Friday, January 26, 2024

Stahhaanovlane, ehk kuidas kiirelt ajavahest üle saada.

Taustapildi huvides kordan nats eelnevat infot: Teisipäeval ärkasin öösel enne nelja olles umbes 3 tundi maganud. Lennuväljale poole kuueks. Õhkutõus pool seitse. 3 tunnise lennu ajal tukkusin vahepeal. Ümberistumise paus 2 tundi. Kaheksatunnise lennu ajal Torontosse küll üritasin aga magama ei õnnestunud jääda. Kohaliku aja järgi maandusime 13:30 (20:30 Eesti aja järgi). Kummalisel kombel tundsin end suht värskena ja lasin kaasal tööasjad autosse visata. Põrutan otse tööle, päev ajavahe tõttu niikuinii raisus, parem uimerdan tööl ja saan selle eest makstud kui viskan aja niisama kodus maha.

Viisin kaasa koju ja sõitsingi tavalisest ettevatlikumalt. Liiklus oli õnneks üllatavalt hõre, tunnike jäin hiljaks. Kolleeg ei uskunud, et otse lennuväljalt tulin, pidin näitama ajastambiga pilti Gröönimaa liustikest, millest möödunud vaid 6 tundi. Tegin alustuseks sahmaka kohvi ja jäin huviga ootama millal unemati koti pähe tõmbab. Kui ikka väga uimaseks lööb keeran puhkenurgas diivanile pikali ja magan veidi enne kui koju sõidan. Pea läks vahepeal uimaseks aga möödus peagi. Kummalisel kombel erilist unevajadust ei tekkinud. 

Kümne ajal töö lõppedes istusin autosse, loodetavasti ei jää pooletunnise roolis olemise ajal magama. Sõit möödus vahejuhtumiteta, vanasti päeval kahe ajal koju sõites kippus uni hullemini ligi kui nüüd, aga siis pidin ka viis hommikul tõusma. Koju jõudes tervitasin koeri, need nägid mind esimest korda üle pika aja. Tegin tassi kuuma teed ja paar võileiba ning surfasin veidi internetis enne kui teki alla pugesin. Mõni ime, et uinumisega erilist probleemi ei olnud. 27 tundi järjest magamata (kui tunnike tukkumist lennukis välja arvata) - minu jaoks rekordiline.

Uni oli hea, kaheksa pool tundi ilma vahepeal ärkamata skooriga 82 punkti sajast. Hommikul üllatavalt ergas tunne, läksin tegin jooksuringi. Tempo küll tavapärasest aeglasem aga vähemalt osaliselt võis jäiste ja lumiste olude kaela ajada. Edasi möödus päev nagu iga teine kui tööle vaja kohale minna. Praegu kolm päeva möödas ja julgen kinnitada, et esimesest päevast tavarütmis tagasi. Ei mingeid tavapäraseid ajavahest tulenevaid tüsistusi nagu öösel ärkamine või päevane unisus. Kui Eestisse lennates võttis mul kohanemine üle nädala siis nüüd hüppasin hoo pealt ilma probleemideta tavarütmi reele.

Kuna tegu esimese korraga, ei julge üldistada ja soovitada, aga kindlasti proovin järgmine kord sama taktikat. Vähemalt seekord seljatasin ajavahe ilma erilise pingutuseta lihtsalt esimesel päeval kohaliku normaalse magamaminekuni ülal olles. Tuleb tunnistada, et tavaliselt on minu jaoks kergem päeva pikemaks venitamine kui lühemaks tegemine.

Kuidas teil ajavahega kohanemine, kas läheb suht lihtsalt või on uni pikemalt paigast ära? Kaasneb mingeid teisi tüsistusi nagu peavalu? On vahet kumba pidi, kas päeva pikenemise või lühenemise suunas liikumine?

10 comments:

  1. Sa tahad öelda, et pole kunagi elus ööd vahele jätnud? Hmm, peab vast hea elu olema, kui iga öö magada saab...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Pidu olen ikka noorest peast öösel pannud aga varahommikul mõneks tunniks magama keeranud, et järgmine päev värskelt jätkata. Tõepoolest ei tule ette 24 tundi järjest üleval olemine. Ööd on magamiseks kui just öötööd ei tee ja kui teed siis magad päeval.

      Delete
  2. mul paistab samuti, et kergem on ringiga sisse teha kui üritada end vägisi magama panna, kui und ei tule.

    aint et mõnikord tekitab see muret, praegu läheb juba teine nädal mingite 2-3-4-tunniste unejuppide peal, mõni 24-tunnine ärkvelolu ka sees.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mõni kord aastas pole paha aga tihemini suurt ei tahaks ega viitsiks oma unerütmi segi keerata. Ega ma enam teismeline ole :D

      Delete
  3. Mul tuli sügisel ühe suurõppusega seoses 36h jutti ärkvel olekut, sh enam-vähem 30h üsna intensiivset tööd. Iseenesest selle aja vältel väga hullult uni peale ei kippunudki, ilmselt varahommikul oleks olnud kõige hullem, aga siis tehti nii intensiivset vastumängu, et see hoidis üleval. Aga vat taastumine, see võttis nädala või kauemgi - on ikka vaks vahet, kas oled 45 või 25 - 25 olles ei andnud nagu midagi tunda veel :).

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vanus kindlasti mõjutab ja muidugi ka see kui intensiivse tegevuse, nii vaimse kui füüsilisega, ärkveloleku ajal seotud. Lennureis tegelt vaid ajaviitmine, pole ei närvipinget ega mingit füüsilist koormust.

      Delete
  4. Kui mina noor olin, siis polnud probleemi, aga nyyd on. Väga. Eks ma maksan oma pikki unevõla-aastaid ja asju, hind on soolane ja intress korralik 😀
    Sa oled ikka vintske tervisega, padi pooleks!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Unevõlg tekkis kui käisin tööl 6-14, sest magama enne keskööd ikka ei saanud ja 5 tundi oli mulle pikalt liiga vähe. Praegu ei saa kurta ja üritan tervist jõudumööda ka hoida.

      Delete
  5. Ajavahega kohanemise kogemusi ülearu palju ei ole, vaid mõned korrad. Pidavat keerulisem olema lääne poolt ida poole tulek ning viimane mõne aasta tagune kogemus kinnitas seda, kui napi 5-tunnise ajavahe tagasi paika saamine võttis aega 4-5 kuud. Kui muidu ei ole magama jäämisga probleeme, siis siis oli, proovisin igasugu nippe, aga lõpuks sai keha aru, et ajavöönd ammu teine.
    24h tundi üleval võisin noorena teha, polnud probleemi, aga nüüd enam ei taha ja ei jõua.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Läänest itta mul ka keerulisem. 4-5 kuud kostab rohkem unehäire kui ajavahest ülesaamine.

      Delete

Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!