 |
| Väga külm ja väga vaikne |
Nii lihtsalt vist ei lähe aga täna hommikuks sai suurem külmalaine läbi, mobla väidab vaid -6C välistemperatuuri hommikul kaheksa ajal. Eelmine nädal oli keskmise temperatuuri poolest üks mu elu külmemaid üldse. Ei viitsi üle kontrollida aga üle viieteist miinuskraadi vist kordagi ei tõusnud. Mäletan uduselt paarikümne aasta tagust Toronto jaanuari algust kui suur osa ajast päeval 20 miinuskraadi ringi, auto käimaminek iga hommik suur pingutus. Oskab keegi kommenteerida, millal Eestis viimati nii pikalt nii külm on olnud. Keegi väitis, et 40'dal aastal, kui pikk ja rekordiliselt külm talv soomlasi talvesõjas kõvasti aitas tiblade elimineerimisel.
Järgmine nädal tõotab soem, kohati lausa kraad kaks üle nulli. Murdmaa suusatamise proovimiseks peaks ideaalne olema, peaasi et radasid jäässe ei tõmba, muidu vanade kontidega valus kukkuda. Eile vaatasin Trepi tee juures olevat laskumist ja ausalt öeldes murdmaa laudadega küll ei julgeks sealt sõita. Viimasest korrast mäletan: murdmaa tasakaalutunnetust polnud ollagi. Mäesuuskadega kontrollid sina sõidu suunda ja kiirust, murdmaalaudadega kontrollib mägi sind, no vähemalt mind.
 |
| Detektiivmüsteerium lumel |
Pühapäeva lõuna ajal oli ikka veel krõbe külm ja jube ilusad vaated aknast. Naaber küttis sauna, suits tõusis madala päikese paistes otse üles enne kui hajus. Kohev külmailma lumi sätendas õunapuu okstel. Aknast välja vaadates jäid silma kuritöö jäljed - jäljerada katkes keset lumevälja. Ehkki ei ohvrit ega kurajtegijat polnud näha järeldasin amatöördetektiivina, et keegi tiivuline oli poole jooksu pealt hiire snäkiks kaasa haaranud. Kahtlusaluste hulka kuuluvad eelkõige varesed ja harakad, keda ümbruses pidevalt näen, ka mingi kakuline pole välistatud. Kes iganes oli isegi sabajälje lumele jätnud, samas töö oli puhas, tilkagi verd ei hakanud säravvalgel lumel silma.
Eile viie ajal pimedas Pässast Mustakale jalutades oli -18C. Ehkki vuntsi peale kasvasid jääpurikad siis turi läks jälle niiskeks, pidin tempot alla võtma. Meeldiva üllatusena täheldasin, et isegi minimaalse valgusega suudan tunde järgi otse minna, otsem kui päevavalguses mobla pealt kaarti vaadates nagu hiljem jalutusekaardilt võisin veenduda. Mustamäe metsas muidugi eksimise võimalust pole, ühel pool Mustaka nõlv ja teisel pool kusagil suured teed. Rada lumes küll ei näinud aga selle kulgemise suuna loogika ja puutüvede järgi ei astunud isegi kordagi kõrvale pehmesse lumme. Rajal viibimise ainsaks kinnituseks oli kõvaks tambitud lumi. Enamasti metsas viibimise osa natsa peale esimest kuni viienda kilomeetrini, päris huupi kõmpimine poolteist kilti Nõmme tunnelist Regionaalhaiglani. Aega kulus kõrgetes talvesaabastes pea täpselt tund, tänasin jällekord ettenägelikkust, et need kaasa sai võetud.
Selliseid külmalaineid on siinmail ikka olnud. Nädalakene -20- -25 C ümber pole midagi enneolematut. Minu jaoks see pole õieti talv olnudki, kui vähemalt paariks päevaks -25 ei keevita. Sõja-aja talvedega oli teine lugu, siis oli ju lausa -40 ja väga paljud õunaaiad said hukka. Praegune on selle kõrval ikkagi nohu. Kas sa 80-ndate keskpaiga talvesid ei mäleta? Siis oli ka ikka päris ränk, näiteks 1987 jaanuar algas ka hullu keevitamisega, mäletan tollest aastast, kuidas talvemantlid telekavaatamise ajal seljas olid ja ma ikkagi kopsupõletiku sain.
ReplyDeleteNatuke statistikat (lugu on küll mõni aasta vana, aga mis siis):
https://ilmajaam.postimees.ee/393630/paukuva-pakase-rasivad-rekordid
Kummaline jah, et ega ei mäleta pikki väga külmasid nädalaid. Ehk seetõttu, et elasin Mustaka kortermajas kus mingil müstilisel põhjusel soojaga probleeme ei juhtunud olema. Kooliajast mäletan mingit hullult külma ilma kui suusatades näpud räigelt ära külmetasin - oi kuidas valutasid pärast. Seda ka, et mingi aasta külmas Soome laht kinni ja lõunapoolt pärit vene piirivalvurid läksid paanikasse, et mingi imperialistide salakavalus piiririkkumise hõlbustamiseks :D
DeleteTallinn on merelisema kliimaga, seal vast ongi neid ekstreemseid temperatuure harvem (aga see-eest on ka mõõdukamaid temperatuure raskem välja kannatada, sest niiske on).
DeleteSeegi kord olid ju Lõuna-Eestis karmimad ilmad kui Põhja-Eestis.
Mäluga on nagu on, ega tavaliselt ei jää meelde kui pikalt seda külma on- ega suurt vahet ei ole kas 2 või 5 või 10 päeva järjest külma. Meelde jääb pigem konkreetne külmetamine, nt -25 kraadiga 40 minutit hilinevat bussi oodata ja pärast õhtul Tartu raudteejaamas samuti hilinevat rongi oodata (jaamahoones sees ei tundunud ka eriti palju soojem), absoluutselt ilma korraliku talveriietuseta -30 kraadiga maalt linna tulemist, õnneks selleks ajaks liikusid bussid rohkem graafikus.
ReplyDeleteAga miskipärast tundub praegune külm pigem selline tavapärane ei mingeid üliekstreemseid temperatuure, nädalajagu pikkust ka ei tundu kuidagi erakordne. Võtsin ilm.ee statistikast juhusliku detsembri/lõpu jaanuari alguse aastast 2002/03 ning 30.12 kuni 7.01 oli üsna krõbedalt kestev pakane.
Seal kahjuks vanemat statistikat ei olnud, aga Lendava artiklis räägitakse 1978/79 talvest, võis muidugi olla, et ekstreemne külm kestis lühemat aega või Tallinnas nii külm ei olnud, mulle on ainult räägitud käredast pakasest, ise olin liiga väike, et mäletada.