Sunday, November 22, 2009

Tegus pühapäev

Täna otsustasime peale pikemat vaheaega ujuma minna. Seekord oli kaaslaseks vaid pisem laps, sest vanem plika läks sõbrannadega miskit teismeliste vampiiri ja libahundi teemalist filmi vaatama. "New Moon" olevat avapäeval teinud kassarekordi teenides 72.7 miljonit dollarit. Õhtul tagasi jõudes teatas mu teismeline, et film oli kah, mitte eriti huvitav. Olin veidi üllatunud (meeldivalt), sest tean, et talle meeldib selleteemalisi raamatuid lugeda. Kohe selgus ka põhjus, nimelt olevat plika raamatut enne lugenud, mida filmist palju paremaks pidas. Tean seda omast käest, filmi ei tasu enamasti vaatama minna kui oled enne raamatut lugenud. Enda ettekujutusvõime loob nii palju põnevamad mõttepildid, milleni film kunagi ei küüni.

Ujulas selgus meie kurvastuseks tõsiasi, et basseinis on ootamatult mingi kursus, mistõttu saime vaid pool tunnikest vees veedetud. Harilikult kestab tasuta ujulaaeg pühapäeviti ühest neljani, meil kulub tavaliselt ikka oma kaks tundi. Õnneks on tihtipeale bassein piisavalt tühi, et saame rahulikult oma laiusi ujuda. Seekord siis lihvisime veidi tehnikat ja tegime mõned võiduujumised. Pisem plika kipub jalgu põlvest liialt kõveras siputama aga nüüd muudkui seletasin ja asi hakkas minema. Rinnuliujumises tegi ta mulle isegi ära, hiljem selgus, et kasutas jalgu ka tavatõuke vahepeal (ma ei tea kas see päriselt ka nii käib, aga mis siis, tubli ikka).

Kodus pidime tuttavate eestlastega rattasõidule minema, kuna ilm ilus - päike ja +12C. See aasta vist jääb talv taeva, jama küll, sest mul ju hooaja suusapiletid ostetud:) Igatahes jäid nad hiljaks ja kasutasin aja ära, et sügisesed lehed aialapil maa sisse kaevata. Kevadeks on siis maa orgaaniliselt väetatud. Maikuus tomateid istutades on näha, et taoline muld meeldib vihmaussidele, neid võiks labidalt jogurtitopsitäie korjata. Lõpuks istusime ratastele aga lõbu jäi lühikeseks, sest mu esiratta kumm läks tühjaks. Vahetasin ratta kaasa oma vastu, kuid ei viitsinud sadulat tõsta. Alles nüüd sain aru kui jube ebamugav on suurel osal kanadalastest rattal sõita.

Nimelt on mind alati kummastanud seik, et enamus asjaarmastajaid hoiab siinmaal sadulat nii madalal, et sellel istudes saab jalad mõlemalt poolt maha toetada. Mäletan omast lapsepõlvest, et jalg peab sirge olema kui pedaali alla lükkad, muidu ju palju raskem sõtkuda. Siinse arusaama põhjus selgus kord kui laste sõbrannale meie ratta sõiduks laenasin. See teatas, et ei saa sõita, kuna sadul liiga kõrge. Ma ei saanud aru, sest sadul oli pigem liiga madal. Aga tuli välja, et teda on alati õpetatud: Jalgu pead mõlemalt poolt maha suutma toetada, siis ei kuku ümber??? Ei hakanud vaidlema, aga ei tea kas siin peitubki põhjus miks Canadas rattasõit sugugi nii populaarne pole kui Euroopas - inimesi pole lihtsalt kunagi asjatundlikult õpetatud.

2 comments:

  1. Mu Tokios elavale eestlannast sõbrannale ostis ta mees ka jalgratta. Sõbranna kirjutas, et naljakalt madal ratas. Järgmine kord kirjutas, et nüüd teab, miks madal on - et nad kõik kardavad seal muidu kukkuda, seega jalg peab maha ulatama :) Nii et Jaapanis samamoodi, kui Kanadas.

    ReplyDelete
  2. Ja nii nad vaesekesed ei saa kunagi teada kui mõnus võib rattasõit olla.

    ReplyDelete