimese puhul kulus ahvide ja inimeste ühisest eellasest inimeseks arenemiseni miljoneid aastaid samas kui viirusel kulub uue tüve tekkimiseks vaid loetud nädalad. Viirus on võrreldamatult lihtsam, arvukam ja lühema paljunemistsükliga.

Uudis Mäel: Lukus neljapäevast, aga kui kauaks???

Tõstukisaba õige soliidne

Pole jõudnud isegi eelmise postituse komme lugeda kuna nautisin Ontario pika lukusoleku vilju. (Nüüd hommikul 10 tundi hiljem juba loetud ja ka vastatud) Tänasest lõppes ametlikult Toronto "Stay Home" lockdown, seega põrutasin suusamäele ja polnud ainus nagu selgus. Siin küll mindi vaid üks aste madalamale, mis tähendab, et ehkki kaubanduskeskused avati 25% täituvusega siis restod, baarid, spordisaalid, ujulad, ... on endiselt suletud ja igasugused üritused keelatud. Valitsus käis välja ka karmi hoiatuse: kui numbrid peaks hakkama ülespoole trendima, lüüakse provints viivitamata tagasi lukku. Nii et parem olge vastutustundlikud ja täitke reegleid, muidu võite suvest ainult und näha.

Mäel distantsi hoidmise reeglist suurt kinni ei peetud, muidu oleks tõstukite jõudlus veerand tegelikust, samas maske kanti ja kandmist ka kontrolliti. Võtsin muidugi viimast, aasta aega pole mäele saanud ja kes teab kaua see lõbu kestab. Kaifisin 10 tundi jutti 104 km (kolmandik ehk tõstukil). Konsumeerisin kaks õltsi ja paar powerbari mäel puu peal istudes ning külma aga maitsva lasanja autos kuna restosse ei saanud.

Õltsi manustamise kõrval moblat näppides lugesin Eesti lukustamise uudise. Tuleb tunnistada, et ei oodanud valitsuse nii kiiret reageeringut, eeldasin koalitsiooni vaidlusi sutsu pikemaks venivat ja lukku minekut järgmise nädala algul, aga näed sa, tegid juba neljapäevaks ära. Piirangud ise kopeerivad väga lähedalt, neid mida siin rakendati. Esialgu kehtestatakse kuuks ajaks, no meil käis ka asi nii, rahvast ei saa ju ära ehmatada kogu tõe kohe välja käimisega. Tänaseks on Torontos kogu pandeemia vältel restoranid ja baarid olnud suletud 270 päeva (toidu kaasaostmine või kojutellimine lubatud), spordisaalid 260 päeva, ilusalongid 190 päeva, kaubanduskeskused ja poed 150 päeva, ... See ehk annab natu aimu, mida oodata. 

Tegelt Eestis sulgemised ilmselt nii pikaks ei kujune, sest esiteks on vaktsineerimine täies hoos ja teiseks suur protsent kodanikke juba haiguse põdenud. Võimalik, et oleme niikuinii suht lähedal haigestumise laine tipule ja piirangud (mille mõju näeb kõige varem 2-3 nädala pärast) ning epideemia loomulik kulg toovad kiirelt numbrid alla. Kuu aega tundub kõigele vaatamata liiga lühike, mõnda keeldu ehk leevendatakse aga paljusid ilmselt mitte. Kõik muidugi sõltub nakatumise trendidest ja eriti meditsiinisüsteemi koormusest, mis tugeva ajalise nihkega. Ja muidugi sellest kas rahvas suvatseb käituda vastutustundlikult nagu eelmisel kevadel või mitte.

USA'st on tulnud täna mitmeid vastuolulisi uudiseid. Ühe põhjal ennustatakse mingit normaalsust mitte enne järgmise aasta märtsi, teine jälle väidab, et vaktsineeritud kodanikud võiks vabalt nii suhelda kui ringi liikuda. Raadiost kuuldud, mistõttu linke pole ja ei viitsi ka otsida.

Piltide ja loo moraal: Kui kohusetundlikult kannatada saab ehk kunagi tulevikus jälle suht normaalset elu nautida.

Maskiga või maskita

Millist ise valiksin - pole vahet, seni kui
vaktsineerimine tapab ja sandistab
vähem kui koroona läbipõdemine.

