Hundilaut

Fenrir sööb Ragnarökis Odini ära

Postituse sundis kirjutama lääge maik, mis MMTM blogidraamast suhu jäi. Mind absoluutselt ei rahulda Indigoaalase postituses kirjeldatud olukord: Enesetsensuur, teadvuse jaoks sama mis universumile soojussurm. Usun, et enamus blogistajatest ja lugejatest tahaks võimalust arutleda ka tundlikel teemadel ilma hirmuta kedagi solvata või iga sõna üle pikalt järgi mõtlemata, noh nii nagu ennemuistsetel aegadel. 

Ja siis tuli pähe geniaalne, ehkki mitte originaalne mõte kuidas hundid söönuks saavad ja lambad terveks jäävad. Miks mitte asutada blogiruumis väärikas sõnavabadust austav ja kriitikat salliv piirkond - HUNDILAUT, kus virtuaalsete lammaste murdmine ja huntide omavahel purelemine sallitud. Lammastel on niigi juba ammu laut või mitu, kus sõbralikult ühendkooris määgides nii hundinahas lambaid kui ka ettekujuteldavaid ja päris hunte sarjatakse. Huntide oma viga, et ei organiseeru ja lasevad sorgus sabadega lammastel oma arusaamiste järgi ruulida.

Hundilauda erinevus oleks ilma igasuguse diskrimineerimiseta vaba sissepääs ja sõnavõtt kõigile soovijatele: nii huntidele, lammastele kui ka kõigile teistele elukatele, kes end kuhugi vahepeale identifitseerivad. Täielikku sõnavabadust ei saa paraku isegi seal lubada, sest ühest küljest tuleb päris maailma seadustest kinni pidada ja teisest küljest ei pruugi kõik pudulojused ootamatult sülle langenud vabadust osata väärikalt ja vastutustundlikult kasutada. Võiks olla tegu kohaga, kus võitlevad ideed, mitte inimesed, ehk siis väideldakse põhimõtete üle mitte ei hakata arutama huntide või lammaste persoonide kallal. Lauda uksel oleks hoiatus: sisenemine omal vastutusel.

Ideaalis võiks eeskujuks võtta Valhalla, kus päeval võideldakse viimse veretilgani ideede üle kuni lõpuks langetakse. Siis ärgatakse ellu et saaks terve järgneva öö piiramatus koguses õgides ja kärakat visates pidu panna. Peale lühikest pausi algab võitlus otsast peale. Tsükkel kestab kuni viimase otsustava ja lõpliku Ragnaröki lahinguni, mis on ka maailma lõpuks, tänapäeva paralleelina tähistaks seda ASI ehk supertehisaru loomine. Nagu mütoloogiaski on sümboolne maailma lõpp uue ajastu alguseks, kus juhtimise võtab enda kätte tehismõistus.

Sisu loomiseks oleks igal huvilisel võimalik mingi teema tõstatada või veel parem külalispostitusena avaldada. Üle lugedes paistab elluviimiseks liiga naeruväärselt naiivne ja ilus idee. Aga mis lugejad arvavad, kas oleks huvi ja julgust sellisest üritusest osa võtta?