Venemaa, moderniseerimine ja rongiõnnetus.

Jällegi huvitav artikkel Economistis. Kui seni on Venemaal kõige olulisemaks olnud stabiilsus, siis viimasel ajal kasutab president üha tihemini sõna “Moderniseerimine”. Tema kõned kipuvad kahtlaselt sarnanema 80-te lõpu Gorbatšovi kõnedega kus rõhutatakse, et vanamoodi enam edasi ei saa. Venemaal on ju ometi majanduslik olukord suht hea, eriti kui seda ajaloolisse perspektiivi panna, kuid majandus põhineb endiselt toorainel ja ühiskond on vaatamata rohketele kampaaniatele korrumpteerunum kui enne.

Putini mudel Venemaa “suuruse” taastamisel on aurust tühjaks jooksmas. Kellelgi polevat selget arusaamist ega strateegiat sihist milliseks peaks Venemaa saama. Lihtsaim on jätta kõik nii nagu enne ja vaikselt vajuda tagasi Brezhnevi tüüpi stagnatsiooni, sest sellisel viisil on kõige lihtsam raha endale taskusse kantida. Putini rezhiimi hoiab koos jagamise ja represseerimise süsteem. Samas on isegi mõnedel miilitsatel viimasel ajal üle visanud nagu võib hiljutistest (varem ennekuulmatu) avalikest pöördumistest näha.

Kui nafta ja gaasi hinnad ei tõuse on Venemaa juhid sama valiku ees nagu kunagi Gorba: Kas lubada rohkem liberaalset poliitikat ja riskida võimu kaotusega või rakendada rangemat represseerimist ja vajuda mugavalt stagnatsiooni diivanile. Putini/Medvedevi kambast eeldaksin pigem viimast, Venemaal on siiski raha küllalt palju, et päris pikalt ja mugavalt liugu lasta kui just toorainete hinnad katastroofiliselt ei kuku. Jagus isegi prantslastelt sõjalaeva ostmiseks.

Juba on ilmunud huvitavad teooriad ka eilse rongiõnnetuse kohta. Nimelt pakutakse, et tegu polnud sugugi terrorismi aktiga (keegi polnud seda omaks võtnud, tavaliselt ju reklaamitakse taolist saavutust laialt) vaid hoopiski raudtee vananenud infrastruktuuri ja Venemaale tüüpilise pohhuismiga. Selline seletus aga heidaks valitsevale klikile varju, seega kaevame plahvatuse augu ja ajame tšetšeenide süüks, alati saab paar tšurkat kinni võtta ja süüdi mõista.