Eelmisest postitusest ajendatuna tunnen et peaks tõstma üles küsimuse, mis mulle tundus enesestmõistetav aga paistab et sugugi nii ei pruugi olla. Jutt maskide kasutamisest. Ma leian, et maskide kasutamine peaks olema absoluutselt kohustuslik ja selle eiramine karistatav kui tegu pole meditsiiniliselt põhjendatud ja dokumenteeritud erisusega. Põhjenduseks tooks sisse paralleeli purjuspäi sõitmisega, mis samuti keelatud ja karmilt karistatav. Vaevalt keegi lugejatest joomaselt rooli taha istumise toetaja on, või eksin siingi ;)

Põhjuseks mitte asjaolu et endale võid häda teha vaid teistele ohtlik olemine. Täpselt sama maski kandmisega: kui endast ei hooli siis pohh, aga teiste nakatamise tõenäosust vähendab. Ma tean, et ei vii nullini kuid kainelt võid ka inimese alla ajada. Purjuspäi sõitmist pole kuidagi võimalik välja vabandada ärevushäire või mõne teise psühholoogilise probleemiga. Sama peaks kehtima maski kandmise kohta. Kui kainena kardad sõita ära istu rooli, kui maski kandmine ühistransas või kaubanduskeskuses ajab ärevaks või tekitab ebamugavust käi jala, sõida oma autoga ja ära trügi rahva sekka.

Maski mittekandmine on minu nägemuse järgi äärmine isekuse ja hoolimatuse väljendus ühiskonna ülejäänud liikmete vastu. Jaapanis, Lõuna-Koreas ja mitmes teises Aasia riigis oli ammu enne pandeemiat maski kandmine kombeks, seda inimeste poolt, kes tunnevad end haigena ega soovi kaaskodanikke nakatada. Neis kultuurides tegu elementaarse viisakusega. Mul on teile varuks üllatus: ilmselt jõuab see komme peagi laiemalt ka mujale maailma ja loodetavasti Eestisse. Mõne aasta pärast ei imesta keegi linnatranspordis nohusel või köhival indiviidil maski ees nähes. Pigem vastupidi, ilmselgelt tõbist maskitut vaadatakse avaliku halvakspanuga. Kaaskodanike nakatamine pole inimõigus nagu pole ka purjuspäi roolis istumine. 

Täna lõpuks võis uudistest järjest leida sõnumeid, et olukorra tõsidust hakatakse tajuma. Med tööjõu nappusest ja piirangute karmistamisest rääkis ka Kiigepoiss (hmmm... kas ma mitte ei väitnud seda mõned postitused tagasi). Et vist ikka ei jää muud üle kui karmimad piirangud. Ja koolivaheaja reiside ning kohtumiste nakatunud alles hakkavad haiglaid täitma. Iga päev viivitamist tähendab praegu järjest sügavamale koroona sohu vajumist ja laineharja edasi ning kõrgemaks lükkamist, seda nii haiglasse jõudmiste kui surmade koha pealt. Mida varem valitsus südame rindu võtab ja täieliku lockdowni välja kuulutab, seda parem haigestumise seisukohalt. Suve on viivitamine kardetavasti jube p....e keeranud, Jaanipäeva pidamise tõenäosus rohkem kui oma vahetu pere seltsis tundub mulle momendil väiksema kui 50%'se tõenäosusega. Jätke meelde - Jaanipäeval võite viidata sellele postitusele ja minu või enda üle naerda.

Teeks ennustusvõistluse: millal kuulutab valitsus lockdowni välja. Võitjale auhinnaks meditsiinilise taustaga giidiga külastus koroona osakonna intensiivravi palatisse - oot see oli vist poliitiliselt ebakorrektne nali😏

P.S. Lugesin, et esile kerkinud noorte psühholoogilised probleemid. Oleks piirangud kehtestatud enne jõule oleks ehk teine laine juba möödumas nagu paljudes teistes riikides. (oleks on hea poiss, eks ole) Venitamine vaid pikendas ebakindluse perioodi ja viib lõppkokkuvõttes karmimate ja pikemate piirangute, rohkemate ohvrite ja veelgi enam süvenenud noorte probleemideni. 

P.P.S. Tegelt ju võimalik ka teine äärmuslik variant: tühistame kõik piirangud, nakatumine kiireneb sellises tempos, et saavutame karjaimmuunsuse teise riigina peale Iisraeli (nemad küll vaktsineerimise kaudu). Kes elab see elab, kes sureb see sureb, lisaks hulk kopsu ja muude kahjustustega läbipõdenuid ja teadmatus immuunsusest järgnevate tüvede puhul.  -  Must huumor😜

Sümpaatne kuid jõuetu

Vaatasin Esimeses Stuudios peaministri esinemist. Mis ma oskan kosta, jutt mida rääkis oli formaalselt ja juriidiliselt korrektne, selgitas paar mulle varem segaseks jäänud kohta ilusti ära (eriolukorra kehtestamine näiteks). Pani ka Kõlvarti osavalt paika. Rääkis otsekoheselt ja ümmarguselt keerutamata nagu Ratas ennevanasti (no ilmselgelt vähe poliitilist kogemust😁) Kokkuvõttes väga sümpaatne ja kena, normaalses olukorras paremat ei oska tahta, aga ...

