 |
| Päevapilt: Mesilane pärnaõiel maiustamas |
Miks ma ikka üllatun kui hommikujooksuga alustatud päev kujuneb asjalikuks? Igatahes sai jällekord hulk asju aetud, pole küll miskit eriti suurt aga puhkuse ajal ikka nats tüütu. Päris puhkus oleks ju selline kui ei pea mitte millelegi asisele mõtlema. Taolist päris puhkust saan tunda vaid pikale matkale või telkima minnes kui põhimõtteliselt võimalik ainult ellujäämisega ja lõkke vahtimisega tegeleda😁
 |
| Õitsev pärnapuu |
Küll on tore, et mul pole mingi haigus (koroona) lõhnameelele mõjunud. Olen alati hea lõhnatajuga olnud ja seetõttu naudin lõhnasid. Tänanegi päevapilt tingitud asjaolust, et rattal sõites lõi ninna Pärnus veedetud lapsepõlve meenutav hõng. Pealegi on mu lemmiktaimetee pärnaõietee. Tagasi lõhnade juurde tulles on hulk lemmiklõhnu: sirel, jasmiin, piibeleht, kohv, kaneel, põlenud püssirohi - ok see oli nali, mõned naiste lõhnaõlid, mille nime ei tea aga mis suvalises situatsioonis meeli erutavad - see ei olnud nali (ürgne feromoonide võim). Teisest küljest on küll hulk ebameeldivaid lõhnu aga tapvalt jälki ei oskagi nimetada.
Mis on teie lemmiklõhnad kui raatsite jagada ja kas on ka kõrvulukustavalt vastikuid mille vältimise nimel olete valmis riiki reetma või oma vanaema maha müüma😜
 |
| Imeline hõng isegi Pärnu maantee kõrval |
Parem hüppeliiges sügeleb hullult ja on natuke paistes, ikka sellest pagana vaablasest, kes sutsaka pani. Mis seal ikka, vanarahvas arvas, et sihatne mürk pidada reuma vastu aitama. Reumat mul pole aga ega ärahoidev hooldus mööda külge maha jookse. Meil on siin ka uus koduloom, igavene pirakas ämblik vaatas hommikul köögis kraanikausiäärel vastu. Nõudepesemine teda suurt ei seganud, aga õhtul oli uutele jahimaadele suundunud. Kui veab siis saab kunagi päevapildi modelliks.
Unustatud Juuni jooksu kokkuvõte: 102km keskmise tempoga 4:43 kilomeetri peale. Kiireim kilomeeter 4:00, viiekas 22:28, kümps 47:31. Parim keskmine kiirus rohkem kui 5 kilomeetri distantsil 4:26/km ehk 13.52 km/h. 16 korda juunis jooksmas. Aasta parim kuu keskmine tempo vaatamata Eestis seoses puhkusega lõdvemalt võtmisele. Käimist 55, ratast 164 kilti.
Vapsik ikka, mitte vaablane. https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66676453/kas-vaablane-on-sama-kes-vapsik.
ReplyDeleteMulle meeldib värskelt niidetud heina lõhn ja vastik on nt kloor või põlenud plastik.
Õigus, vapsik. ma pidasin neid samadeks elukateks. Chat-GPT andis põhjaliku ülevaate nende vahest ja kinnituse, et tegu oli vapsikuga. Hein tuletab malevat (ja torgitud käsivarsi) meelde, plastik jah vastik.
DeleteLemmiklõhnad: pärnaõis on esikohal (mul oli lapsepõlves vana pärna külge pandud kiik, millel oli kiikunud juba vanaisa - hiigelsuur konstrukt), siis tuleb kevadine piibeleht ja lõpuks lillhernes :) Kui nüüd looduslõhnadest väljapoole - siis värskelt pandud asfaldi lõhn - toob lapsepõlve meelde.
ReplyDeleteKõige ebameeldivam lõhn seostub inimese pesematusega - higi ja muude kehavedelikega, mis soojuse mõjul erituvad ja kaasinimese hingamise seiskavad.
Asfalt on mulle ühest küljest meeldiv aga samas kuidagi tööstuslik lõhn. Pesematus (niinimetatud kodutu hais) on tõepoolest vastik.
