Tunnistus

Vanem laps tõi eelmine nädal oma tunnistuse koju. Ehkki meil saab selle kolm korda aastas oli nüüdne ootamatult varajane. Oli näha, et tüdruk ise on päris rahul. Numbreid vaadates polnud ka minu arust põhjust kurta, nüüd on ikkagi tegu gümnaasiumiga ja asja võetakse veidi karmimalt kui enne. Hinnatakse protsendisüsteemis, mitte enam A-de või B-dega. Nüüd numbrite juurde:

Tüdruku keskmine oli 89.9% kooli keskmisest 76.4% parasjagu kõrgem. Kiusasin last naljatades, et kuhu jäi see 10.1%, mis 100'st puudu:) Inglise keelt ja Loodusteadusi võiks ehk veidi parandada, aga muidu ju väga hea, ei maksa seda viimast kah pigistama hakata, muidu võtab üldse õppimise tuju ära. Mäletan, et minu ajal kippus tihtipeale neil puhta viielistel mõni muu kiiks olema:)

Nüüd jääb üle vaid oodata, mis pisem plika koju toob. Teadagi, et tema numbrid nii head ei tule aga vähemalt on näha olnud tavalisest suuremat püüdlikust. Mõned kontrolltööd, mida olen üle vaadanud näitavad, et plika lihtsalt ei loe küsimusi korralikult läbi. Suur osa punkte läheb selle peale kaduma, et unustab vastata või ei vasta täpselt seda mis küsitakse. Hiljem üle uurides selgub, et laps teab küll õiget vastust, loll nii punkte kaotada, peab lihtsalt rohkem tähelepanu ja kontsentreerumist treenima.