Aga koroonakriis eeldab jõulist käitumist ja seda ma ei näinud. Kaja elaks nagu ikka veel laulvas revolutsioonis, kus inimesed olid ilusad ja head ning sõnakuulelikud, Eesti hüvangu nimel pikemalt mõtlemata nõus igasugu ohvriteks. Rahva veenmist ja palumist on ta harrastanud kogu selle aja, mis peaministri toolil istunud. Taoline taktika töötaks mingis utoopias, kus inimesed õilsad ja haritud - paraku pole maamunal sihukest riiki olnud ja kardetavasti ei tule ka.

Peaminister väitis, et ei saa käia töökohtades kontrollimas reeglite täitmist või kodudes kogunemisi inspekteerimas. Mis mõttes ei saa, saab küll aga ei taha liberaalina sunnimeetodeid rakendada. Ontarios näiteks eriolukorra algul anti riigiametnikele ja politseile vägagi laiad volitused nii ettevõtete kui eravalduste kontrollimiseks. Peale seda kui esimesed paarkümmend pidu laiali peksti (korraldaja miinimumtrahv $10000, iga kinnipüütud osaleja lisas omalt poolt $700 juurde) kadus kodanikel kiirelt isu pidutseda. Üks resto üritas kinnipanemise keelule vilistada ja jõudis isegi pool päeva lahti olla, kundedeks koroonaeitajate ja maskivastaste kamp. Praegu käib kohtuteed, ähvardavad trahvid on tohutud. 

Tõele au andes on Eesti puhul raske ette kujutada, et politsei jõuaks Maardus või Lasnamäel purjus sünnipäevalistega jageleda. Samas ei maksa rahvuslikule pinnale langeda, kahtlemata leidub piisavalt eestikeelseid jõmme, kes põhimõtte pärast pidutseksid kuna peavad seda enda vääramatuks inimõiguseks.

Sama lennukitega reisimisega - pole Kanadas otseselt keelatud aga muudetud riigi poolt nii kalliks ja ebamugavaks, et rahvas ei reisi. Maapiir USA'ga tavakodanikele suletud kevadest saati. Sõbrad, ka demokraatlikus riigis saab väga karme piiranguid rakendada kui ainult tahtmist on! Uudistest kuulen, et Lõuna Aafrika tüve toovad süüdimatult Eestisse Tansaaniast saabuvad kodumaised turistid. Kas reisimine on tõepoolest sellises olukorras hädavajalik. Äärmiselt kergelt keelustatav nagu kevadel võis veenduda. Kas ma olen kade: jah ja ei, ilma vaktsineerimata ei riskiks küll praegu maailma peale seiklusi otsima minna. Mullegi meeldib vahel riske võtta aga mitte lolle ja mõttetuid.

Meil siin juba hoiatatakse, et võimalik homne kerge piirangute leevendamine võib kaasa tuua katastroofilise (kohalikus mõistes 5000 päevas ajab eestlase muigele kuna võrreldav Eesti 500'ga) nakkuse leviku kiirenemise ja uue täieliku lockdowni. Ma pole oma Canada tuttavatele julgenud isegi öelda, millised numbrid on praegu Maarjamaal.

Imede aeg

Eilne ähvardav päikeseloojak - Koroona tõmbab Torontole teki peale😜

Asjaolu, et minu arusaamine Misha omaga kokku langeb kvalifitseerub ilma igasuguste mööndusteta imede alla. Lugedes Delfist tema arvamusavaldust tekib kahtlus, ega tüüp ometi mu blogi loe ja lõdvalt selle alusel plagiaati pane😁 Samas on siiski ilmselt tegu lihtsalt ekspertide hinnangute alusel 1+1 kokku rehkendamisega nagu seda minagi teen. Tänagi võis AK'st kuulda meedikute suht hirmutavaid numbreid ja prognoose.

Mõne aja pärast ei jää ka sõrgu vastu ajaval valitsusel miskit muud üle kui kevadisele sarnane eriolukord välja kuulutada ja kaubandus lukku panna, ilmselt tuleb ka liikumispiirangud sisse viia. Viivitamine ainult süvendab probleemi, iga kaotatud päeva hinnaks lisaportsu kodanike haiglasse ja neist osade hiljem surnukuuri jõudmine.