DeleteLoodusest lemmikud kibuvitsaõied, roosid, meri (puhas meri, mitte adru järgi haisev). Puuriit :) Aga näiteks värskelt niidetud muru absoluutselt ei meeldi, lausa iiveldama ajab.
ReplyDeleteTehislikematest lõhnadest - värske asfalt, päikese käes sulav tõrvapapp...
Kohutav ja õudne on kalalõhn (ma ei söö kala ega mereande) - käisin kunagi tööle jala mööda kohast, kuhu kalamehed võrke kuivama panid. Mitu tänavavahet tuli hinge kinni hoida. Aa, vanemad pärnakad ilmselt mäletavad kalakombinaati ka (öäk).
Värskelt saetud puit meeldiv, saekaater ja ehitamisel puitmajad lõhnavad hästi! Kala suhtes olen neutraalne.
DeleteVaigulõhnad (lehis on eriline lemmik, nulg ja mänd on väga mõnus, kadakas jne), kõik eelpoolnimetatud looduslõhnad (lilled-heinad-pärnad-sirelid). Küpsed viljad ja eriti värske moosilõhn.
ReplyDeleteTehislõhnadest asfalt jms ei meeldi, küll aga on päris mõnus tärpentin ja püssirohulõhnal pole ka häda midagi, kerges tuulekeses hajutatuna on vägagi meeli teravdav. Ma olen laskesportlane ja kunstnik, tärpentini ja püssirohuga on omad positiivsed seosed.
Ebameeldivad on samad, mis eelpool mainitud - plastiku kärsa hais ja inimese pesematuse hais, lisaks igasugune roiskumine. Lillede koha pealt on mul üks erand ka - vahalille lõhn ei meeldi, liiga intensiivne ja lääge, imal, meenutab natuke lapsepissiseid veidi seisnud mähkmeid...
Kadakas jah meeldiv, samuti maasikas. Ebameeldivatest tuli meelde pirniõite lehk Torontos aias, nagu kuuks ajaks sooja kätte jäänud lõpnud rott - prrr.... Esimestel aastatel ei osanud kahtlustada, arvasin, et mingi elukas kuskil surnud :P
Deletemu viimase paari aasta sees tehtud meeldiv lõhna-avastus on paplipungade vaiguste soomuste lõhn. Varem nuputasin mitmel kevadel, mis pagana hea lõhn see on, kui ma midagi õitsemas ei näe.
ReplyDeleteEbameeldiv - esimeses järjekorras tuleb meelde autode kütuseving. Eriti kui tulla välja autost või bussist sõiduiiveldusega ja siis kuskilt tuleb pahvak tossu peale.
Feromoonidest - siin enne kirjutati ebameeldivast higilõhnast, aga mõne mehe higi lõhnab nii hästi, et hakka või tänaval, keel ripakil, järel käima. Sellistel meestel tuleks deodorandi ja parfüümide kasutamine üldsuse naudingute huvides ära keelata.
Ma ei teadnud et paplipungad lõhnavad, pean järgmise aastani ootama, et katsetada. Linna saastunud õhku tunnetad eriti teravalt kui enne pikalt värskes õhus, nagu Rootsis olles peale kolme kuud metsapiirkonnast Stockholmi sattudes. P.S. just nägin statistikat, et põhjamaad kõige saastevabamad maailmas, Eesti sealjuures lausa kolmandal kohal!
DeleteLõhnad on minu jaoks väga oluline maailma mõõde. Lemmiklõhnad on mdg taimset päritolu. Mida haruldasem, seda lemmikum 😀 nagu lyhikest aega õitsvate sirelite, pojengide, jasmiinide jne aroomid, aga ka vingelt lõhnav õitsev rapsipõld on mmmmmõnus. Valge ristiku muru sooja tuulevaikse ilmaga. Pärnapuu õite lõhn on minu jaoks toredalt magus.
ReplyDeleteKöögis tehtav peab ka hästi lõhnama, muidu see söök ei tööta. Lemmiklõhnad tulevad malmpanni pealt. Searasvaga praetud sibula lõhn aga puudutab mu seljaaju :)
Õuelõhnad on tähtsad. - Puhas pesu. Värskelt sadanud vihma ja lume lõhn, kevadise metsa ja mulla peened aurud. Värskelt langetatud puu saepuru ja mahlade lõhn.
