Esmaspäeval kiirustasin mäelt varakult tagasi. Põhjuseks aastapäev ja sugugi mitte tavaline. 35 aastat tagasi kohtusime peol tol momendil tulevase ja nüüdseks pikalt praeguse kaasaga. Päeval ei saanud miskit ette võtta, sest naisel tööl möödapääsmatud kohustused (mul hea vabandus suusamäele kimada😜), lisaks veel koroonatest, mis osutus .......... negatiivseks, oodatult. Koju kiirustades haarasin lilled ja portsu krevette. Miskeid kooke ega küpsetisi pole meie majas mõtet osta, see vaid solvaks, et kas minu omad ei ole küllalt head😏 Ainult väga eluterve ja pikaajalise suhte puhul võid kaks tundi järjest diivanil lesides ja krevette nakitsedes vaadata "Lahutus Eesti moodi" osasid ning koos naeru mugistada. Või kostan ma teile imelik?
Mida vanemaks saan seda rohkem olen hakanud näitlejate mängu nautima. Kõik osatäitjad on head aga eriliselt meeldivad mõlemad mehed. Paar päeva tagasi õnnestus veidi aega enne tööle minekut kaasa kõrvalt jupi kaupa jälgida interneti vahendusel "Anne lahkub Annelinnast" etendust. Minu arust igavesti äge, loodetavasti on selline teatrivorm tulnud et jääda! Kõrvalmärkusena ei saa lisamata jätta, et just selles samas korteris olen minagi ööbinud kui tütar seal sugulaste juures ühel suvel elas.
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!