Eks meilgi Ontarios oli esialgu kõva vastuseis piirangutele ja eriolukorrale. Täna sai Torontos täis 100 päeva "Stay Home" kõige karmimat liikumispiirangute ja kaubanduse praktiliselt täieliku sulgemisega eriolukorda, ja polegi midagi hullu juhtunud. Ontario suutis tõenäoliselt tänu piirangutele ära hoida sellise laine, mida praegu Eesti kogeb. Reedel valitsus arutab, kas liikuda ühe sammu leevendamise suunas "halli tsooni", mis oleks vaid kerge leevendus.

Olukorra tõsidusele heitis uuesti valgust tänane teade kolleegi surmast. Minust veidi noorem täie tervise juures (enne nakatumist) mees nakatus jaanuari lõpus. Veebruaris viidi haiglasse, põdes suht raskelt. Veetis haiglas paar nädalat, hakkas paremini tundma, saadeti koju. Kolm päeva hiljem südamerabandus, tüübil polnud kunagi varem südameprobleeme olnud. Arstide sõnul koroona komplikatsioon aga statistikasse läks kirja kui südame veresoonkonna haiguste ohver. Seega ainus kindel viis jamasid vältida on üritada nakatumisest hoiduda, teie vanus või tervislik seisund ei pruugi päästa. Tänases Õhtulehes hoiatav lugu ühe eestlanna haiguse kulust.

Köiekõnd või koera saba jupitamine.

Ainult pime vajaks kommentaare sellele graafikule

Kasutan siin häbematult Notsu viidet eelmise postituse alt, lihtsalt hästi mugav oli ka Canada graafikut lisada. Reform, keda olen alati toetanud, taob väsimatult trummi: piirangud peavad olema põhjendatud, tasakaalustatud, läbimõeldud, ...  Üritame köiel käies hoida tasakaalu majanduse käigus hoidmise ja koroonaepideemia ohjeldamise vahel. No ma ei tea mis tasakaalust siin juttu enam on, vaadake graafikuid! Te olete igasuguste kriteeriumite järgi juba ammu alla koroona sohu kukkunud ja väljaronimiseks ei aita veerandtoobised lahendused.

Kaubanduskeskused ja söögikohad nädalavahetuseks kinni, politsei ei tohi trahvi teha, ... nalja teete või??? Koera saba jupi kaupa raiumine viib lõpuks ikka saba kaotamiseni (täieliku eriolukorrani) jupikaupa ainult oluliselt valusam, pikem ja ohvriterikkam ja seda nii majanduslikust kui tervishoiu seisukohast. Preventiivne (ärahoidev) hooldus ja remont on alati palju odavam ja efektiivsem kui reaktiivne (takkajärgi). Seda nii auto kui ravi puhul. Esialgu on mugav probleemi ees silmad kinni pigistada ja alles siis tegelema hakata kui massin seisma jääb või kodanik voodist enam ei tõuse (viimasel ajal järjest rohkem keskealisi).

Kas ühtede vabadus maskita liikuda on rohkem väärt kui teiste õigus elule.

Meditsiinisüsteem ei kuku kokku mitte voodikohtade puudusest vaid personali puudusest. Kui voodikohti saad sisuliselt juurde osta lühikese ajaga siis arste, õdesid ja hooldajaid mõne päevaga välja ei koolita! Kuna piirangute mõjud võtavad aega pole ka loota, et olukord lähemal ajal paraneks. Info seisukohalt eelisolukorras oleva teadlase kommentaar: "Nüüd on täitsa pekkis". Võidujooks käib vaktsineerimise ja viiruse leviku vahel. Sellel maratonidistantsil lippab koroona kergejalgselt ees dopinguna toetamas uued tüved. Vaktsineerimine longib järgi kaikaid kodaratesse loopimas nii vaktsiini puudus kui rahva kahtlev või osade kodanike lausa vaenulik suhtumine. Huvitav FB postitus lugemiseks.

Personaalse nurga alt tuli huvitav uudis: ma olen nimelt arvatud riigi seisukohalt piisavalt oluliseks mutriks, mistõttu liigutati vaktsineerimise järjekorras esiritta. Kiri juba tuli, näis kaua süstimise organiseerimise bürokraatia aega võtab. Muidu on siinkandis nakatumine stabiliseerunud, uued tüved murravad peale, vanad taanduvad. Suuremad Ontario asustuskeskused endiselt "Stay Home" lockdownis (Eestiga võrreldes 10x väiksema nakatuvuse juures). Rahvas on leppinud eriolukorraga, kannab korralikult maske ja liigub vaid töö ning kodu vahet. Kaubanduskeskused ja söögikohad ning kõik ülejäänud asutused, kus oleks võimalik koguneda, meil ju pikemat aega suletud olnud.