Värskelt niidetud muru mahl, kui seda pole liiga palju. Kuiv hein lõhnab nii armastusväärselt.
Samas, ka jäledad lõhnad, lehad ja haisud on elu osa. Koduelukate ja kanade sõnnik, hapnev haavapuit (igakevadine puulõhkumise saatja), kiiretel aegadel kraanikaussi tekkivad bakterikultuurid, pikalt jalas olnud töösaapad, pesemata inimesed, joodikud, enamus kalaga seonduvat, bensiinimootorist välja tulev aur, aga kõige jäledamalt haiseb praegu minu oma vana armsa auto diiselmootor.
Ma ytsin, lõhnad on väga tähtis infoallikas, ja kindlasti on neid meeldimisi ja jäledusi veelgi.
Wow, sa oled lausa lõhnagurmaan. Toidulõhnad on olulised - mu lemmik kaasa küpsetatud värske leib ... oooohhh!!!
DeletePraesibula lõhn on mu jaoks selline huvitavalt ambivalentne, et köögis ja söögi eel on maailma parim ja lõhnab nagu Söök suure algustähega. Aga kui ta siis pärast juustes või riiete küljes on, siis lõhnab jälle nagu mustus ja tahaks kõike praesibulast kohe puhtaks pesta.
DeleteOn kaks pmst haisu, mida on mul mõõdukas kontsentratsioonis huvitav nuusutada: hobusesõnnik (mu kodu lähedal on hobusetall) ja silo (avastasin, kui ühe mullaaugu täiteks pandud niidetud rohi seal kogemata silostus). Paras koera tunne tuleb, et oh, kus siit tuleb nüüd alles infot ja peaks veel nuusutama, sest äkki saab veel midagi teada!
Minu lillelõhnade topis on esimene maikelluke. Seda nuusutan kevadel nagu narkootikumi. Kunagi oli mul selle lõhnaga lõhnaõli, vist oli nimi "Dolce Vita", aga seda pudelikest ma ei suutnudki ära kasutada, tundus liiga vänge. Siis ei saa nuusutamata jätta sireleid ja jasmiine.
ReplyDeleteLapsepõlvest on meeles värskelt kuivatatud heina lõhn. Kuigi palavas küünis selle virna ladumine oli torkiv ja palav töö, aga heintel magades oli see lõhn jube hea. Seda lõhna tänapäeval enam kusagilt ei leia.
Halva lõhnana on lapsepõlvest meeles laudalõhn, eriti tuli see sigalast. Seatalitajad ei saanud sellest lõhnast iialgi lahti. Meil kogus olid nii lehmad kui sead, ja kuigi laudariideid tuppa ei toodud, oli seda lõhna ikka tunda, kui koju käima tulin. Ja kui mu ema, kes alati loomi talitas, kuhugi külla tahtis minna, valas ta endale mingit lõhnaõli peale. See kombo lauda- ja lillelõhnast oli kuidagi eriti kurb.
Meeldivad lõhnad sarnased meil. Sealauda lõhn oli jube. Ülikooli ajal pidin töötama kolm päeva sealaudas ehitusel, teisel päeval enam ise ei tundnud aga sööklas ei tahtnud keegi meie kolme kõrval istuda :D Need tööriided viskas ema peale neljandat ebaõnnestunud pesu minema.
DeleteSelle mu poolt eelnevalt mainitud kalakombinaadiga oli sama lugu. Inimesed, kes seal töötasid, haisesid pmst kogu aeg. Käisin gümnaasiumis Pärnus (elasin Sindis) ja kui juhtusin sama bussiga koju sõitma kui kalakast vahetusest tulevad Sindi naised... ooo johhaidii, terve see buss haises. Ja soodsa tuulesuuna puhul haises pool Pärnu linna.
DeleteAa, ma ikka ei saa oma kalast üle. See tehas, kus ma töötan, oli vene ajal ka mingi kalakonservitsehh või midagi sellist. Ja kui vanas tsehhis ükskord põrandat üles võeti, siis selle all olnud liiv ja kruus haises niimoodi, nagu oleks seal kakskümmend aastat kalarapped mädanenud. Võibolla mädanesidki.
Delete