Päevapilt: Naeris, sugulased kinkisid, midagi positiivset sital päeval. |
Kahe tunni pärast tuli ootamatult kaks kõnet järjest. Isa on asjad kokku pakkinud ja istub koridoris ning tahab minema hakata. Nad üritavad teda seal jutuga kinni hoida aga vana on kindlameelne ja lubab trolli peale jalutada omamata mingit aimu, kus ta on. Lisaks hakkas rääkima, et peab minema kuna vaja mingi porjekt kinnitada. Kuna too hooldekodu on lahtiste uste poliitikaga ei saa nad kedagi füüsiliselt vastu tahtmist kinni hoida. Põhimõtteliselt sellise taseme dementsusega kliendi hooldamiseks puuduvad neil võimalused. Mis mul üle jäi, sõitsin kohale ja võtsin taadi peale. Isal muidugi eilne jutt mälust pühitud. Kange tahtmine hurjutada millise kuldaväärt võimaluse ära solkis, samas ega sellest kasu pole, tal ju niikuinii meelde ei jää. Jama selles, et nüüd olen lõhkise küna ees, pean hakkama googeldama hooldekodusid, kus võetakse dementsusega patsiente vastu. Kuuldavasti kõik puupüsti täis, taseme kohta pole aimugi.
Pihlakodust sain tänu juhatajale soovituse Benitasse. Enne kui edasi lähen tahan rõhutada, et absoluutselt kõik Pihlakodu töötajad, kellega kokku puutusin, olid äärmiselt meeldivad ja professionaalsed, asutus ise väga soliidne, hinnad taskukohased! Benitaga kontakteerudes selgus muidugi, et isegi selles kuningliku hinnakirjaga (millega võivad asjast huvitatud nende veebilehel tutvuda) asutuses on kõik dementsete toad praktiliselt täis, isegi kui jaksaks maksta. Igaks juhuks läheme homme ikka vaatama ja ilmselt paneme järjekorda, mille pikkus võib eeldatavalt aastane olla. Vahepeal on mul vaja leida mingi lahendus sest 89 aastane ema pole võimeline olema täiskohaga hooldajaks dementsele vanurile.
P.P.S. Annan endale aru, et igal juhul oli parem kohe pang külma vett kaela saada, mitte kuu aja pärast kui juba kodumaalt lahkunud olen.
Ei ole head lahendust pakkuda. Tahtsin lihtsalt pai teha ( ja vaikselt palvetan, et ehk läheb mul sama teema mingil viisil mööda).
ReplyDeleteÄiaga lahendasime nii, et hooldaja käis iga päev läbi. Andis rohud, kontrollis jne. Aga ikkagi läks lappama. Õnneks/kahjuks(?) sai hing varsti rahu. periood ei kestnud kaua, muud haigused tulid peale ja haiglas kustus.
Nii on, et tihtipeale tundub kiire lahendus parim. Esialgu raske selle mõttega leppida, et ehkki füüsiline vorm eksisteerib siis isiksusest pole palju järgi jäänud.
DeleteMerivälja Südamekodus on ka dementsusega isikute osakond
ReplyDeleteÄitähh, helistasin, vabu kohti pole.
DeleteKoeru Hooldekodu, see jääb ehk küll kaugele.
ReplyDeleteÄra lase end hiljutisest rõveuudisest häirida.
Uudistest häirida ei lase sest pole neid lugenudki. Koeru kipub kaugele jääma, üritan esialgu lähemalt.
Delete