Päev endale!

Päevapilt: Ninamaa neem

Nagu ikka on uni suvilas hea, mere ja metsakohin ning linnulaul teraapiliselt rahustav. Kui vaid tuul poleks pidevalt pihlakaokstega vastu katust tagunud. Hommikujooks läks hea tempoga, kummalisel kombel näitasid mõlemad pulsikellad 4.99 km. Merevesi mõnusalt soe, sumasin lainetes ja hõljusin selili.

Betoonkoloss, vasakpoolset puud
 kasutasin katusele saamiseks

Kaheteist ajal jogurt, kohv ja saiakesed. Kaalusin kas teha plaanitud saagimised või minna metsa hulkuma. Enne lõbu ja siis töö, õudne kui vahepeal tuleks tuumasõda ja lõbu nautimata ning töö tehtud😜 Võtsin pisipange kaasa, äkki leian mustikaid. Neid oli vähe nii metsavahel kui raiesmikus, ehk leian tagasiteel parema koha. Ranniku ääres matkarajal jalutades jäi silma pirakas betoon monoliit - Peeter suure merekindluse osa. oma 8 meetri kõrguse ja umbes 20X20m betoonkuubiku otstarve jäi ebaselgeks. Komandopunkt, tulejuhtimis keskus, moonaladu, ... ?

Betoonkuubiku katusel

Sees veidi rämpsu ja enam kui 100 aastat kestnud tilkumisest stalagdiidid laes. Katusele võimatu siledat püstloodset betoonseina mööda ronida. Aga kõrval kasvavad puud, üks tundus eriti sobiv ronimiseks. Pikemalt mõtlemata kribinal puud pidi üles ja oksa mööda katusele. Tihti seda rada ei kasutata, millele vihjas linnupesa okstevahel kuhu oleks peaaegu sisse astunud. Katus sile betoon, kus loodus lokkama hakanud kaljupinnale iseloomulike vormidega. Kamuflaazh perfektne, ülalt raske eristada tavalisest metsast.

Suurupi sireenijaam

Uudishimu rahuldatud kõndisin liivakivi panga peal Ninamaa neeme tipuni. Suurupi sireenijaam paistis küll olevat maha jäetud vaatamata hoiatavatele siltidele. Tagasitee mere ääres kalda all, palju huvitavam. Liivakivi paljand kohati pääsukeste poolt õige auklikuks uuristatud. Mere äärest sisemaa poole keerates hakkasin mustikaid otsime. Siin-seal veits oli aga vähe, suure vaeva ja ajakuluga korjasin veerand pangekest. Lõpupoole pugisin ikka ise ka. Kokku 10 kilti käidud 

Suvilas korkisin pikema jututa õltsi ja tõin sae välja. Pihlakad said kõva kärpe, paaril õunapuul oli vaja suuri kuivanud oksi saagida, metsa all oleva kuiviku lasin alla. Viimasega veits jama, sest igavese pikana toetas teiste puude vastu ja tuli alles suurema õõtsutamise peale hirmsa pauguga alla.

Kolm on kohtu seadus, neljas liha nahas

Karvane käsi😁

Dilemma: grillima või randa? Võtsin järgmise õltsi ja sinihallitusjuustu nälja peletamiseks. Käin rannas enne, peale grillimist niikuinii ei viitsi minna. Tuul merelt üllatavalt jahe, hea et huudi (kapuutsika) kaasa võtsin. Kaua rannas ei vedelenud, isegi vette ei läinud.

Nüüd oli esimene asi lõke süüdata ja liha välja tuua. Selle ajaga kui tuli madalamaks vajus oli mul kõik valmis. Tõstsin resti süte peale ja lihad restile. Neli tükki tundus vähe palju, aga ma näljane. Küpsemise ajal surfasin netis ja kohendasin tuld. Hea liha tuli, kahjuks kartuleid vaid kolm, leib aitas hädast välja. Enne sisse minemist vahtisin tükk aega lõket, elav tuli on hüpnotiseeriv!