 |
Täna käisime mälestamas minu Kanada sugulast, kes jätnud märkimisväärse jälje teadusesse, tema poolt on füüsikasse toodud mõiste "kvant materjalid" - Quantum Materials. Kel huvi võib googeldada, mida see termin täpselt tähendab, ma ei hakka siin laiemalt lahti harutama. Uurimustööd hõlmasid paljusid erinevaid teemasid nagu kõrgtemperatuuriline ülijuhtivus, kosmiline taustkiirgus, kvaasikristallid, rasked fermionid, ... jne ... Ta oli mitmete tunnustatud teadusauhindade laureaat.
 |
Järelhüüe avaldati ühes Kanada suuremas ajalehes "Globe and Mail". Tegu oli eesti soost särava tähega teadustaevas. McMasteri ülikooli tuli tema "celebration of life" mälestusüritusele kohale hulk tunnustatud teadlasi, kellest mitmed ka sõna võtsid ja koos veedetud aegu meenutasid. Mulle igatahes jättis selline mälestusüritus sügava mulje, palju kenam ja südamesse minevam kui traditsiooniline kurb ja süngevõitu matusetalitus.
 |
| McMaster Alumni Memorial Hall |
Kõnedes räägiti mehe teadlasekarjäärist ning nii mõnestki koomilisest sündmusest nagu näiteks seoses kihlveoga üle Niagara jõe USA poolele ujumisest - tagasi polnud vaja ujuda sest USA piirivalvekaater tõi piiririkkuja tasuta Kanadapoolsele kaldale. Nüüdsel ajal nii lihtsalt ei pääseks tõdes jutustaja muigega. Peale kolleegide said sõna sugulased. Meeldejäävaim oli pojapoja lugu oma koolipõlvest kui vanaisa aitas "show and tell" kodutööga. Suht laialt levinud ülesanne kus õpilane peab midagi kooli kaasa võtma ja selle teemal rääkima. Loodusloo õpetaja oli andnud lastele ülesande valida perioodilisustabelist element. Pojapoeg tahtnud kasutada vanaisa laboris nähtud trikki vedela lämmastiku ülimadala temperatuuri mõjust erinevatele objektidele. Vanaisa keeldus vedelat lämmastikku lapsele toomast õigustatud põhjendusega, et see liiga ohtlik. Asendas kõrvalhoonest tuumafüüsika laborist saadud uraani tükiga - loodusloo õpetaja olla näost üsna ära langenud kui laps koolikotist portatiivse Geigeri loendi ja tüki uraani välja koukis😂
Vaat kui vinged sugulased sul.
ReplyDeleteCelebration of life on hakanud järjest rohkem levima ja mulle meeldib see ka. Korraldasime sellise ürituse ka mu liiga vara lahkunud heale sõbrale. Tal olid ikka matused ka (kiriklikud) ja celebration of life ürituse tegime pisut hiljem, ca 8 kuud peale tema surma. Siis oli suurem shokk jõudnud pisut lahtuda - oli kohutavalt kurb ja valus ikka aga vähemalt pakkus lohutust, sest siis jäi viimasena hinge ikka natuke positiivsem ja helgem olemine kui matused.
Kui endal suurt pole siis hea sugulaste saavutuste paistel soojendada :)
DeleteKõikse tähtsama allkirja võib leida vabariigi asutamise dokumendilt ;)