Õhtupoole laua taga istudes hoidsin kuidagi hajameelselt vahvlit näpu vahel ja äkitselt napsati see nii kiiresti ära, et ei jõudnud reageerida. Koeral on siiski hea kontroll oma hammaste üle, sest näpuotsad on mul alles. Noh ja kõige lõpuks kuulsin magamistoast lapse hüüet ja naeru, Koko oli leidnud mu kuivatatud viigimarjade paki, mida lugemise kõrvale näksin ja asunud seda isukalt lakkuma. Kas me siis hoiame teda näljas – ei, pakume igavest kallist koeratoitu, aga see jäetakse kaussi alles ja iga hinna eest üritatakse miskit inimeste toidulaualt naksata.
Noorem, väiksem ja karvasem kass tikub nüüd pidevalt hommikuti õue. Läheb varakult ukse juurde ja pistab lõugama. Välja saamise nimel kannatab ära isegi koera kiusamise. Tegelt ei tohiks teda välja lasta, sest paari päeva eest olid pisemal plikal mingid kahtlaselt kirbuhammustuste moodi punased plekid nahal. Kord välja saanuna teeb ta kiirelt ümbruskonnale tiirud peale ja ilmub peagi aknale, nõudes uuesti sisselaskmist.
Vanem ja suurem kass aga on üle võtnud arvutitooli. Iga kord kui tulen leian kassi toolilt magamas eest. Täna oleks pea-aegu otsa istunud, napilt suutsin kassi lömastamisest hoiduda. Viimasel ajal on ta hakanud mulle vastu vaidlema, kui üritan ise toolile istuda. Füüsilise arveteõiendamiseni pole asi veel läinud kuid koeralt äraõpitud urisemisega annab ta selgelt märku oma arvamusest.. Looma selja taha jättes läheb olemine mõnusalt soojaks – peaks hästi neile mõjuma, kel ristluud valutavad:)
No comments:
Post a Comment
Kõik kommentaarid ootavad modereerimist!